Rubriik: Metsamaa omanikule

Läheneb metsa inventeerimise toetuse tähtaeg

Metsaomanik, kui oled lasknud oma metsa inventeerida ja teha metsamajandamise kava, saad taotleda metsa inventeerimise toetust. Võta kohe ühendust Metsaühistuga, sest aega vajalike dokumentide esitamiseks ja taotluse koostamiseks on 6. detsembrini.

Metsa inventeerimine annab omanikule metsast ülevaate. Nagu iga projektiga, algab kõik olemasoleva olukorra kaardistamisest ning tööplaani koostamisest. Ka metsamajandamise puhul tuleks selgeks teha, mis puud seal kasvavad, kui vana mets on, kas seal on ka varem metsatöid tehtud ning mis oleks vajalikud järgmised sammud. Selleks tuleks läbi viia metsa inventeerimine ja koostada metsamajandamise kava.

Metsamajandamise kava on kui metsa pass, milles sisalduvate andmete alusel saab omanik ülevaate oma metsa olukorrast ja lähtekohad metsa majandamiseks järgnevateks aastateks.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on vajalik ka mõne toetuse taotlemisel ning raiete tegemiseks vajaliku metsateatise esitamiseks. Nimelt on metsaseaduse järgi uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. See ei kehti aga siis, kui juriidilise isiku metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit. Koos metsa inventeerimisega koostatakse metsaomanikule üldjuhul ka metsamajandamiskava, välja arvatud siis, kui metsaomanik seda ei soovi.

Kuidas valida metsamajandamiskava tegijat? Metsakorraldustööd tuleb tellida metsa inventeerimise teenust pakkuvalt tegevusloaga metsakorraldusettevõtetelt. See tähendab, et metsades tööd tegev metsakorraldaja on sooritanud Keskkonnaagentuurileedukalt eksami ja katsetöö ning saanud tegevusloa. Usaldusväärsete, sõltumatute ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuvate metsakorraldajate töid saate tellida Metsaühistu abil.

Inventeerimise toetus:

Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.

Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed on kantud metsaregistrisse käesoleval või kahel eelneval kalendriaastal.

Inventeerimisandmed kehtivad järgmised 10 aastat.

Toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsa inventeerimisandmete kehtivus, kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust lähima Metsaühistuga.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Ülevaade: Millised olid hinnad puiduturul tänavu III kvartalis?

2019. aasta kolmandas kvartalis jätkus puiduturul langustrend. Kõikide sortimentide hinnad peale haavapaberipuidu langesid. Poolaastaga võrreldes langesid hinnad märkimisväärselt erinevatel kase sortimentidel, kasepakust paberipuiduni. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige suurem langeja okaspuupaberipuit ja ainsana on plusspoolel haava- ning lepapalk.

Erametsa hinnastatistika järgi jätkus 2019. aasta kolmandas kvartalis okaspuu palkide hindade kerge langus. Sortimenditi jäi kvartaalne hinnalangus 0,8%-3,2% vahele. Kui teises kvartalis langesid pisut enam standardpalkide hinnad, siis kolmandas kvartalis oli asi vastupidi, pisut enam odavnesid peenpalkide hinnad. Puuliigiti langes hind kuusepalkidel enam kui männipalkidel. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus oluliselt suurem, jäädes vahemikku 7,7%-10,4%. Ka siin oli hinnalangus pisut suurem peenpalkidel ja puuliigiti kuusepalkidel. Tänased okaspuupalkide hinnad on langenud kahe aasta tagusele tasemele. 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 74,71 €/tm, männipeenpalgil 70,85 €/tm, kuusepalgil 72,67 €/tm ja kuusepeenpalgil 69,20 €/tm.

Okaspuupalkide hinnad jätkasid langustrendi ka riigimetsas ning hinnad on langenud 2017. aasta lõpu tasemele. Enim odavnes kolme kuuga kuusepalk (9,3%). Männipalk odavnes samal ajal 1,2%, männipeenpalk 8,0% ja kuusepeenpalk 4,4%. Eelmise aasta septembriga võrreldes on hinna muutused enam-vähem samad. Männipalk on aastaga odavnenud 1,2%, männipeenpalk 4,3%, kuusepalk 9,7% ja kuusepeenpalk 5,5%.

Soomes on okaspuu jämesortimentide hinnatrend meist erinev. Viimasel kolmel kuul on nii männi- kui kuusepalk kallinenud (vastavalt 1,9% ja 3,6%) ja männipeenpalk ning kuusepeenpalk odavnenud (vastavalt 6,9% ja 2,1%). Aastataguse ajaga võrreldes on kõikide sortimentide hinnad miinuses. Enim on odavnenud männipalk (5,5%). Kuusepalgi hind on aastaga kukkunud 5%, männipeenpalgil 1,7% ja kuusepeenpalgil 4,9%.

Lehtpuu jämesortimendid on viimase kolme kuu jooksul kõik odavnenud. Eriti märkimisväärselt on langenud kasepaku ja -palgi hind (vastavalt 10,9% ja 8,5%). Nii madal oli nende sortimentide hind viimati 2017. aasta lõpus. Kui teises kvartalis haava- ja lepapalgi hinnad kasvasid, siis nüüd on nad langenud vastavalt 2,2% ja 1,1%. Aastataguse ajaga hindu võrreldes on kasepaku ja -palgi hind veelgi rohkem kaotanud (20,5% ja 14,3%). Samal ajal on lepapalk kallinenud 7,6% ja haavapalk 1,2%. 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 96,28 €/tm, kasepalgil 63,95 €/tm, haavapalgil 43,50 €/tm ja lepapalgil 41,50 €/tm (vt joonis 1 ja tabel 1).

Riigimetsast müüdavate kõikide lehtpuu jämesortimentide hinnad on möödunud kvartaliga kasvanud. Enim on kallinenud kasepakk (7,6%). Kasepalgi hind on tõusnud 3,3% ja haavapalgi hind 1,3%. Seevastu eelmise aasta septembriga võrreldes on pilt teisem. Ainsana on aastaga hind kasvanud kasepalgil (4,1%). Kasepaku hind langes samal ajal 3% ja haavapalgil 2,5%.

Soomes on kasepalgi hind langenud nii kolme kuu kui aasta taguse ajaga võrreldes (vastavalt 0,7% ja 2,9%).

Paberipuiduturul on okaspuu- ja kasepaberipuidu hind olnud juba pikalt languses. Viimati oli okaspuu- ja kasepuit odavam 2017. aasta lõpus. Viimase kolme kuu hinnamuutust vaadates on enim odavnenud kasepuit (11,7%), kuid on vaatamata sellele kallim sortiment. Okaspuupuit on samal ajal odavnenud 3,9% ning haavapuit kallinenud 3,3%. Eelmise aasta septembri hindadega võrreldes on kõikide puuliikide paberipuit odavnenud. Okaspuupuidu hinnalangus on ca 35,5%, kasepuidul 20,7% ja haavapuidul 4,5%. Seisuga september 2019 maksis tihumeeter männipaberipuitu 41,50 eurot, kuusepaberipuitu 41,50 eurot, kasepaberipuitu 43,54 eurot ja haavapaberipuitu 37,16 eurot.

Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel.  Foto: Heiki Hepner

Ka riigimetsast müüdav paberipuit on odavnenud, kuid langustrend ei ole nii pikk olnud. Enim on hind viimase kolme kuuga langenud männipuidul (18,1%). Kuusepuit on samal ajal odavnenud 8,1%, kasepuit 7,1% ja haavapuit 4,6%. Riigimetsas on kallimaks paberipuidu sordiks viimased kuus kuud olnud kasepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on okaspuupuidu odavnemine märgatavalt suurem (29%-30%). Kasepuit on samal ajal odavnenud 4,8% ja haavapuit koguni kallinenud 5,2%.

RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsil) ilma käibemaksuta (allikas RMK)  

Erinevalt Eestist on Soomes paberipuidu hinnad kasvanud. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on enim kallinenud männipuit (5,4%), talle järgnev kasepuit (3,2%) ja kuusepuit (1,2%). Vaatamata kõige väiksemale hinnakasvusele on kallimaks paberipuidu sordiks ikkagi kuusepuit. Aastataguse ajaga võrreldes on kuusepuit jäänud samale tasemele. Männipuit on aastaga kallinenud 4,7% ja kasepuit 3,5%.

Küttepuidu hinnad

Küttepuidu hind langes kolmanda kvartali lõpuks alla 31 eurost taset ning tihumeeter 3 m segaküttepuitu maksis 30,98 €/tm, mis tähendab 1,2% hinnalangust poolaastaga võrreldes. Eelmise aasta septembriga võrreldes on hind vähenenud 2,3%.

Riigimetsast müüdav küttepuidu hind on taas langenud alla 24-eurose taseme, mis ühtlasi tähendab 6,8% hinnalangust. Aastataguse ajaga võrreldes on hind aga teinud arvestatava hüppe ülesse, kasvades ligi 13%. RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud küttepuidu hind muutus tänavu 1. märtsi seisuga. Kuni 10 tm küttepuidu koguse tarnimisel kasvas hind ca 8%, 24 tm koorma tarnimisel aga 10-11% sõltuvalt sellest kas on tegemist okaspuu- või lehtpuupuiduga. RMK poolt müüdava hakke hind on viimase kvartaliga kasvanud koguni 12,4%, kuid möödunud aasta sama ajaga võrreldes on hinnakasv tagasihoidlikum (3,3%). Septembris 2019 maksis tihumeeter haket riigimetsas 35,74 eurot , mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 12,86 eurot. RMK müüs 2018. aastal elanikkonnale 22 000 tm küttepuitu ja 8 000 tm kasvava metsa raieõigust. 2019. aasta 8 kuuga on müüdud 15 000 tm küttepuitu ja 4 300 tm raieõigust.

Soomes on küttepuidu hind 2019. aasta teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes 7,4% kasvanud. 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes oli küttepuidu hind 2019. aastal samal ajal koguni 15,4% kõrgem. Kasvas ka keskmine energiapuidu hind. 2019. aasta teise kvartali hind kasvas esimese kvartaliga võrreldes 5,8% ja 2018. aasta teise kvartaliga võrreldes 15,9%. Kui 2018. aasta lõpp tõi drastilise kännupuidu odavnemise (2,68 €/m3) ja siis tänavu aasta algus tõi selle tavataseme lähedale (9,9 €/m3). Teises kvartalis kasvas hind enam kui 100% ja kuupmeeter puitu maksis 19,94 eurot. See on 2014. aastast paremuselt teine hind ja ainult korra on hind ületanud 20-eurose taseme (2015. aasta 4. kvartal 20,82 €/m3).

Puidu varumis- ja transpordikulud

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel. Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde) ehk väljaveokulud. Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga. Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väiksema veokaugusega, on kännuraha suurem, mis metsaomanikule lõpuks jääb. Koorma suuruse roll tuleb hästi esile RMK küttepuidu müügihindades, kus väiksema kohale toodud koguse eest tuleb tarbijal maksta tihumeetri kohta rohkem.

Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 14,5-17 €/tm, millele tuleks lisada keskmine transpordikulu 8-8,5 €/tm.

Heiki Hepner, Tark Mets OÜ

Artikkel on avaldatud Äripäevas

PUIDUTURU HINNAÜLEVAADE | Paberipuidu hind on aastaga peaaegu poole võrra langenud

Hinnad puiduturul odavnevad jätkuvalt.

Kui eelmisel kuul oli männipalk okaspuupalkidest ainus sortiment, mis odavamaks ei läinud, siis nüüd – kuu hiljem – on männipalgi hind protsendi võrra kasvanud. Samal ajal odavnes männipeenpalk 1,4%, kuusepalk 1,2% ja kuusepeenpalk 2,2%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnatrend laias laastus sama. Aastataguse ajaga võrreldes on kõik neli sortimenti märgatavalt odavnenud. Aastaga on hind langenud männipalgil 9,5%, männipeenpalgil 11,1%, kuusepalgil 12,4% ja kuusepeenpalgil 13,6%. Seega on oktoobris metsaomanike tulu männipalgi tihumeetri kohta väiksem umbes 7,9 eurot, männipeenpalgil 8,8, kuusepalgil 10,1 ja kuusepeenpalgil 10,6 eurot.

Kase jämesortimendid ei odavnenud oktoobris nii palju kui septembris, kuid poole protsendi ümber jäi hinnalangus siiski. Haava- ja lepapalgi hinnad ei muutunud.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kõigi nelja sortimendi hinnad odavnenud, kasepakk ja -palk üle üheksa protsendi. Haavapalk on samal ajal odavnenud 1,1% ja lepapalk 4,6%.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kasepakk odavnenud koguni 21,3% ja kasepalk 15,9%. Seevastu haava- ja lepapalk on odavnenud kõigest 1,1% ja 0,2%.

Nii teenib metsaomanik tänavu kasepakult ligi 25,9 eurot, kasepalgilt ligi 12 eurot ja haavapalgilt 50 senti tihumeetri kohta vähem tulu.

Okaspuupaberipuit odavnes oktoobris koguni 11,6% ja hind langes alla 37 euro. Nii madal oli okaspuupaberipuidu hind viimati enam kui kaks aastat tagasi. Kasepaberipuit odavnes 8,8% ja haavapaberipuit 5,4%.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on enim odavnenud kasepuit (13,9%), järgnevad männi- ja kuusepuit (12,7% ja 12,4%). Haavapuit on kolme kuu taguse ajaga võrreldes odavnenud 4,1%.

