Valitsus plaanib tuleva aasta alguses otsustada maade korralise hindamise üle – seda ei ole tehtud viimased 18 aastat. Korralise hindamise uuesti läbi viimine võib kohalikele omavalitsustele märgatavalt rohkem maamaksutulu tuua.
Valitsuse nelja aasta tööplaanis on sees punkt, mis näeb ette et valitsus plaanib suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust, tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. Selle üks alalõik ütleb, et tuleva aasta jaanuariks koostab keskkonnaminister koostöös rahandusministri ja riigihalduse ministriga maa korralise hindamise ja sellest tulenevad maamaksu seaduse muudatuse ettepanekud.
Riigihalduse minister Jaak Aab rääkis, et nüüdseks on kokku kutsutud ministeeriumidevaheline töögrupp, mis peaks tõepoolest jaanuariks valitsuse lauale tooma soovitused, mida täpselt teha. Siis võiks valitsus sisulise otsuse maade uuesti hindamisel ära teha ja samas vaadata üle maa maksustamisega seonduva seadusandluse.
Kõige varasemalt võiks Aabi hinnangul maamaks tõusta alles paari aasta pärast, sest korralist hindamist ei ole võimalik üle öö teha.
“Ma olen varem saanud sellise tagasiside, et koos hindamise ja ettevalmistuse protsessiga see kestab kuskil kaks aastat. Kui otsus on tehtud,” ütles Aab.
Praegu kehtiva seaduse alusel on maa maksumäär 0,1-2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. Sellele rakenduvad mõningad erandid ja vabastused. Näiteks põllumajandusliku maa maksimaalne maksustamise summa on madalam ja eraisikute kodu alune maa on üle Eesti maamaksust vabastatud. Täpse määra, millega maad maksustada, valib seadusega kehtestatud vahemikest kohalik omavalitsus.
Maa maksustamise aluseks oleva maa väärtus leitakse korraliste hindamiste käigus. Neid hindamisi on Eestis läbi viidud kolmel korral – 1993. aastal, 1996. aastal ja 2001. aastal. Seega viimati hinnati maade väärtust 18 aastat tagasi.
Keskkonnaministeerium teatas mõned aastad tagasi, et “on selge, et praeguseks on eelmise maa korralise hindamise tulemused vananenud ning tulemuste kasutamine on piiratud ja tekitab ebaõiglust”.
Maade korralist hindamist ei ole 18 aasta jooksul läbi viidud, sest seadus küll näeb ette maade korralise hindamise, kuid ei kehtesta mingeid tähtaegu, millal seda peaks tegema.
Kuigi Eestis on haldusreformi järgselt 79 omavalitsust, siis rakendatakse jätkuvalt maamaksukorda vana haldusjaotuse järgi ja Eestis on kokku 141 maamaksutsooni.
Kui seadus lubab minimaalselt kehtestada maamaksu määraks 0,1 protsenti maa hindamisjärgsest hinnast siis nii madalat määra ei rakendata Eestis mitte kusagil. Madalaim määr on Pärnu linna ühes maksupiirkonnas – 0,5 protsenti. Alla ühe protsendi on maksumäär kokku kuues piirkonnas. Alla kahe 32 piirkonnas.
Maksimaalses määras rakendatakse maamaksu 74 piirkonnas.
Kokku said omavalitsused sel aastal maamaksu 59,3 miljonit eurot. Selle maksu küll kogub kokku keskvalitsus, kuid see liigub tervikuna otse kohalikele omavalitsustele. Kui nüüd uus maade korraline hindamine läbi viia, võiks kogutav maksutulu märgatavalt kasvada.
Lisa 300 miljonit?
Sotsiaaldemokraatlik erakond lubas oma valimisprogrammis viimaks maade korralise hindamise läbi viia.
Kuna rahandusministeerium analüüsis parteide valimisprogramme, siis leidis ministeerium ka sellele plaanile kiirhinnangu. “Maa hind on kasvanud viimase hindamisega võrreldes keskmiselt kuus korda. Kui eeldame sellises mahus maamaksu laekumise kasvu, tähendaks see lisalaekumist umbes 300 milonit eurot,” märkis ministeerium kevadel valimisprogrammide analüüsis.
