Autor: eestimaavara

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni avaldatud kriitika riigi metsamajanduse pihta ei ole Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverki sõnul teaduslikult põhjendatud. 

Alljärgnevas on Teaduste Akadeemia tsitaadid toodud välja kaldkirjas.

„Eesti Teaduste Akadeemia (TA) Looduskaitse Komisjoni hinnangul pole tänane metsamajandus tervikuna oma praeguses suundumuses jätkusuutlik, ei taga elurikkuse hoidmist, arvestab vähe ökosüsteemsete teenustega ja vajab seetõttu muutmist.“

Hästi korraldatud metsamajandus ja elurikkuse hoidmine ei ole omavahel vastuolus ja nad toetavad üksteist.

Metsade majandamine on maailmas üks olulisemaid maakasutusviise ja metsadest saadavad mitmekülgsed saadused inimeste oluliseks elatusallikaks. Troopilistes maades väheneb metsamaa pindala aastas 7 miljonit hektarit, samaaegselt suureneb põllumajandusmaa pindala 6 miljoni hektari võrra aastas. Need alad ei paku lähedas tulevikus enam metsaökosüsteemiteenuseid. Metsamaa pindala vähenemise kõrval on oluliseks probleemiks maailmas metsade degradeerumine ehk valikraietega parimate puude väljaraie ning metsade raiejärgne mitteuuendamine.

Eesti metsade pindala suureneb ning metsaomanikel on kohustus metsad raiejärgselt uuendada. Uuendusraiete tulemusena tekkiv lühiajaliselt metsata metsamaa on loomulik nähtus, mistõttu kogu maailma metsaressursside arvestuses arvatakse ajutiselt metsata metsamaa metsade pindala hulka. Eestis metsad, millised rajatakse istutamise või külvi teel ja kuhu lisandub looduslikult teisi puuliike, on valdavalt poollooduslikud segametsad, mis pole kaugeltki võrreldavad istandikega.

Raiete kaudu võetakse kasutusse taastuvat materjali taastumatute materjalide ja fossiilsete kütuste asemel, seeläbi välditakse täiendavat süsinikuemissiooni, pakutakse tööhõivet ja omanikutulu. Säilikpuude ja vääriselupaikade ning teiste erinevate piirangute kaudu säilitatakse elurikkuse taastumise võimalused. Majandatavate ja kaitstavate metsade osakaal jaguneb Eestis selliselt, et piltlikult iga neljas metsas tehtud samm langeb rangelt kaitstavasse või keskkonnakaitseliste piirangutega metsa. Rangelt kaitstavate metsade, kus aktiivne inimtegevus on keelatud, pindala on suuruselt võrreldav Võrumaa pindalaga (rangelt kaitstavate metsade pindala on 2777 km², Võrumaa pindala on 2773 km²), majanduspiirangutega metsade pindala on võrreldav Saaremaa ja Muhu pindalaga (majanduspiirangutega metsade pindala on 2904 km², Saaremaa ja Muhu pindala on 2874 km²).

Seega oleme taganud, et Eesti metsad oleksid tootlikud, terved, elujõulised, looduslikult mitmekesised ning et nad tagaksid pikaajalise puidulise ja mittepuidulise kasutamise võimalused.

Kuna Eestit ei ähvarda ei metsade pindala ega sellega kaasnev pikaajaline ökosüsteemiteenuste vähenemine, metsade degradeerumine, elurikkuse vähenemine istandike kasvatamise tõttu ega muud TA kirjas viidatud, peamiselt troopilisi metsi ohustavad tegurid, on Eesti metsanduse lahterdamine jätkusuutmatuks avalikkust eksitav.