Aastaga on okaspuupaberipuidu hind kukkunud ligi 44%. Ka kasepuidu hinnalangus (29%) on väga suur. Ainsana võib haavapuidu kohta väita, et aastane odavnemine (4,2%) on mõõdukas. Nii teenib metsaomanik nüüd okaspuupuidu ühelt tihumeetrilt vähem tulu ligi 28,50 eurot, kasepuidult 16,20 ja haavapuidult 1,55 eurot.

Küttepuidu hind on odavnenud kuuendat kuud järjest. Kui varasemad hinnalangused on jäänud 10–20 sendi piiresse, siis nüüd odavnes küttepuit ühekorraga enam kui poolteist eurot (5%). Esmakordselt viimase 21 kuu jooksul langes küttepuidu hind alla 30 euro.

Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind langenud 5,6% ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes 8%. See tähendab metsaomanikule küttepuidu müügil ligi 2,5 eurot vähem tulu tihumeetri kohta.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Tulekul on kõrgem maamaks. Kuidas vältida ähvardavat maksuhüpet?

Valitsusliit on kokku leppinud: järgmisel aastal peaks Eestis läbi viima maa korralise hindamise, et ühes sellega saada uued alused maamaksu arvestamisele. Mida see maaomanikule kaasa toob?

Üks eesmärk on, et maamaksu kehtestamisel lähtutaks n-ö õigluse printsiibist, millest omakorda võib välja lugeda, et ennekõike ootab maamaksu tõus ees Tallinnas, Harjumaal ja teiste tõmbekeskuste lähistel asuvate maatükkide omanikke, kuna neis kohtades on maa väärtus märksa kõrgem kui kusagil ääremaal. Praegused maa maksustamise hinnad ei arvesta eriti tegeliku turuväärtuse ja asukohaga, mistõttu pealinnas magusas kohas paiknevate kinnistute omanikud maksavad suhteliselt sama suurt maamaksu, kui tuleb maksta mõnes maakohas. Küpsemas on plaan selline n-ö kingitus madala maamaksu näol kaotada ning määrata igale maatükile maks, mis arvestab ka tegeliku maa turuväärtusega.

Tegelikult olime kolm aastat tagasi sarnases olukorras, kui keskkonnaministeerium oli juba sõnastanud maa hindamise seaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Toona ei jagunud poliitikutel otsustuskindlust, sest peljati just maamaksu tõusu – ei leitud töötavat hooba, millega maa väärtuse kiirest tõusust tingitud maamaksu tõusu tasandada.

Nüüd on valitsus võtnud sihiks see hindamine ikkagi läbi viia. Kui aasta alguses sellekohane otsus langetatakse, siis maa-amet on lubanud hindamise tulemused kätte saada 2021. aasta lõpuks. Seega võivad maamaksu arvutamise põhimõtted muutuda 2022. aastast.

Muu hulgas on vaja määratleda katastriüksuste hindamise läbiviimise kord. 2016. aastal leiti, et see võiks toimuda igal neljandal aastal pärast eelmist hindamist. Ka praegu soovib maa-amet oma tegevustes lähtuda eeldusest, et hindamine toimub regulaarselt ning et selle käigus ei leita mitte maa maksustamise hinda, vaid katastriüksuse väärtust.

“Maa-amet korraldab hindamise ja andmete avalikustamise, ent kuidas neid andmeid maksustamiseks kasutatakse, ei ole enam meie otsustada,” nendib maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.

Üks on selge – viimati 2001. aastal korraldatud maade hindamise andmed ei kajasta enam tegelikkust. Maade väärtus on selle ajaga üldiselt kõvasti tõusnud ning see, et hindamist ei ole pika aja jooksul läbi viidud, mõjutab ka omavalitsuste tulubaasi.”OECD hinnangul peaks Eesti koguma rohkem eelarvevahendeid kinnisvaramaksust, kaotama selleks maksuvabastused ja võtma maksu aluseks kinnisvara turuhinna.

Kinnisvaraspetsialistid on valdavalt siiski seda meelt, et tehtagu süsteem ümber kuidas tahes, lõpuks tähendab see igal juhul maamaksu tõusu. Ennekõike kohtades, kus varem laius näiteks võsastunud tühermaa, aga nüüd seisavad uhked paarismajad. Aga mitte ainult – sisuliselt tabaks hinnatõus kõiki Eesti piirkondi.

Maa-ametis ollakse seisukohal, et pärast sellist hindamist saab iga maaomanik pildi oma maa tegelikust väärtusest selgemaks. Asi on selles, et piirkondades, kus kinnisvaraarendus aktiivne, on maa turuväärtus viimase ligemale paarikümne aastaga mitmeid kordi kerkinud. Teiseks kergitas maa turuhinda Eesti liitumine Euroopa Liiduga – seni kasutuna seisnud maatükid võeti maatulundusmaana käibesse, et näiteks haritava põllumaa toetust saada.

Viimaste aastate keskkonnaministrid eelistasid lähtepunkti, et n-ö riiklikku maa hindamist pole üldse vaja ja maa maksustamisel piisab, kui võtta aluseks turuhind. Praegu pole aga tehtud üht ega teist.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD on Eesti riigijuhtidele korduvalt meelde tuletanud, et Eesti peaks vähendama tööjõu maksustamist ning suurendama just varade maksustamist. OECD hinnangul peaks Eesti koguma rohkem eelarvevahendeid kinnisvaramaksust, kaotama selleks maksuvabastused ja võtma maksu aluseks kinnisvara turuhinna. Niisiis võiks küsida: kas siit terendab tulevikus veel hoopis suurem plaan, näiteks maamaksuvabastuse kaotamine?

MIS ON MIS? Riigi Teataja, maa-amet, Maamaks

Maamaksu arvutamise aluseks on 2001. aasta maa korralise hindamise käigus kehtestatud maa maksustamise hind.
Maamaksu arvutatakse maamaksumäära alusel. Viimase kehtestab kohalik omavalitsus ja see võib olla 0,1–2,5% maa maksustamishinnast (põllu- ja loodusliku rohumaa puhul 0,1–2%).
Maamaksust laekuv tulu läheb kohalikule omavalitsusele.
Valdavalt rakendatakse Eestis praegu maksimaalset maamaksu­määra.
Kehtiva seaduse järgselt tuleb maa hindamise tulemusi võtta automaatselt maa maksustamise aluseks.
Maamaksu hüppelise kerkimise vältimiseks tuleb maa hindamine ja maa maksustamine teineteisest lahku lüüa.
Maamaksu ei kohaldata nn kodualusele maale, kui selle suurus on tiheasustusalal kuni 1500 m² või hajaasustuses kuni kaks hektarit.