Samas märkis ka ministeerium, et ilmselt langetaksid kohalikud omavalitsused maksumäärasid, et oma elanike maksukoormuse tõusu kompenseerida, mistõttu mõju tuleks väiksem. Seega on keeruline öelda, kui palju peaksid hakkama maaomanikud omavalitsustele rohkem maksma.
Sama meelt on ka Jaak Aab. “See peaks üldiselt mingil määral kindlasti tõstma maamaksu laekumist omavalitsustele. Siin on kardetud, et mida see tähendab nüüd inimestele. Nüüd lähevad mitmekordseks need maa hinnad,” ütles Aab ja lisas, et samas ei ole tõenäoliselt põhjust seda selliselt karta. Tema sõnul ei ole usutav, et omavalitsused hakkavad uue hindamise järel kohe maksimaalselt lubatud mahus maamaksu korjama ja pigem see maksusumma teatud perioodi jooksul pisut kasvab.
“Mõjusid peab analüüsima ja hindama, et palju ta võiks kasvada. Aga ta kasvab mingi perioodi jooksul, mitte ühekorraga. Seda lõppnumbrit mina ei julge küll öelda praegu. See oleneb nendest tingimustest, kui palju omavalitsustele otsustusõigust jääb,” rääkis Aab.
“Praegu on lihtsalt niimoodi, et kuna need maa hinnad püsivad seal 2000-ndate alguse tasemel ja omavalitsusel on õigus otsustada maksustamise määra üle, on nad kõik maksimumi lähedale liikunud. Tegelikult seda vaba otsustust palju enam ei ole. Kõik võtavadki selle praktiliselt maksimummäära, kuna see alus ehk see hinne on madal. Ei vasta praegusele maaväärtusele,” ütle Aab.
Küsimusele kas ka kodualuse maamaksu võiks tulevikus jätta omavalitsuste pädevusse, märkis Aab et see on otsustuse küsimus. “Kunagi on otsustatud see üle Eesti ühetaoliselt. Aga kas erinevatele sihtrühmadele, mida iganes, eakatele, mõnele teisele sihtrühmale, lasterikastele peredele, et see ongi otsustamise koht. Kas anda suurem otsustusõigus omavalitsustele, või mitte. Mina pooldan alati seda, et omavalitsus saaks rohkem otsustada, aga ma räägin isiklikust seisukohast.”
Türi abivallavanem: maa hind ei vast ammu tegelikkusele
Türi abivallavanem Elari Hiis ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et maa hind ei vasta enam ammu tegelikkusele. Praegusest vallaeelarvest moodustab maamaks kaks protsenti.
“Täna on Türi vallas maamamaksumäärad laes – kaks, kaks ja pool protsenti nagu need lubatud on. Aga need sõltuvadki maa maksustamise hinnast ja kui maa maskustamise hind tõuseb, siis kerkib üles sellega mitte maamaksu protsent, vaid summa, mida me sealt saaksime. Siin muidugi tuleb vaatada, et see tõus ei mõjuks inimestele liiga tugevasti,” rääkis Hiis.
Järvamaa kinnisvaramaakleri Lea Kerma sõnul tuleks loomulikult vaja maa tegelik väärtus välja selgitada.
“18-aastase taguse ajaga me ei saa ju neid hindu praegusega võrrelda. Praegu on kindlapeale hinnad kõrgemad ja loomulikult riik tahab teada, mis siis maa väärtus täna on,” ütles Kerma.
Maa-amet on valmis maa hindamist läbi viima varaseimalt 2021. aastal
Kui valitsus otsustab 2020. aasta jaanuaris järgmise maa korralise hindamise läbiviimise, siis kõige varem saab korraline hindamine toimuda 2021. aastal, teatas maa-amet.
Selleks analüüsitakse maa väärtust mõjutavaid tegureid ja nende mõju. Näiteks asukoht, juurdepääs, tehnovõrgud ja ehitusõigus.
Maa-amet on analüüsimas erinevaid arvutusmudeleid ja kasutab riigi andmebaasides olevaid andmeid. Ajakohaste maa korralise hindamise tulemuste korral saab iga maaomanik, sealhulgas riik, ülevaate oma maa väärtusest.
Analüüsi üheks osaks on ka korralise hindamise maksumus.
Artikkel on avaldatud ERR-is.