„Komisjon tõdes esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, et metsa teoreetilise juurdekasvu ja raiemahtude võrdlemine summaarselt ei näita tegelikku olukorda. Eksitavad on ka metsamaa pindala kasutamine metsade pindala tähenduses ja kaitstavate metsade juurdekasvu andmete kaasamine metsade jätkusuutliku raiemahu arvestusse.“

Raiemaht on jäänud alla juurdekasvu ka siis, kui rangelt kaitstavad metsad sellest arvestusest välja jätta. 2016. aastal oli majandatavate metsade juurdekasv 14,1 miljonit tihumeetrit, kõikide metsade juurdekasv 15,9 miljonit tihumeetrit ning hinnanguline raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit.

Metsade juurdekasvu kasutatakse võrreldava suurusena vaid riigi või piirkonna ressursikasutuse hindamisel. On oluline teada, et raieid kavandatakse seda võimaldavate metsade olemi põhjal. Eesti metsade vanuseline struktuur ei ole ühtlane – suhteliselt rohkem on vanemaid ja keskealisi metsi. Eesti metsade tagavara on suurenenud vaatamata raiutule keskmiselt 5,6 miljonit mᶟ aastas ehk summaarselt raiutakse vähem kui juurde kasvab.

„Metsandusstatistikast selgub, et käesoleval sajandil on meie puistude keskmine vanus vähenenud ka siis, kui arvestusse on kaasatud kaitsealused metsad. See tähendab, et majandusmetsade keskmine vanus on vähenenud vastavalt rohkem. Keskmise vanuse vähenemine näitab, et meie metsades raiutakse juurdekasvust rohkem. Seda on soosinud nii raievanuse alandamine kui ka muutused puidukasutuses.“

Riikliku metsandusstatistika andmetel on kõikide puistute keskmine vanus (sh kaitsealused metsad) olnud pidevas tõusus, olles 1958. aastal 41 aastat ning 2016. aastal 55 aastat. Viimase 15 aasta jooksul on kõikide puistute keskmine vanus kõikunud vahemikus 55-56 aastat. Majandusmetsade vanuseliste muutuste taga ei ole mitte ainult raied, vaid ka kaitsealade loomine, kuhu kaasatakse just vanemad puistud. Vaatamata raietele ja kaitse alla võtmistele on viimase 15 aastaga siiski küpsete metsade osakaal majandatavates metsades tõusnud 19%-lt 25 %-le.

„TA looduskaitse komisjon märkis kirjas, et majandusmetsade keskmise vanuse vähenemisega kaasnevad mõjud vajavad eraldi analüüsi, sest üha nooremalt raiutav majandusmets toimib üha vähem ökosüsteemina metsaseaduse mõistes ja ta hakkab rohkem vastama puuistandiku tunnustele.“

Puuistandikke nende klassikalises mõistes Eesti metsades ei ole. Eestis uueneb suurem osa lehtpuulankidest loodusliku uuendamise teel ning okaspuude puhul eelistatakse istutamist, kuid ka istutatud lankidele tekib pidevalt looduslikku lehtpuu ja okaspuu uuendust. Eesti metsad pole ligilähedaseltki võrreldavad istandike ehk kiirekasvuliste monokultuuridega.

„Samuti eeldab kaitsealuste ja käimasoleva menetluse käigus täiendavalt kaitse alla võetavate metsade pindala, et nende kõrval asub ökosüsteemina talitlev majandusmets. Majandusmetsa asendumine puuistandikega tähendab, et elurikkuse ja metsa ökosüsteemsete teenuste säilitamiseks on kaitsavate metsade pindala vaja veelgi suurendada. Majandusmetsade raievanuse vähenemise tagajärjel kaob traditsioonilisel biotehnoloogial rajanev puidukasutus ja alles jääb puidu peenfraktsioonidel baseeruv puidukasutus.“

Traditsiooniline puidukasutus ei ole kuhugi kadumas. Küll töötatakse arenduste kallal, et puitu aina paremini väärindada ning metsast väljatoodud puit kadudeta ära kasutada. Ka puidutööstuses on innovatsioon oluline.

Samuti juhime tähelepanu, et traditsiooniline puidukasutus ei rajane biotehnoloogial – Eesti Entsüklopeedia kohaselt on biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia, kogum võtteid mitmesuguste ainete bioloogiliseks saamiseks tehisoludes.

