Metsa ost ĂŒle Eesti!

Eesti Maavara OÜ ostab metsamaad ja raieĂ”iguseid ĂŒle Eesti eesmĂ€rgiga neid jĂ€tkusuutlikult ja tĂ”husalt majandada. See tagab ilusa, terve ja kvaliteetse metsataristu ka tulevastele pĂ”lvedele - mis ongi meie missioon.

Komplekteerime nii metsamaid kui ka raieĂ”igusi, mistĂ”ttu saame kĂ”igis Eesti piirkondades olenemata kinnistu suurusest ja mahust konkurentsivĂ”imelist hinda pakkuda. See on kasulik ka maaomanikule, sest mida suuremat mahtu korraga mĂŒĂŒa, seda kĂ”rgemat hinda saab kĂŒsida. Meie koostööpartnerite hulgas on enamik Eesti tuntuimad metsandusettevĂ”tted. TĂ€nu koplekteerimisele saame metsa ostu korral tagada vĂ€ga kĂ”rge kvaliteedi ja vĂ”tame alati tehtud tööde eest tĂ€ieliku vastutuse

Metsa ost jÀrgmistes maakondades:

  • Harjumaa
  • Ida-Virumaa
  • JĂ”gevamaa
  • JĂ€rvamaa
  • LÀÀne-Virumaa
  • PĂ”lvamaa
  • PĂ€rnumaa
  • Raplamaa
  • Tartumaa
  • Valgamaa
  • Viljandimaa
  • VĂ”rumaa
  • LÀÀnemaa (Vormsi saarel ainult ost)
  • Saaremaa
  • Hiiumaa
Üle 4000 rahuloleva kliendi
Üle 10 aasta kogemust
Soovi korral tasuta konsultatsioon

Kas mĂŒĂŒa metsamaad vĂ”i raieĂ”igust?

Siinkohal tuleks endalt kĂŒsida: kas ma nĂ€en end oma metsaga tegelemas ka tulevikus? Levinud on vÀÀrarusaam, et pĂ€rast metsas raiete tegemist ehk maksimaalse kasumi vĂ€lja raiumist ongi mets majandatud. Tegelikult on Metsaseaduse jĂ€rgi metsaomanikel kohustus tagada ka raielanki uuenemine. Raie vÔÔrandamisest saadava tuluga kaasnevad seega ka kulud. Maapinna ettevalmistuse ja istutustööde hinnad algavad 700€-st hektari kohta.

Teine oluline mĂ”ttekoht on see, kuidas kinnistu saadud on. Omal ajal tagastatud maade esmane mĂŒĂŒk on tulumaksuvaba, aga raieĂ”iguse vÔÔrandamine on maksustatud 20%-ga. Kinkelepinguga saadud kinnistut mĂŒĂŒes maksustatakse kogu tulu. Tasub mĂ”elda - kuidas kĂ”ige rohkem tulu endale jĂ€tta saan?

See, kas kasulikum on metsa mĂŒĂŒk koos maaga vĂ”i raieĂ”igusena, sĂ”ltub kokkuvĂ”ttes omaniku enda plaanidest ja kinnistu praeguse omaniku kĂ€tte jĂ”udmise ajaloost.

Metsamaa hinda kujundavad tegurid

Metsa liigiline ja vanuseline koosseis
Kasvava metsa tagavara
Kinnistu suurus
LigipÀÀs ja asukoht
KasvukohatĂŒĂŒp ja boniteet
Metsamaterjali sortiment ja kvaliteet
Muud piirangud (sh looduskaitselised)

Miks metsamaad mĂŒĂŒa?ï»ż

Ise majandamine on aeganÔudev

Mets vajab asjatundlikku lĂ€henemist ja pidevat hoolt. Selle jaoks, et oma metsa pealt maksimaalset tulu teenida, tuleb sellesse ka investeerida. Kindlasti tuleb kinnistul teostada valgustus-, sanitaar- ja harvendusraiet. Olenevalt kinnistu spetsiifikast vĂ”ib investeeringuid vajavaid ĂŒlesandeid veel olla, nĂ€iteks kuivenduskraavide tegemine ja korras hoidmine liigniisketel aladel.