Otsustusõigus valdadele ja linnadele

Uue maa korralise hindamise läbiviimise üks arhitekte, riigihalduse minister Jaak Aab nimetab üheülbaliseks lähenemiseks jutte sellest, nagu peaks maamaks pärast hindamise läbiviimist kindlasti mitu korda tõusma. Just Aab tegi kevadel ettepaneku, et maa korralise hindamise läbiviimine valitsusleppesse kirja saaks. Nii ka läks ja nüüd peab valitsus järgmise aasta alguses selles osas midagi otsustama. Olgu öeldud, et riigihalduse minister peab muu hulgas hoolitsema ka valdade-linnade tulubaasi täienemise eest.

“Uue maa korralise hindamise läbiviimise mõte on selles, et maa maksustamise alus oleks objektiivne ja vastaks maa tegelikule hinnale ning oleks piirkonniti õiglane,” selgitab Jaak Aab. “Kuidas korraline hindamine puudutab maamaksu, on juba järgmine poliitiline otsus. Mina pooldan seda, et kohalik omavalitsus saaks senisest rohkem otsustada, kuidas enda haldusterritooriumil maad maksustada. Näiteks mõnele maa kasutusotstarbele soodustuste rakendamise või maa sihtotstarbele vastava maksumäära kehtestamisega.””Kui kaht hindamist eraldab väga pikk vahe, siis võiks kehtestada piirmäärad, kui palju võib maksimaalselt igal aastal maamaks tõusta.

Aab usub, et kui uue hindamise läbi maa väärtus senisega võrreldes kõvasti kerkib, siis vallad ja linnad langetavad vastavalt ka maamaksumäära, et maksutõus ei tabaks kinnisvaraomanikke hüppeliselt. Lisaks võib Aabi sõnul osutuda vajalikuks mingite piirmäärade ja üleminekuperioodide kehtestamine.

“Ei ole õiglane, kui paikades, kus maa hind on aasta-aastalt muudkui üles läinud, makstakse endiselt liiga vähe maamaksu; samas kohtades, kus maa hind pole kuigivõrd muutunud, makstakse sisuliselt sama palju,” leiab Aab. “Eesmärk ei ole saada juurde meeletult tulusid, vaid kaasajastada ja korrastada katastriüksuste hinnad ning muuta see info kõigile kättesaadavaks.”

Ta kinnitab, et pole kuulnud valitsusringkondades räägitavat, et kehtivat kodualuse maa maksuvabastust keegi tahaks ära kaotada või piirata. “Loodan, et saame vähemalt hindamise protsessi läbi viia,” ütleb ta. “Ja ega jaanuaris tule veel otsustada, milline maamaksu arvestamine täpselt välja näeb, seda on aega arutada.”

Laam Kinnisvara juhatuse liige Aivar Villemson on seda meelt, et kui korraline hindamine läbi viiakse, siis see tähendab ikka maamaksu tõusu – keegi lihtsalt ei mõtle sellele enne, kui arve uue summaga postkastis on. Samas tunnistab ta, et maa hinnastamise erisused on suured ja selleks ei pea võrdlema Harjumaad Võrumaaga, ka Tallinna läheduses on käärid meeletud.

“Ainuüksi Rae vallas on sisuliselt kolm eraldi kinnisvaraturgu. Näiteks Peetri külas ja Järvekülas tahavad kõik arendada, tehinguid on rohkem kui Pärnu linnas ja maa väärtus kõrge; Jüris on olukord selline keskmine; aga Vaidas on maa juba kolm korda odavam,” iseloomustab Villemson. “Maa väärtus on totaalselt erinev, kuid maamaks enam-vähem sarnane. Aga ma ei kujuta hästi ette, kuidas hinnastamist õiglasemalt reguleerida.”

Hinnatakse iga maatükki eraldi

Triinu Rennu möönab, et ta ei saa väita, et maamaks ei tõuse pärast hindamist. Tõepoolest – kui maa hindamine praeguse korra alusel läbi viia ja kehtestada uus maa maksustamise hind, siis tähendaks see automaatselt ka maamaksu tõusu. Ja arvestades, kui palju maa on piirkonniti kallinenud, siis valdavalt võiks seda tõusu ka hüppeliseks pidada.

“Maakatastri roll on näidata maa kohta ajakohast infot, sealhulgas ka maatüki väärtust. Kui suudame igale maatükile määrata ajakohase konkreetse väärtuse, saab iga maaomanik selge pildi, kui palju tema maa tegelikult on väärt,” selgitab Rennu. “Tõsi, maa-amet ei võta hindamisel arvesse maatükil asuvaid ehitisi või seal kasvava metsa väärtust. Aga igatahes tagab iga maatüki kohta avaliku hinna näitamine turu õiglase ja läbipaistva toimimise. Olgu siis maa müümise, kasutusse andmise või servituudi hinna määramise korral.”

Kinnisvaraturg ja -hinnad liiguvad ikka omasoodu, aga nõnda looks riik Rennu sõnul üldise kõigile vabalt kättesaadava ja pädeva baasteadmise. Samuti looks aluse õiglasemaks maksustamiseks, vältimaks praegust olukorda, kus Harjumaal ja Võrumaal ei erine makstav maamaks kuigi palju, ent võrreldava suurusega maatükkide turuväärtus Harjumaal on kümneid kordi kallim.

Et need teadmised kajastaks tegelikku turusituatsiooni, tuleks maa väärtust kajastavat korralist hindamist läbi viia regulaarselt, näiteks iga nelja aasta tagant. Ning selle üle otsustamine võiks olla seaduses määratud, mitte ei peaks sõltuma poliitilisest tahtest, leiab Rennu.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss ütleb, et maa korralise hindamise läbiviimise teostamisele ollakse praegu lähemal kui kunagi varem. Ta räägib, et sellise hindamise aluseks on reaalselt toimunud kinnisvaratehingute andmed. Ligemale kahekümne aasta jooksul toimunud piirkondlikke hinnatrende nimetab ta väga sarnasteks, ainult et kohas, kus põllumaa maksis 2001. aastal näiteks 600 eurot hektar, tehakse nüüd tehinguid hinnaga 3500 eurot hektar.

“Turuhinna statistika ei saa asendada maa korralist hindamist, sest viimane hindab iga maatükki eraldi. Turuhindade statistika näitab meile Harjumaa keskmist hinda, aga ei ütle, palju maksab maa Tallinnas või Paldiskis. Maa korralise hindamisega saame palju detailsema ülevaate,” kirjeldab Juss.

Triinu Rennu sõnul on oluline, et kõrvuti maa uue hindamisega leiaks riik ka kaitsemehhanismid, mis takistaksid maamaksu järsku tõusu. Rahandusministeerium ja maa-amet tegelevadki praegu kõikide tulu- ja kulupoolte arvutamisega, et saada kokku ettepanekute pakett, mille alusel valitsus saaks maa korralise hindamise küsimuses otsuse langetada.