„Teadlased märgivad, et selline muutus mõjutab toodete tarbimisväärtust, ökoloogilist jalajälge ning inimeste suhet puidu, puude ja metsaga. Need muutused ei pruugi vastata säästva arengu põhimõtetele, leiab teaduste akadeemia komisjon.“

Kindlasti ei saa väita, et metsa majandamisel puidu saamiseks ei ole mingeid mõjusid võrreldes inimtegevusest puutumatu loodusmetsaga, kuid peame ka arvestama, et puidul on oluline roll kliimamuutuse leevendamises, kui kasutame metsa võimet läbi kasvamise süsinikku siduda ning kasutame taastumatute loodusvarade asemel taastuvat loodusvara puitu rohkem nii ehituses kui energeetikas.

„Metsade säästvaks majandamiseks on raiete planeerimisel komisjoni hinnangul vajalik üldiste tunnusarvude nagu kasvukiiruse ja tagavara asemel arvestada kogu metsamaa pindala jagunemisega erineva vanuselise struktuuri, liigilise koosseisu ja kasvukohatingimustega metsaosade vahel. Raiete teostamisel tuleb säilitada elupaigaline mitmekesisus ja metsaalade ruumiline sidusus ning iga puuliigi puhul taotleda osapindalade ühtlast jaotist kogu raieringi ulatuses.“

Kogu metsandus pingutab pidevalt ideaalse ühtlase vanuselise jaotuse suunas. Kuid Eesti metsade vanuseline jaotumine on hetkel väga ebaühtlane – suhteliselt rohkem on vanemaid ja keskealisi metsi. Näiteks on 52% männi, 43% kuuse ning 30% kase puistutest keskealiste puistute arenguklassis. Kavandades raieid metsade olemi põhjal oleme liikumas soovitud osapindade ühtlase jaotuse suunas ning metsapuistute vanuseline jaotus on tasapisi seega paranemas.

„Säästva arengu seadus näeb ette, et taastuva loodusvara osas tuleb määrata selle kriitiline varu ja kasutatav varu. Metsade osas seda seni tehtud ei ole, kuid selle määramine on vajalik, kirjutas komisjon.“

Metsa kui taastuva loodusvara kasutamist reguleeritakse läbi eriseaduse – metsaseaduse, millega tagatakse varu selline seis, et see ei muutuks kriitiliseks. Metsaseaduse põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja säästev majandamine.

„TA looduskaitse komisjon märgib, et riigikogu tegi 1997. aasta 16. detsembril valitsusele ettepaneku algatada mulla kaitset sätestava eelnõu koostamine. Vastav seadus on tänaseni vastu võtmata ja seetõttu on praktilise mõjuta ka mullakaitset käsitlevad metsaseaduse sätted.“

Metsaseaduse sätted kehtivad olenemata sellest, millised teised seadused Eestis kehtestatud või kehtestamata on. Metsaseadusega on metsamuldade kaitseks seatud piirangud nii metsade uuendamisel kui ka raiete tegemisel. Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie eelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates.

„”Palume eeltoodud tähelepanekuid arutada ja arvestada veel kehtiva metsanduse arengukava järgi toimetamisel ja järgmise arengukava väljatöötamisel,” kirjutas komisjon keskkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile.“

Kõiki metsaga seotud ettepanekuid arutatakse metsanduse uue arengukava tegemise käigus, kuhu sarnaselt eelmiste arengukavade tegemisega on kaasatud ka teadlased.

Juhime tähelepanu, et TA metsanduse ettekandepäevale, mille põhjal komisjoni avaldatud seisukoht koostati, ei olnud kahetsusväärselt ettekandeid tegema kutsutud Eesti Maaülikooli metsanduse valdkonna teadlasi ning seetõttu on TA väited suuresti teaduslikult põhjendamata. 