Professionaalselt majandatud metsal on tulevikku

Kinnistut metsamajandamisega tegelevale ettevĂ”ttele mĂŒĂŒes vĂ”ite kindlad olla, et Teie vara eest kantakse head hoolt ning luuakse pikaajaline plaan metsa kĂ”ige tĂ”husamaks majandamiseks. Kuna iga kinnistu on oma nĂ€gu, siis ĂŒhtset tegevusplaani pole - vastavalt kinnistu eripĂ€radele, planeeritakse tulevased raietööd ja tagatakse ka uue metsapĂ”lve kasv metsa uuendamise nĂ€ol. Selleks, et ka tulevastel pĂ”lvedel oleks mets suurimaks maavaraks, peame sellesse investeerima tĂ€na.

Tulumaksuvabastus kinnistu mĂŒĂŒgil

Omandireformi kĂ€igus tagastatud maade esmakordne mĂŒĂŒk on tulumaksuvaba, seda ka juhul kui kinnistut on vahepeal edasi pĂ€randatud. Puutume oma töös tihti kokku omanikega, kes mĂŒĂŒvad esmalt raieĂ”iguse ning seejĂ€rel paari aasta jooksul ka raielanki, kuna ei ole soovi vĂ”i rahalisi vahendeid metsa uuendada. Nii kaotatakse aga rahaliselt 20%, millega raieĂ”iguse vÔÔrandamine on maksustatud. Seda, kas mĂŒĂŒa mets koos maaga vĂ”i raieĂ”igusena, tuleks kaaluda ja vĂ”imalusel ka professionaalidega konsulteerida.

KĂŒps mets enam kĂŒpsemaks ei muutu

Levinud on vÀÀrarusaam, et mets on 100 aastat pĂŒsti pĂŒsinud - kĂŒll pĂŒsib 100 aastat veel. Sellise mĂ”tteviisiga kahjuks kaugele ei purjeta. RaiekĂŒpsuse vanused erinevate puuliikide puhul on sĂ€testatud pikkade kogemuste pĂ”hjal oma ala asjatundjate poolt ning kirjas ka Metsaseaduses, sest selles vanuses on mets kĂ”ige vÀÀrtuslikum ja tervem. RaiekĂŒpse vanuse möödudes muutub puistu haigustele vastuvĂ”tlikumaks ja enam vÀÀrtust ei kasvata. KĂŒps mets vajab majandamist!

Metsamaa ostu-mĂŒĂŒgitehingu tegemiseks sĂ”lmitakse notari juures kas asjaĂ”iguslik vĂ”i vĂ”laĂ”iguslik leping. AsjaĂ”igusliku leping on tavapĂ€rane ostu-mĂŒĂŒgi leping - mĂŒĂŒgisumma tasutakse kohe ning omand antakse ĂŒle. VĂ”laĂ”iguslikku lepingut saab kasutada siis, kui pannakse paika mĂŒĂŒgi tingimused ja hind, nĂ€iteks juhul kui ostja ootab veel mingit osa ostusummast.

MĂ”lema osapoole jaoks on kĂ”ige turvalisem ostu-mĂŒĂŒgi summade kandmine lĂ€bi notari deposiitkonto, mis on sisuliselt tavaline pangakonto, kus notar summat hoiustab ja selle kolme pangapĂ€eva jooksul mĂŒĂŒja kontole edastab. Sellisel juhul tasub silmas pidada, et raha peab notari deposiitkontole jĂ”udma enne tehingu toimumist ning raha kandjaks peab olema tehingu osapool - kui raha kannab keegi kolmas isik, peab tema samuti tehingusse kaasa tulema.


VĂ”ta meiega ĂŒhendust ja edasta meile katastritunnus.

Teostame esmase ĂŒlevaatuse olemasolevate andmete alusel.

VĂ”tame ĂŒhendust ja paneme paika tĂ€psema plaani.

Meie ekspert kÀib kinnistul (soovi korral koos Teiega). Lepime kokku hinnas.

Paneme paika aja Teile sobiva notari juures (tÀpsustame kÔik eritingimused ja soovid).

Tehingu sÔlmimine notari juures.

Raha laekub mĂŒĂŒjale lĂ€bi notari deposiitkonto.

Raha laekumise eest vastutab notar.

KĂ”rgeim ostuhind Eestis – viimaste tehingute nĂ€ited

HARJUMAA

64 350
EUR

SAAREMAA

49 800
EUR

LÄÄNE-VIRUMAA

42 650
EUR