“Õigusriigi põhimõttega ei käi ettearvamatult järsud maksutõusud kokku. Nii tuleb meil ja rahandusministeeriumil mõelda, kuidas seda vältida,” märgib Rennu. “Kui kaht hindamist eraldab väga pikk vahe, siis võiks ju kehtestada piirmäärad, kui palju võib maksimaalselt igal aastal maamaks tõusta. Ja kuna maamaksu määra kehtestab kohalik omavalitsus, tuleb siiski eeldada, et volikogu väga äkiliselt maksu tõstma ei hakka.”

Artikkel on avaldatud Maalehes

Valitsus kaalub lähiajal maa uuesti hindamist

Valitsus plaanib tuleva aasta alguses otsustada maade korralise hindamise üle – seda ei ole tehtud viimased 18 aastat. Korralise hindamise uuesti läbi viimine võib kohalikele omavalitsustele märgatavalt rohkem maamaksutulu tuua.

Valitsuse nelja aasta tööplaanis on sees punkt, mis näeb ette et valitsus plaanib suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Selle üks alalõik ütleb, et tuleva aasta jaanuariks koostab keskkonnaminister koostöös rahandusministri ja riigihalduse ministriga maa korralise hindamise ja sellest tulenevad maamaksu seaduse muudatuse ettepanekud.

Riigihalduse minister Jaak Aab rääkis, et nüüdseks on kokku kutsutud ministeeriumidevaheline töögrupp, mis peaks tõepoolest jaanuariks valitsuse lauale tooma soovitused, mida täpselt teha. Siis võiks valitsus sisulise otsuse maade uuesti hindamisel ära teha ja samas vaadata üle maa maksustamisega seonduva seadusandluse.

Kõige varasemalt võiks Aabi hinnangul maamaks tõusta alles paari aasta pärast, sest korralist hindamist ei ole võimalik üle öö teha.

“Ma olen varem saanud sellise tagasiside, et koos hindamise ja ettevalmistuse protsessiga see kestab kuskil kaks aastat. Kui otsus on tehtud,” ütles Aab.

Praegu kehtiva seaduse alusel on maa maksumäär 0,1-2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Sellele rakenduvad mõningad erandid ja vabastused. Näiteks põllumajandusliku maa maksimaalne maksustamise summa on madalam ja eraisikute kodu alune maa on üle Eesti maamaksust vabastatud. Täpse määra, millega maad maksustada, valib seadusega kehtestatud vahemikest kohalik omavalitsus.

Maa maksustamise aluseks oleva maa väärtus leitakse korraliste hindamiste käigus. Neid hindamisi on Eestis läbi viidud kolmel korral – 1993. aastal, 1996. aastal ja 2001. aastal. Seega viimati hinnati maade väärtust 18 aastat tagasi.

Keskkonnaministeerium teatas mõned aastad tagasi, et “on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud ning tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust”.

Maade korralist hindamist ei ole 18 aasta jooksul läbi viidud, sest seadus küll näeb ette maade korralise hindamise, kuid ei kehtesta mingeid tähtaegu, millal seda peaks tegema.

Kuigi Eestis on haldusreformi järgselt 79 omavalitsust, siis rakendatakse jätkuvalt maamaksukorda vana haldusjaotuse järgi ja Eestis on kokku 141 maamaksutsooni.

Kui seadus lubab minimaalselt kehtestada maamaksu määraks 0,1 protsenti maa hindamisjärgsest hinnast siis nii madalat määra ei rakendata Eestis mitte kusagil. Madalaim määr on Pärnu linna ühes maksupiirkonnas – 0,5 protsenti. Alla ühe protsendi on maksumäär kokku kuues piirkonnas. Alla kahe 32 piirkonnas.

Maksimaalses määras rakendatakse maamaksu 74 piirkonnas.

Kokku said omavalitsused sel aastal maamaksu 59,3 miljonit eurot. Selle maksu küll kogub kokku keskvalitsus, kuid see liigub tervikuna otse kohalikele omavalitsustele. Kui nüüd uus maade korraline hindamine läbi viia, võiks kogutav maksutulu märgatavalt kasvada.

Lisa 300 miljonit?

Sotsiaaldemokraatlik erakond lubas oma valimisprogrammis viimaks maade korralise hindamise läbi viia.

Kuna rahandusministeerium analüüsis parteide valimisprogramme, siis leidis ministeerium ka sellele plaanile kiirhinnangu. “Maa hind on kasvanud viimase hindamisega võrreldes keskmiselt kuus korda. Kui eeldame sellises mahus maamaksu laekumise kasvu, tähendaks see lisalaekumist umbes 300 milonit eurot,” märkis ministeerium kevadel valimisprogrammide analüüsis.

Samas märkis ka ministeerium, et ilmselt langetaksid kohalikud omavalitsused maksumäärasid, et oma elanike maksukoormuse tõusu kompenseerida, mistõttu mõju tuleks väiksem. Seega on keeruline öelda, kui palju peaksid hakkama maaomanikud omavalitsustele rohkem maksma.

Sama meelt on ka Jaak Aab. “See peaks üldiselt mingil määral kindlasti tõstma maamaksu laekumist omavalitsustele. Siin on kardetud, et mida see tähendab nüüd inimestele. Nüüd lähevad mitmekordseks need maa hinnad,” ütles Aab ja lisas, et samas ei ole tõenäoliselt põhjust seda selliselt karta. Tema sõnul ei ole usutav, et omavalitsused hakkavad uue hindamise järel kohe maksimaalselt lubatud mahus maamaksu korjama ja pigem see maksusumma teatud perioodi jooksul pisut kasvab.

“Mõjusid peab analüüsima ja hindama, et palju ta võiks kasvada. Aga ta kasvab mingi perioodi jooksul, mitte ühekorraga. Seda lõppnumbrit mina ei julge küll öelda praegu. See oleneb nendest tingimustest, kui palju omavalitsustele otsustusõigust jääb,” rääkis Aab.

“Praegu on lihtsalt niimoodi, et kuna need maa hinnad püsivad seal 2000-ndate alguse tasemel ja omavalitsusel on õigus otsustada maksustamise määra üle, on nad kõik maksimumi lähedale liikunud. Tegelikult seda vaba otsustust palju enam ei ole. Kõik võtavadki selle praktiliselt maksimummäära, kuna see alus ehk see hinne on madal. Ei vasta praegusele maaväärtusele,” ütle Aab.