Artikkel on avaldatud Postimehes

Metsa teema on olnud aktuaalne kogu möödunud aasta. Kuna mets ja keskkond puudutab meist paljusid, on jõudnud avalikkuseni ka paljude inimeste, organisatsioonide ning huvigruppide poolt arvamusartikleid, kus esitatud numbrilised faktiread on saadud või tuletatud erinevatest allikatest.

Teema täpsustamiseks ning taustaandmete ühtlustamiseks koostas Keskkonnaagentuur koostöös Keskkonnaministeeriumiga ühtse faktilehe, kus on ära toodud kõik olulisemad valdkonna numbrid.

Olulisemad faktid Eesti metsa kohta:

Metsaseaduse kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on metsamaa nii sealkasvava saja aastase puistuga kui ka just seemnest võrsunud puutaimedega.Eesti on metsarikas maa – üle poole meie maismaast on kaetud metsaga. Meil on metsamaad 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 51% maismaa kogupindalast (koos Peipsi ja Võrtsjärvega).Eesti metsad on suure loodusliku ja ökoloogilise väärtusega. Nende majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioonid ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted.Mets on koduks ligikaudu 40 000 looma-, taime- ja seeneliigile. Eestis on kaitse alla võetud 570 haruldast ja ohustatud liiki, kellest ligi pooled on metsaliigid.Täidetud on eesmärk võtta range kaitse alla 10% metsamaa pindalast – kokku on range kaitse all 12% metsamaa pindalast. Sellega on kõikides metsatüüpides, k.a laane- ja salumetsades, tagatud range kaitse ulatuses, mis loob eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks.Kokku on veerand ehk 24,6% meie metsamaast erinevate kaitserežiimidega.Meie raiemaht perioodil 2011–2016 oli keskmiselt 9,9 miljonit m3 aastas. 2016. aasta juurdekasv Eesti metsades oli u 16,0 miljonit m3.Raiemahud ei ole ületanud juurdekasvu ning on oluliselt väiksemad arengukavas võetud eesmärgist kasutada 12–15 miljonit m3 metsamaterjali aastas. Seega on Eesti metsade pindala ja tagavara suurenenud. Võttes arvesse ka raiemahte, on aastatel 2008-2016 meie metsa tagavara kaheksa aastaga kasvanud u 10%.Nagu eelnevalt kirjeldatud langeb küll küpsete metsade osakaal, kuid metsade üldine vanus kasvab, kuna vanuseline jaotus tasapisi paraneb – juurde on tulemas nii valmivat kui ka keskealist metsa.Investeeringuid metsa uuendamisse tehakse jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades. Erametsaomanike huvi ja teadlikkus metsade uuendamisse investeerida on madalam. See võib kaasa tuua erametsade loodusliku uuenemise lehtpuuga ning metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemise.Mitmed süüdistused tunduvad põhinevat hüpoteesil, et kuusikute ja ilmselt ka teiste puuliikide, pindala ja vanus peab meie metsades püsima pidevalt ühesugusena. Isegi, kui võimalikult stabiilne ühtlane metsakasutus on metsanduse eesmärk, siis reaalselt ei ole see kusagil teostatav.Tänased vanad metsad on istutatud või ise kasvama hakanud 1930- ja 1940-ndate aastaste ulatuslikele raielankidele või tekkinud endise põllumajandusmaa metsastumise tulemusena. Seetõttu domineerivad hetkel pigem vanad metsad ning keskealiste metsade osakaal on madalam. Kuna metsad on valdavalt küpsed, siis on ilmselge, et neid kasutades küpsete metsade osakaal väheneb.

Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee lehel

Tunamullu kattis mets veidi üle poole Eesti maismaa pindalast. Võrreldes 1924. aastaga, on metsamaad poole rohkem, selgub täna avaldatud ja Eesti 100. sünnipäevale pühendatud statistikaameti albumist. 

924. aastal oli Eestis 945 883 hektarit metsamaad ehk 21 protsenti riigi pindalast. 

