Üha enam metsaomanike huvituvad oma metsade majandamisest, nad tunnevad huvi kuidas erinevad metsamajandusprotsessid käivad ja milleks need vajalikud on, sest loodus teeb oma tööd ning igale raielangile tekib uus metsapõlv ning noor puistu saab kord raieküpseks.
Metsaomaniku jaoks on küsimus pigem selles, et kas tänaste otsuste eest on meie lapsed ja lapselapsed tänulikud või pigem nördinud. Kas rajada uus metsakultuur? Kas teha valgustusraiet või kuidas seda teha – need on küsimused millele tuleb mõelda nüüd.
Õigeid otsuseid ja töid tuleb teha õigel ajal. Tänased vead ja tegemata tööd avalduvad pikas perspektiivis ning nende hind võib olla üsna kõrge. Metsahoolduste koha pealt ongi augustikuu metsamehe jaoks enamasti aeg, kus tehakse rajatud metsakultuuride hooldusi, valgustusraieid, harvendusraieid ja valmistutakse sügiseseks metsaistutuseks.
Metsauuendus võta ette sügisel. Kõige suurem eelis sügisesel metsaistutusel on vähene põuaoht. Kui istutust mitte jätta väga sügisesse, jõuavad taimed ka kenasti ära juurduda ning uus metsapõlv saab alguse. Kuna Eestis istutatakse metsa üha enam, siis väga oluline ongi metsaomanikul olla ise teadlik või leida selline inimene või organisatsioon selleks, et taimed saaks õigel ajal tellitud ning maapind ettevalmistatud. Enamasti on istikute nõudlus suurem kui taimi jagub ning seepärast valitseb siin üldjuhul tõde – kes ees, see mees.
Vali õige metsataim õigesse, talle sobivasse, kasvukohta. Foto: Metsaru OÜ
Valikute tegemine saabki alguse sellest, et leida õigele kasvukohale õige metsataim, otsustada külvi kasuks või hoopis jätta ala looduslikult uuenema. Pigem eksitaksegi sellega, et valitakse vale taim antud kasvukohta. Sellest tulenevalt võib hilisem hoolduste osa kasvada märksa suuremaks ning lõpuks metsaomanik loobub, sest ei suudeta mõistliku aja ja kuluga isutatud taimi piisavalt suureks kasvatada.
Augustis hoolda metsa. Teine oluline töö, mis metsas augustikuus on täies hoos, on metsakultuuride hooldus. Õnneks on üha enam metsaomanike hakanud mõistma, et uue metsa rajamine ei piirdu ainult istutusega. Peale metsakultuuri rajamist hakkavad peagi istutatud puid ohustama märksa kiiremakasvulisemad rohttaimed ning lehtpuuliigid. Selleks, et rohttaimed täielikult istutatud puid ei lämmataks, tuleb neid hooldada ning niita nende ümbert rohttaimed ja ebasobivad kiirekasvulised lehtpuuliigid. Kui istutades metsakultuuri rajamine maksab suurusjärk 1000 eurot hektar, siis pole see väike investeering mida tuulde lasta.
Vali õige raieliik. Valgustusraie eesmärk on teha vastavale kasvukohale esmane sobiv puuliigi valik ning anda puudele piisav kasvuruum ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Majandusmetsas tähendabki see seda, milline tulevikumets saab alguse ning kuidas maa potentsiaali ära kasutatakse. Valikute osas eksida saabki eelkõige puuliigi valiku osas ning kui tihe puistu jääb. Isetegijad pigem teevad valgustusraiet väiksema väljaraiega ning ei saavuta seda juurdekasvu efekti mis võiks.
Sealt edasi järgmine etapp metsakasvatuses on harvendusraie, mille käigus kujundatakse puistu koosseis lõppraieks. See on raieliik kus metsaomanikule hakkab metsast tulu tagasi tulema.
Kui metsaistutus, kultuurihooldus ja valgustusraie on sellised tööd mida hakkajamad metsaomanikud proovivad ka ise teha, siis harvendusraie on töö kus reeglina tuleb appi võtta masinad ning seega leida sobiv töövõtja. Tihti kardetakse seda, et kui masinad tulevad metsa, siis pööratakse kõik segi ja alles ei jää midagi. Praegusel ajal on päris palju mõistliku suurusega masinaid millega saab edukalt harvendusraiet teha. Nagu ikka on iga töö jaoks õige aeg ning väga palju oleneb inimesest, kes on masina operaatoriks.
Julgelt võin tuua mitmeid näiteid kus metsaomanik on seni olnud ise usin majandaja, kuid enam ei käi jõud üle. Kui on näha, et käsitsi tehes läheks metsaharvendustöö väga kalliks ning oleks füüsiliselt väga raske, siis tehes ettepanek, et teha harvendusraie masinaga, tekib automaatselt tõrge. Ollakse vanades arvamustes kinni. On olnud mitmeid hetki kus öeldakse, et siin niikuinii õiget metsa pole – mis ikka hullemaks saab minna? Aga kui vajalikud tööd tehtud, on inimesed siiralt üllatunud, et neil oli “džungli” varjus selline mets.
On ka selliseid puistuid kus õige valik on teha raied käsitsi või töömeetodeid kombineerida. Ei tohiks tingimata välistada üht teisest.
Metsaomanik otsustab, milline on tema mets tulevikus. Metsakasvatus ning metsamajandus on pikk protsess mille käigus tuleb teha rida otsuseid mis mõjutavad seda, milline saab olema meie tuleviku mets. Milline on saadav majanduslik tulu ning milline metsast saadav emotsioon. Üks meie klient on öelnud, et igal inimesel on hea, kui tal on tuttav arst, siis igal metsaomanikul peaks olema tuttav metsamees. Seega kulub usaldusväärne partner igale metsaomanikule ära.
Artikkel on avaldatud Äripäevas