Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt ei ole tõenäoline, et põllumajandustootjatele rohestamistavade kasutamise eest makstav toetus parandaks oluliselt ühise põllumajanduspoliitika keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid.
Leiti hoopis, et uus toetus suurendas süsteemi keerukust ning tõi samas kaasa põllumajandustavade muutmise vaid umbes viiel protsendil ELi põllumajandusmaast.
Rohestamistoetus on uut tüüpi otsetoetus, mis võeti kasutusele osana ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013. aasta reformist. Selle eesmärk oli premeerida põllumajandustootjaid sellise positiivse keskkonnatoime eest, mille eest ei saa tasu turu kaudu. Tegemist on ainsa otsetoetusega, mille peamine eesmärk on keskkonnaalane.
Audiitorid uurisid, kas rohestamistoetus aitas parandada ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid vastavalt ELi eesmärkidele. Küsitleti ametiasutusi viies liikmesriigis: Kreekas, Hispaanias (Castilla ja León), Prantsusmaal (Akvitaania ja Nord-Pas-de-Calais), Madalmaades ja Poolas.
„Rohestamistoetus on esmajoones sissetulekutoetus,“ ütles auditi eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Samo Jereb. „Ei ole tõenäoline, et see oma praegusel kujul ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid kuigivõrd parandada aitaks“.
Audiitorid leidsid, et Euroopa Komisjon ei olnud rohestamistoetuse jaoks välja töötanud terviklikku sekkumisloogikat. Ka ei olnud komisjon seadnud rohestamistoetusele selgeid ja piisavalt ambitsioonikaid keskkonnaalaseid eesmärke. Lisaks ei ole rohestamistoetuse eelarveeraldised põhjendatud poliitika keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamisega.
Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt ei ole tõenäoline, et põllumajandustootjatele rohestamistavade kasutamise eest makstav toetus parandaks oluliselt ühise põllumajanduspoliitika keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid.
Leiti hoopis, et uus toetus suurendas süsteemi keerukust ning tõi samas kaasa põllumajandustavade muutmise vaid umbes viiel protsendil ELi põllumajandusmaast.
Rohestamistoetus on uut tüüpi otsetoetus, mis võeti kasutusele osana ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013. aasta reformist. Selle eesmärk oli premeerida põllumajandustootjaid sellise positiivse keskkonnatoime eest, mille eest ei saa tasu turu kaudu. Tegemist on ainsa otsetoetusega, mille peamine eesmärk on keskkonnaalane.
Audiitorid uurisid, kas rohestamistoetus aitas parandada ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid vastavalt ELi eesmärkidele. Küsitleti ametiasutusi viies liikmesriigis: Kreekas, Hispaanias (Castilla ja León), Prantsusmaal (Akvitaania ja Nord-Pas-de-Calais), Madalmaades ja Poolas.
„Rohestamistoetus on esmajoones sissetulekutoetus,“ ütles auditi eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Samo Jereb. „Ei ole tõenäoline, et see oma praegusel kujul ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid kuigivõrd parandada aitaks“.
Audiitorid leidsid, et Euroopa Komisjon ei olnud rohestamistoetuse jaoks välja töötanud terviklikku sekkumisloogikat. Ka ei olnud komisjon seadnud rohestamistoetusele selgeid ja piisavalt ambitsioonikaid keskkonnaalaseid eesmärke. Lisaks ei ole rohestamistoetuse eelarveeraldised põhjendatud poliitika keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamisega.
Artikkel on avaldatud Maalehes