Riigile kuulus sellest 80 protsenti ja erakätes oli 19 protsenti metsast. Enamik erakätes olnud metsamaast kuulus talundeile (16 protsenti kogu metsamaast), vähemal määral ka mitmesugustele tööstusettevõtteile ja muudele erametsaomanikele (3 protsenti). Veidi üle ühe protsendi metsamaast olid linnametsad. 

Kõige rikkam oli metsamaa poolest Pärnu linn (5448 hektarit), järgnes Tallinn (2878 hektarit). Metsarikkaim piirkond oli Kirde-Eesti, kus laiuvad Alutaguse metsad. Seal leidus terve rida valdu, kus metsamaad oli üle poole pindalast (Venevere 59 protsenti, Mustajõe 58 protsenti, Vaivara 52 protsenti).

Ülemöödunud aastal oli Eestis 2,3 miljonit hektarit metsamaad ehk veidi üle poole maismaa pindalast. 

Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa oli 1,06 miljonit hektarit, seda majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Muud riigimetsa maad oli 115 300 hektarit. Füüsilistele isikutele kuulus 664 300 hektarit ja juriidilistele isikutele 430 300 hektarit metsamaad. Reformimata metsamaad oli 46 300 hektarit.

Linnadest oli enim metsamaad pealinnas Tallinnas (3255 hektarit). Suhteliselt enim oli metsamaad Narva-Jõesuus, kus metsamaa hõlmas 65 protsenti linna pindalast (665 hektarit). Valdadest oli metsamaad enim Märjamaa vallas Raplamaal ja Saarde vallas Pärnumaal, kus metsamaad oli üle 50 000 hektari.

Artikkel avaldatud Postimehes

Keskkonnaameti metsaosakonna mullustel välitöödel selgus, et suuremal osal metsauuendust vajavatel aladel on uus metsapõlvkond kasvamas, teatas Keskkonnaamet.

Mullu tegid metsaspetsialistid juhusliku valiku põhimõttel 3450 metsauuenduse kontrolli. Ekspertiis tuvastas, et üle viieaastased lageraielangud, kus ei kasva nõuetekohaselt uut metsapõlve, moodustasid 8 protsenti kõigi kontrollitud raiealade pindalast.

«Saatsime uuendamata metsa omanikele 37 märgukirja. Tuletasime meelde, et metsaomanikud peavad uuendama metsa kahe aasta jooksul pärast lageraiet ja tagama viie aasta jooksul uue metsa kasvamise,» lausus Rando Omler, Keskkonnaameti metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist.

2017. aastal istutati metsade uuendamiseks 31,3 miljonit taime. Populaarseim oli jätkuvalt kuusk – 16,8 miljonit taime. Omakasvatatud taimi Eestis nappis ning seetõttu toodi naabritelt lisaks 4,1 miljonit taime. Eestist viidi välja teistesse riikidesse 2,2 miljonit metsataime, populaarseimad olid hariliku kuuse potitaimed.

Artikkel on avaldatud Postimehes

Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juht ja konsulent Kadri-Aija Viik on metsanduses aktiivselt tegev 1990ndatest aastastest. Ta leiab, et Eesti metsandus on väga heas seisus, kuid valutab südant viimastel aastatel tähelepanu keskmesse kerkinud metsameeste maine ja nende töö halvustamise pärast.