Küsimusele kas ka kodualuse maamaksu võiks tulevikus jätta omavalitsuste pädevusse, märkis Aab et see on otsustuse küsimus. “Kunagi on otsustatud see üle Eesti ühetaoliselt. Aga kas erinevatele sihtrühmadele, mida iganes, eakatele, mõnele teisele sihtrühmale, lasterikastele peredele, et see ongi otsustamise koht. Kas anda suurem otsustusõigus omavalitsustele, või mitte. Mina pooldan alati seda, et omavalitsus saaks rohkem otsustada, aga ma räägin isiklikust seisukohast.”

Türi abivallavanem: maa hind ei vast ammu tegelikkusele

Türi abivallavanem Elari Hiis ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et maa hind ei vasta enam ammu tegelikkusele. Praegusest vallaeelarvest moodustab maamaks kaks protsenti.

“Täna on Türi vallas maamamaksumäärad laes – kaks, kaks ja pool protsenti nagu need lubatud on. Aga need sõltuvadki maa maksustamise hinnast ja kui maa maskustamise hind tõuseb, siis kerkib üles sellega mitte maamaksu protsent, vaid summa, mida me sealt saaksime. Siin muidugi tuleb vaatada, et see tõus ei mõjuks inimestele liiga tugevasti,” rääkis Hiis.

Järvamaa kinnisvaramaakleri Lea Kerma sõnul tuleks loomulikult vaja maa tegelik väärtus välja selgitada.

“18-aastase taguse ajaga me ei saa ju neid hindu praegusega võrrelda. Praegu on kindlapeale hinnad kõrgemad ja loomulikult riik tahab teada, mis siis maa väärtus täna on,” ütles Kerma.

Maa-amet on valmis maa hindamist läbi viima varaseimalt 2021. aastal

Kui valitsus otsustab 2020. aasta jaanuaris järgmise maa korralise hindamise läbiviimise, siis kõige varem saab korraline hindamine toimuda 2021. aastal, teatas maa-amet.

Selleks analüüsitakse maa väärtust mõjutavaid tegureid ja nende mõju. Näiteks asukoht, juurdepääs, tehnovõrgud ja ehitusõigus.

Maa-amet on analüüsimas erinevaid arvutusmudeleid ja kasutab riigi andmebaasides olevaid andmeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab iga maaomanik, sealhulgas riik, ülevaate oma maa väärtusest.

Analüüsi üheks osaks on ka korralise hindamise maksumus.

Artikkel on avaldatud ERR-is.

Erametsaliit hoiatab: petturid himustavad eakate metsa

Petuskeemiga üritatakse elektriliinide rajamise ettekäändel eakamatelt metsaomanikelt nende mets välja petta.

Erametsaliiduni on jõudnud info petuskeemist, mille abil on vähemalt ühel Harjumaa metsaomanikul tema enda teadmiseta/arusaamiseta mets maha raiutud. Teisel juhul on metsaomaniku nimel, kuid tema enda arusaamiseta esitatud metsateatis lageraie teostamiseks suuremal osal temale kuuluvast metsakinnistust.

Metsaomanikele on jäetud mulje, et nende maale planeeritakse rajada uus elektriliin ning sel ettekäändel survestatud metsaga tehinguid tegema ja raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepinguid sõlmima. Samuti on metsaomanike teadmata (või arusaamiseta) nende nimel esitatud metsateatisi ja sõlmitud lepinguid ning metsas tehtud raieid.

Kohalikust omavalitsusest uurides selgus, et kõnealusele maaüksusele planeeritud elektriliinide kohta valda informeeritud ei ole.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv selgitas, et elektriliine planeeritakse üld- või detailplaneeringuga ja maaomanikud peaksid sellistest protsessidest juba varakult teada saama.

Võrguettevõtjad sõlmivad uute liinide rajamisel metsaomanikega notariaalse servituudilepingu, milles on kirjeldatud mõlema poole õigused, kohustused ja ka tehnovõrgu talumistasu maksmise alused. „Sellisel kujul, nagu nende juhtumite puhul kirjeldatud, liinide rajamist ei planeerita ega maaomanikega ei kommunikeerita,“ kutsub ta metsaomanikke üles ettevaatlikkusele.

Andres Talijärve sönul ei ole konkreetsete juhtumite kohta täielikku infot, mistõttu ei teata, milliseid tehinguid metsaomanikud enda arvates sõlmisid.

„Kuid kuna konkreetsed juhtumid olid just eakamate metsaomanikega, kellel selliste tehingutega varasem kokkupuude puudub, tundub olukord piisavalt ohtlik, et ka avalikult häirekella lüüa,“ selgitas ta.

Talijärvele teadaolevalt esitas Keskkonnaamet võimaliku pettuse kohta politseile ka kuriteoteate.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Tunnustatud metsamajandaja: ainult looduslikust uuendamisest ei piisa

Metsamajandajate konkursil kolmanda koha saanud Martin Kalki jaoks on tema mets kui praktikabaas, kus ta õpikutarkusi päris elus järele katsetab. Kõik metsakasvatuslikud tööd teeb mees ise.

Marga talu metsas Põlvamaal hakkas Martin Kalk tõsisemalt askeldama kümme aastat tagasi, mil ta seal esimese lageraie teha laskis. Enne seda toimetas 26 hektari suurusel metsamaal peamiselt mehe isa, kes võttis puu siit ja teise sealt ning suurepinnalisi raieid ei tehtud.

“Praegu nimetatakse seda püsimetsamajanduseks, aga sellest sai juurepess alguse, sest vanade kuuskede vahel sõitmisest tekkis juurekahjustus,” tõdeb taksaatorina töötav Kalk.

Just nimelt juurepessu pärast ta esimese lageraie oma metsas tegigi. Hiljem on veelgi raiuda lasknud, kuivõrd mets on küpses eas. Tegelikult, tõdeb Kalk, võiks vanuse poolest rohkemgi raiuda, kuid sel juhul jääks vanemaid metsaosi liiga napiks.

Nöök potitaimedega

Kui esimese langi jättis ta looduslikule uuenemisele, siis järgmistele lankidele on Kalk kõigile istutanud kas männid või kuused. “Ma pole leidnud valemit, et ise midagi ei tee ega kuluta ja kasvatad okaspuumetsa,” märgib Kalk. Kui tahta tulevikus näha männikut või kuusikut, siis tuleb need puud istutada.


Looduslikule uuenemisele jäetud langil sirguvadki praegu peamiselt kased, sekka ka mõned kuused ja haavad. Nende kasvamist on Kalk 2016. aastal valgustusraiega toetanud.

