Tunnustatud metsamajandaja: ainult looduslikust uuendamisest ei piisa

Metsamajandajate konkursil kolmanda koha saanud Martin Kalki jaoks on tema mets kui praktikabaas, kus ta õpikutarkusi päris elus järele katsetab. Kõik metsakasvatuslikud tööd teeb mees ise.

Marga talu metsas Põlvamaal hakkas Martin Kalk tõsisemalt askeldama kümme aastat tagasi, mil ta seal esimese lageraie teha laskis. Enne seda toimetas 26 hektari suurusel metsamaal peamiselt mehe isa, kes võttis puu siit ja teise sealt ning suurepinnalisi raieid ei tehtud.

“Praegu nimetatakse seda püsimetsamajanduseks, aga sellest sai juurepess alguse, sest vanade kuuskede vahel sõitmisest tekkis juurekahjustus,” tõdeb taksaatorina töötav Kalk.

Just nimelt juurepessu pärast ta esimese lageraie oma metsas tegigi. Hiljem on veelgi raiuda lasknud, kuivõrd mets on küpses eas. Tegelikult, tõdeb Kalk, võiks vanuse poolest rohkemgi raiuda, kuid sel juhul jääks vanemaid metsaosi liiga napiks.

Nöök potitaimedega

Kui esimese langi jättis ta looduslikule uuenemisele, siis järgmistele lankidele on Kalk kõigile istutanud kas männid või kuused. “Ma pole leidnud valemit, et ise midagi ei tee ega kuluta ja kasvatad okaspuumetsa,” märgib Kalk. Kui tahta tulevikus näha männikut või kuusikut, siis tuleb need puud istutada.


Looduslikule uuenemisele jäetud langil sirguvadki praegu peamiselt kased, sekka ka mõned kuused ja haavad. Nende kasvamist on Kalk 2016. aastal valgustusraiega toetanud.

“Liivasemad ja märjad turbased alad uuenevad ise kasega, aga oli ka eraldisi, kus peale pihlaka, haava ja halli lepa ei tulnudki midagi. Ootasin neli aastat ja istutasin sinna kuused peale,” meenutab Kalk, et ainuüksi looduslikust uuenemisest ei piisanud. Esimese langi uuendas ta kuuskedega 2013. aastal ja koges peagi, et viljakale kasvukohale potitaimi panna polnud mõistlik tegu.Praegu nimetatakse seda püsimetsamajanduseks, aga sellest sai juurepess alguse, sest vanade kuuskede vahel sõitmisest tekkis juurekahjustus.Martin Kalk

“Potitaimed olid pikad ja sihvakad ning pärast niitmist tuli veel rohu alt välja aidata, et niidetud rohi neid looka ei vajutaks,” selgitab Kalk. Paljasjuursed taimed on tema sõnul aga nii palju tugevamad, et niidetud rohi neid maha ei kooluta. Selleski metsaosas on ta nüüdseks korra juba valgustusraiet teinud.

Oma metsa hooldamisele kulutab Kalk omajagu aega – nii tulevikupuude väljaniitmisele kui ka nende kaitsmisele ulukite eest.

“Sel suvel niitsin igasuviselt taimi viimast korda välja,” näitab mees 2016. aastal rajatud ja eelmisel kevadel täiendatud männikultuuri.

Umbrohu kõrval kasvavad hoogsalt ka lehtpuud, tõdeb ta, osutades pool meetrit kõrgetele kaskedele, mis on korra juba maha niidetud.

Lanki tuli tal täiendada seetõttu, et osa esimesest istutusest läks liigniiskuse tõttu välja.

“Olin kogenematu,” tõdeb Kalk. Puud said istutatud vao vahele, ent need jäid vee alla ja said hukka. Täiendus sai seetõttu vao harjale kasvama pandud.

Lambarasv ja lambavill

Lisaks käisid esimese istutuse mändide kallal ka kitsed või hirved, mistõttu pritsis Kalk kaks hektarit kultuuri Tricoga üle. Selle peletava mõju hindab ta tõhusaks.

Tänavu kavatseb mees kolm aastat tagasi istutatud kuusekultuuri kaitseks kasutada pesemata lambavilla, mida metsamehed samuti heaks ulukipeletajaks hindavad.

Kaitsmata ei saa tema hinnangul taimi jätta, sest eelmisel aastal söödi kuuskedel ära kogu ladva juurdekasv ning tagatipuks külgvõrseidki.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Soovid teada oma kinnisvara väärtust?

Tekkis küsimusi?

Registreeru konsultatsioonile