„Meie ühiskond on jõudnud sellisesse aega, kus esmakordselt on võimalik kõige ja kõigi kohta arvamust avaldada. Oma osa on siin kindlasti sellel, et kunagi varem pole Eestis nii hästi elatud kui täna. Kuna olen metsanduses töötanud aastast 1990 ning lisaks eelnevalt viis aastat õppimist, on mul kindlasti valusam vaadata 90ndate tegevusi metsas,“ räägib Viik, meenutades, et tollal saad omanikuks kergesti, kui omanik olla oli palju raskem. „Siis nägin metsas tegevusi, mis kuidagi minu teadmistega säästlikust metsamajandusest kokku ei läinud. Puidu töötlemise tehnoloogiadki olid teised! Metsas olid suured linttraktorid, pikkade tüvedega metsaveomasinad… .“

Aga seal, kus toona oli suur mudaväli, kasvab Viigi sõnul täna kena kuusik. „Loodusel on uskumatu taastumisvõime. Ükski siis raiutud lank ei ole jäänud tühjaks, vaid kõikjale on mets kasvanud. Nii on see olnud ja on meie kliimavöötmes ka edaspidi. Inimene saab metsa kiiremale uuendamisele vaid kaasa aidata. Täna on tublisti üle poole Eesti metsast sertifitseeritud, nii palju keskkonnanõudeid kui praegu, pole kunagi majandamise juures olnud,“ kiidab ta.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud alustas oma tegevust 2012. aastal. Tegemist on mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks on arendada ühistegevust ja organiseerida erametsaomanike koostööd metsade säästlikuks ja efektiivseks majandamiseks.2016 aasta lõpus oli ühistul liikmeid 651. Liikmete arv kasvas aasta jooksul 97 liikme võrra. Liikmetele kuulus 163 958 ha metsamaad.Metsaühistu liikmetel on metsakinnistuid kogu Eestis ja ühistu organiseerib metsamajanduslikke töid võimalusel kõikjal. Tehakse koostööd teiste metsaühistute, metsakonsulentide ja üleriigiliste organisatsioonidega.Ollakse Eesti Erametsaliidu MTÜ ja Eesti Puidumüügikeskuse TÜ liikmed.

Metsaühistu tegeleb ja suudab pakkuda oma liikmetele ja võimalusel teistele metsaomanikele järgmiseid teenuseid:

• Metsanduslik nõustamine;

• Metsakavade tellimine, metsamaa inventeerimise korraldamine;

• Metsauuendustööde korraldamine;

• Hooldusraie;

• Kasvava metsa raieõiguse müügi korraldamine;

• Metsamaterjali müügi korraldamine.Jätkub metsaühistu Maa jahindusliku kasutamise lepingute sõlmimine liikmetega ja jahiseltsidega.

Piirangud ja nõuded muudavad inimeste elu maal võimatuks

Viik ise elab Kikepera raba ja Soomaa lähistel ja ta nendib, et sealkandis pole metsa lõppemist kuskilt otsast näha: endiselt on selliseid metsaosasid, kuhu inimese jalg puutub üliharva. „Ja see on väga tore, et selliseid kohti on! Metsaelu suudab hävitada ainult inimene ja seda sageli mitte liigse majandamise, vaid looduse ümberkujundamise plaanidega. Kaitsealad, piirangud ning keelud on muutnud maal elavate inimeste elu pea võimatuks. Raske on aru saada, kuidas kunagisel mustikakohal mustikate korjamine täna ühtäkki loodust pöördumatult kahjustada võib? Enamasti on väärtused tekkinud ju inimese ja looduse koostoimimisena. Mida me kaitseksime, kui Eestis poleks seni metsamajandamist olnud? Kas siis oleks meil selliseid väärtuseid, mida hoida?“

Ta nendib, et alati on hea, kui arvamused on faktidega argumenteeritud, ent kindlasti ei saa argumendiks pidada pelletikütte, puitpõranda ja puitmööbliga eramuomaniku arvamust, kes mööda maanteed sõites nägi lagedat ala ja ütleb nüüd, et metsa ei tohiks üldse raiuda. Eriti tema maja tagant.

Viigi sõnul on oluline tasakaal ettevõtluse, sotsiaalküsimuste, keskkonna ja regionaalse arengu vahel. Kui liiga kiiresti ühte suunda joosta, jäävad paljud valdkonnad arendamata. Samas tasakaal aitab säilitada ja arenda elu kogu Eestimaal ning kui inimestest hoolida, on elu nii maal kui ka metsas võimalik.