“Liivasemad ja märjad turbased alad uuenevad ise kasega, aga oli ka eraldisi, kus peale pihlaka, haava ja halli lepa ei tulnudki midagi. Ootasin neli aastat ja istutasin sinna kuused peale,” meenutab Kalk, et ainuüksi looduslikust uuenemisest ei piisanud. Esimese langi uuendas ta kuuskedega 2013. aastal ja koges peagi, et viljakale kasvukohale potitaimi panna polnud mõistlik tegu.Praegu nimetatakse seda püsimetsamajanduseks, aga sellest sai juurepess alguse, sest vanade kuuskede vahel sõitmisest tekkis juurekahjustus.Martin Kalk

“Potitaimed olid pikad ja sihvakad ning pärast niitmist tuli veel rohu alt välja aidata, et niidetud rohi neid looka ei vajutaks,” selgitab Kalk. Paljasjuursed taimed on tema sõnul aga nii palju tugevamad, et niidetud rohi neid maha ei kooluta. Selleski metsaosas on ta nüüdseks korra juba valgustusraiet teinud.

Oma metsa hooldamisele kulutab Kalk omajagu aega – nii tulevikupuude väljaniitmisele kui ka nende kaitsmisele ulukite eest.

“Sel suvel niitsin igasuviselt taimi viimast korda välja,” näitab mees 2016. aastal rajatud ja eelmisel kevadel täiendatud männikultuuri.

Umbrohu kõrval kasvavad hoogsalt ka lehtpuud, tõdeb ta, osutades pool meetrit kõrgetele kaskedele, mis on korra juba maha niidetud.

Lanki tuli tal täiendada seetõttu, et osa esimesest istutusest läks liigniiskuse tõttu välja.

“Olin kogenematu,” tõdeb Kalk. Puud said istutatud vao vahele, ent need jäid vee alla ja said hukka. Täiendus sai seetõttu vao harjale kasvama pandud.

Lambarasv ja lambavill

Lisaks käisid esimese istutuse mändide kallal ka kitsed või hirved, mistõttu pritsis Kalk kaks hektarit kultuuri Tricoga üle. Selle peletava mõju hindab ta tõhusaks.

Tänavu kavatseb mees kolm aastat tagasi istutatud kuusekultuuri kaitseks kasutada pesemata lambavilla, mida metsamehed samuti heaks ulukipeletajaks hindavad.

Kaitsmata ei saa tema hinnangul taimi jätta, sest eelmisel aastal söödi kuuskedel ära kogu ladva juurdekasv ning tagatipuks külgvõrseidki.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Suve lõpp on parim aeg metsa uuenduseks ja hoolduseks

Üha enam metsaomanike huvituvad oma metsade majandamisest, nad tunnevad huvi kuidas erinevad metsamajandusprotsessid käivad ja milleks need vajalikud on, sest loodus teeb oma tööd ning igale raielangile tekib uus metsapõlv ning noor puistu saab kord raieküpseks.

Metsaomaniku jaoks on küsimus pigem selles, et kas tänaste otsuste eest on meie lapsed ja lapselapsed tänulikud või pigem nördinud. Kas rajada uus metsakultuur? Kas teha valgustusraiet või kuidas seda teha – need on küsimused millele tuleb mõelda nüüd.

Õigeid otsuseid ja töid tuleb teha õigel ajal. Tänased vead ja tegemata tööd avalduvad pikas perspektiivis ning nende hind võib olla üsna kõrge. Metsahoolduste koha pealt ongi augustikuu metsamehe jaoks enamasti aeg, kus tehakse rajatud metsakultuuride hooldusi, valgustusraieid, harvendusraieid ja valmistutakse sügiseseks metsaistutuseks.

Metsauuendus võta ette sügisel. Kõige suurem eelis sügisesel metsaistutusel on vähene põuaoht. Kui istutust mitte jätta väga sügisesse, jõuavad taimed ka kenasti ära juurduda ning uus metsapõlv saab alguse. Kuna Eestis istutatakse metsa üha enam, siis väga oluline ongi metsaomanikul olla ise teadlik või leida selline inimene või organisatsioon selleks, et taimed saaks õigel ajal tellitud ning maapind ettevalmistatud. Enamasti on istikute nõudlus suurem kui taimi jagub ning seepärast valitseb siin üldjuhul tõde – kes ees, see mees.

Vali õige metsataim õigesse, talle sobivasse, kasvukohta.  Foto: Metsaru OÜ

Valikute tegemine saabki alguse sellest, et leida õigele kasvukohale õige metsataim, otsustada külvi kasuks või hoopis jätta ala looduslikult uuenema. Pigem eksitaksegi sellega, et valitakse vale taim antud kasvukohta. Sellest tulenevalt võib hilisem hoolduste osa kasvada märksa suuremaks ning lõpuks metsaomanik loobub, sest ei suudeta mõistliku aja ja kuluga isutatud taimi piisavalt suureks kasvatada.

Augustis hoolda metsa. Teine oluline töö, mis metsas augustikuus on täies hoos, on metsakultuuride hooldus. Õnneks on üha enam metsaomanike hakanud mõistma, et uue metsa rajamine ei piirdu ainult istutusega. Peale metsakultuuri rajamist hakkavad peagi istutatud puid ohustama märksa kiiremakasvulisemad rohttaimed ning lehtpuuliigid. Selleks, et rohttaimed täielikult istutatud puid ei lämmataks, tuleb neid hooldada ning niita nende ümbert rohttaimed ja ebasobivad kiirekasvulised lehtpuuliigid. Kui istutades metsakultuuri rajamine maksab suurusjärk 1000 eurot hektar, siis pole see väike investeering mida tuulde lasta.

Vali õige raieliik. Valgustusraie eesmärk on teha vastavale kasvukohale esmane sobiv puuliigi valik ning anda puudele piisav kasvuruum ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Majandusmetsas tähendabki see seda, milline tulevikumets saab alguse ning kuidas maa potentsiaali ära kasutatakse. Valikute osas eksida saabki eelkõige puuliigi valiku osas ning kui tihe puistu jääb. Isetegijad pigem teevad valgustusraiet väiksema väljaraiega ning ei saavuta seda juurdekasvu efekti mis võiks.

Sealt edasi järgmine etapp metsakasvatuses on harvendusraie, mille käigus kujundatakse puistu koosseis lõppraieks. See on raieliik kus metsaomanikule hakkab metsast tulu tagasi tulema.

Kui metsaistutus, kultuurihooldus ja valgustusraie on sellised tööd mida hakkajamad metsaomanikud proovivad ka ise teha, siis harvendusraie on töö kus reeglina tuleb appi võtta masinad ning seega leida sobiv töövõtja. Tihti kardetakse seda, et kui masinad tulevad metsa, siis pööratakse kõik segi ja alles ei jää midagi. Praegusel ajal on päris palju mõistliku suurusega masinaid millega saab edukalt harvendusraiet teha. Nagu ikka on iga töö jaoks õige aeg ning väga palju oleneb inimesest, kes on masina operaatoriks.

Julgelt võin tuua mitmeid näiteid kus metsaomanik on seni olnud ise usin majandaja, kuid enam ei käi jõud üle. Kui on näha, et käsitsi tehes läheks metsaharvendustöö väga kalliks ning oleks füüsiliselt väga raske, siis tehes ettepanek, et teha harvendusraie masinaga, tekib automaatselt tõrge. Ollakse vanades arvamustes kinni. On olnud mitmeid hetki kus öeldakse, et siin niikuinii õiget metsa pole – mis ikka hullemaks saab minna? Aga kui vajalikud tööd tehtud, on inimesed siiralt üllatunud, et neil oli “džungli” varjus selline mets.

On ka selliseid puistuid kus õige valik on teha raied käsitsi või töömeetodeid kombineerida. Ei tohiks tingimata välistada üht teisest.

Metsaomanik otsustab, milline on tema mets tulevikus. Metsakasvatus ning metsamajandus on pikk protsess mille käigus tuleb teha rida otsuseid mis mõjutavad seda, milline saab olema meie tuleviku mets. Milline on saadav majanduslik tulu ning milline metsast saadav emotsioon. Üks meie klient on öelnud, et igal inimesel on hea, kui tal on tuttav arst, siis igal metsaomanikul peaks olema tuttav metsamees. Seega kulub usaldusväärne partner igale metsaomanikule ära.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Erametsade uuendamismahud jätkuvalt tõusuteel

Näeme Erametsakeskuse toetustaotlustest, et metsaomanike huvi metsade uuendamise vastu on pidavalt kasvanud. Sama trendi näitavad ka metsaühistute korraldatud metsataimede ühishangete kasvavad mahud ning Keskkonnaameti statistika erametsadesse istutatud taimede kohta.

Toetust saab küsida ka metsakultuuride hooldamise eest.   

Foto: Kertu Kekk

Tänavu I toetusvoorus küsis Erametsakeskusest metsa uuendamise toetust 1143 metsaomanikku. 2018. a I voorus oli see arv saja võrra väiksem. Võrreldes mulluse I vooruga kasvasid oluliselt ka küsitud toetuse kogusumma ja tehtud tööde mahud.

Erametsakeskusele laekus 1. juuliks 44 metsa uuendamise toetuse taotlust. Toetust küsiti ligi 4,6 miljoni taime istutamise eest 2839 hektarile, maapinna ettevalmistamise eest 3424 hektaril ja noorte metsakultuuride hooldamise eest 870 hektaril. Enim istutasid toetust küsinud metsaomanikud oma metsadesse kuusetaimi, aga ka mändi, kaske, sangleppa ja teisi puuliike.

Kokku küsiti metsataimede istutamise, hooldamise ja maapinna ettevalmistamise eest toetust 1,53 miljonit eurot, lõviosa sellest ehk 1,52 mln eurot küsisid metsaühistud oma liikmete eest.

Kuna toetuseelarves on raha pea poole vähem, 800 tuhat eurot, ning sellest ei jätku kõikide taotluste rahuldamiseks, arvutatakse pärast kõigi taotluste menetlemist välja rahastamise määr, millest rohkem kellelegi toetust ei maksta. See annab eelise väikemetsaomanikele, kelle taotletud summad on väiksemad.

Hea teada! Järgmine võimalus metsa uuendamise eest toetust küsida tuleb 2019. aasta lõpus. Taotlus tasub esitada metsaühistu kaudu, sest nii on toetusmäärad kaks korda kõrgemad. Toetuse taotlemise soovist peaks oma metsaühistule teada andma hiljemalt novembri keskpaigas.

Istutustöid tasub varakult planeerida

Erametsade uuendamise hoogu võib maha tõmmata metsataimede puudus, sest taimeturul ületab nõudlus selgelt pakkumist ning viimastel aastatel on metsataimi juurde toodud naaberriikidest ja kaugemaltki. Seetõttu on igal kevadel metsataimede järele olnud ülisuur nõudlus.

Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev keskühistu Eramets on soovitanud metsaomanikel kevadise metsaistutuse peale mõtlema juba sügisel ja siis kohe soovitud taimeliigid ja kogused ka oma metsaühistule teada anda. Nii on kindel, et soovitud taimed on vajalikul ajal võtta.

Tänavu kevadel hankisid metsaühistud metsade uuendamiseks ühiselt üle 4 miljoni taime, kogu erametsade aastasest istutusmahust moodustab see umbes kolmandiku. Praegu aga tehakse ettevalmistusi sügisesteks metsaistutustöödeks, mida samuti aina enam ette võetakse.

Kui metsaomanikul on huvi metsa uuendada, selle kohta nõu küsida või toetust taotleda, tasub pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Ühistute kontaktid leiab erametsaportaalist.

Hea teada! 2018. aastal istutati Keskkonnaameti andmetel Eesti metsadesse 33,3 miljonit taime, nendest erametsadesse üle 12 mln. Võrdluseks võib tuua 2017. aasta, kui kokku istutati 31,3 mln taime, nendest erametsadesse u 10 mln taime.

Kertu Kekk, Erametsakeskus

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Metsa- ja puidusektor moodustab kümnendiku Eesti tööhõivest

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud ja Ernst & Young Baltic AS poolt teostatud puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust selgus, et metsa- ja puidusektor moodustab 10% kogu Eesti tööhõivest. Metsa- ja puidusektor andis 2017. aastal tööd ligikaudu 59 000 inimesele.

Metsas on alati tööd. Tormikahjud Lõuna-Eestis.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta märgib, et metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega. Nigul tunnistab, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. „Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsandus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad,“ märkis Nigul.

Ta lisas, et metsadel ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka tänaste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist pea ainsa tööstusharuga, kellel on pakkuda lahendusi. Üha suurem on nende teadlaste hulk, kes soovitavad vanad puud langetada ja nende asemel uued istutada, sest õhust seovad aktiivselt süsinikku noored kasvavad puud. „Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal tänaste kliimaprobleemide lahendamisel,“ kirjeldas Nigul.

2017. aastal töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust selgus, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades. Niguli sõnul on oluline, et inimesed näeksid metsandust laiemalt. „Metsa- ja puidusektor panustab Eesti majandusse ja seeläbi inimeste üldise heaolu kasvu erinevate valdkondade kaudu,“ sõnas ta.

Sektori panus tööhõivesse.  Foto: EMPL

Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja Kesk- ja Lõuna-Eestis, panustades märkimisväärselt kohalike elanike toimetulekusse ja seeläbi regionaalsesse arengusse. 2017. aastal moodustas metsandussektor vastavalt 19,7% ja 15,4% mainitud piirkondade tööhõivest. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. „Töökoha olemasolu on üks olulisemaid tegureid, mis seob inimese ühe või teise elupaigaga. Uuringutulemused annavad kindlust väita, et metsandussektoril on täita suur roll elu säilimisel Eesti maapiirkondades,“ ütles Nigul.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

    TÜHISTA

    SAADA