Mitmendat põlve „metsamees“

Kadri-Aija Viik on pärit metsamehe perest. Tema isa õppis Tihemetsas metsandust ja kõrgkoolis agronoomiat ning sama valik oli ka vanavanaisal, kes olles riigimetsas metsavaht, pidi pärast Vabadussõda valima, kas jääda riigitööle või võtta vastu väljateenitud talu. Talu sai valitud Pärnumaale Saarde valda. Viielapselises peres viiendana sündinud Kadri-Aijal oli mõtlemist, mis võiks olla tema elukutse valik, sest ees olid juba agronoom, õpetaja, apteeker ja elektrik. Aga süda tõmbas metsa ja nii ta selle ameti valiski.

Tore on ka pesamuna nimesaamislugu: ettepanek Kadri nimeks panna tuli vanaema Ella Aureelielt, kuna lapselaps sündis kadripäeva lähistel. Aija oli aga isa mõttevälgatus, sest nime registreerima mineku eelsel ööl olla tütar palju karjunud. Perekonnanimi Viik tuli aga abikaasalt mehele minnes kingituseks.

Viik on lõpetanud 1990. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse inseneri erialal ning lisaks 2008. aastal Estonian Business Schooli. Teda on tunnustatud Pärnumaa Kodukandi poolt välja antud Sädeinimese ja kogu Viikide kuueliikmelist peret Kogukonna Pärli tiitliga.

Täna tegeleb naine aktiivselt igapäevaselt metsaühistu tegevuste korraldamisega ja erametsaomanike nõustamisega, mis muredega nad ühistu poole ka ei pöörduks. Tavaliselt alustatakse ikka algusest: mida on võimalik oma metsas teha ja mis selleks peab tegema? Palju on suhtlust e-kirja ja telefoni teel, aga sageli kohtutakse ka metsaomanikega metsas või kontoris. 

Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud asutasid 2012. aastal mitmete toimivate Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaa metsaühistute liikmed, et kaasata endaga võimalikult rohkem erametsaomanikke ning üheskoos planeerida ja korraldada paremini kohalikku metsaelu. Metsaomanikku abistab ühistu oma metsa majandamisel kõigepealt läbi esmase nõustamise.

Naine ja metsandus sobivad väga hästi!

„Metsandus on põnev ala neile, kes armastavad ja hindavad privaatsust. Kellele pakuvad huvi erinevad maastikud ja looduse muutused. Arvestades metsa pikka kasvukäiku, on ühelt poolt tegemist konservatiivse ja stabiilse valdkonnaga. Teisalt on muutused märgatavad ja arusaadavad, kui vaid oskad tähele panna,“ selgitab Viik, kes pole kunagi kahetsenud oma valikut metsandust õppida. „Nii olen mõnelgi korral näidanud inimestele vanu lagendikke ja põlde, mis nüüd on metsa täis kasvanud. Minu istutatud mets on ka juba suureks sirgunud. „Ojaa, ei pannudki tähele,“ ütlevad inimesed siis. Aga peaks panema!“

Igav metsanduses kindlasti ei ole, nendib Viik, kes tuli riigimetsa tööle ajal, mil oli käes kõige põnevam aeg. Muutused toimusid kiiresti ja õppida sai ja tuli palju. „Oli väga huvitav aeg. Aastatega olen õppinud asju rahulikumalt võtma. Eks kogemused aitavad. Tean, et meeskonnatöö on tulemusteks ülioluline ja olen õppinud, et otsustamatus on halvim.“

„Naine ja metsandus sobivad muide väga hästi,“ ütleb metsaühistu juht. „Minu jaoks pole see kunagi probleem olnud. Tõenäoliselt mind on ümbritsenud nii head töökaaslased. Kunagi tööle asudes küsiti küll mu käest, et muidu tundud täitsa normaalne, aga metsandus…? Võtsin seda kui komplimenti!“

Artikkel avaldatud portaalis Põllumajandus