Rubriik: Põllumaa omanikule

Maa-ameti andmetel langes 2015. aastal märgatavalt haritava maaga tehtud ostu-müügitehingute arv – üle Eesti tehti 1360 tehingut, mida on 27,3% vähem kui 2014. aastal ja 19,3% vähem kui 2013. aastal.

Kuna tehinguid tehti 2015. aastal vähem, siis langes võrreldes 2014. aastaga 30,2% ka tehingute koguväärtus, küündides siiski 32 miljoni euroni.” 

Haritava maaga tehtavate tehingute vähenemise tingis suures osas riigi maatükkide müügi oluline langus. Tehingute arv vähenes kõikides maakondades (erandiks Valga maakond, kus see ainsana suurenes). Rohkem oli tehinguid Lääne-Viru (139 tehingut) ja Viljandi (138) maakonnas, alla 50 jäi nende arv Hiiu- ja Ida-Viru maakonnas.Ka tehingute koguväärtus vähenes kõikides maakondades. Kõige kõrgem oli see 2015. aastal Viljandi maakonnas, küündides üle 4 miljoni euro. Väiksem tehingute koguväärtus oli Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.Kuigi haritava maaga tehtud tehingute arv viimasel aastal vähenes, siis hektari mediaanhind jätkas kasvamist, jõudes Eestis keskmiselt 2500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega hinnakasv mullu küll aeglustus, suurenedes 2014. aastaga võrreldes vaid 2,1%.Mediaanhind on aktiivsemates tehingupiirkondades üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Vahemikku 2000–3000 eurot mahub mediaanhind 13 maakonnas. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3084 €/ha. Kõige madalam hektari keskmine mediaanhind (1850 eurot) on neljandat aastat järjest Saare maakonnas.Omavalitsustest, kus mullu tehti vähemalt 5 tehingut, oli kõrgem haritava maa hind Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (4000 €/ha) ning Tartu maakonnas Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase oli Harjumaal Padise (1350 €/ha) ja Saue (1699 €/ha) vallas.Loe pikemalt Maa-ameti värsket kinnisvaraülevaadet “Haritava maa turuülevaade (seisuga 2015)

NB! Ülevaates kajastuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maatükid, mille pindala on suurem kui 2 hektarit ning millest vähemalt 90% moodustab haritava maa kõlvik.

Artikkel avaldatud Põllumajandus.ee lehel

​Ilmataadi vingerpussidest tingitud sekeldused ei ole põllumeeste jaoks veel kaugeltki läbi – kes jäi hiljaks lehemädaniku tõrjega, peab olulise osa saagist nüüd ära viskama; mujal teevad muret nii varased öökülmad kui ka liigniiskus, mis võivad saada saatuslikuks saagikoristusel.

«Kolmandik läheb kaotsi, varast kartulit ei saa säilitada sel aastal tõenäoliselt üldse,» kirjeldas Voorepealse Köögiviljad omanik Margus Pau, mis saatus tema selle-aastast köögiviljasaaki Tartumaal Äksi külas tabanud on. «Mul muidugi ei ole nii suuri koguseid, kuid ükski aasta ei ole olnud nii, et juba põllul kartul mädaneb,» lisas kartulit ja aedvilja kokku 11 hektaril kasvatav ettevõtja.Kuigi juuli algul võetud esimene varase kartuli saak oli Paul veel väga ilus, siis kaks-kolm nädalat tagasi hakkas olukord põllul hulluks minema. «Pealne oli küll alles, aga tundus, et alt mädanes,» nentis põllumees. Küll tunnistas, et varast kartulit ei saanud sel aastal pritsitud ka nii palju kui hilist. Oma põldudele tegi põllumees sel suvel kolm korda tõrjet.

Artikkel on avaldatud Postimehes

Keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti plaan hakata üle 15 aasta hindama maade väärtust, võib kaasa tuua ka hüppelise maamaksu tõusu neile, kelle kodualuse maa pindala on suurem kui maksuvaba 1500 ruutmeetrit.

Eesti omanike keskliit näeb selle valguses vajadust muuta ka maamaksuseadust.

Kui 2001. aastal toimus maa hindamine, siis Tallinna külje all Murastes asuval väljal ulgus ainult tuul. Nüüd on seal aga uhke elamurajoon, kuid maa hind majade all ikka umbes viis eurot ruutmeetrist. Kui tuleb uus hindamine, siis hinnad tõusevad hüppeliselt, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Kui maamaksu seadust ei muudeta, siis maa korraline hindamine toob kaasa maamaksu hinna tõusu kordades,” ütles omanike keskliidu esimees Priidu Pärna.”Maamaks on tegelikult kahe arvu korrutis: üks nendest on maa väärtus ja teine on maamaksumäär. Maamaksumäär on seadusega sätestatud 0,1-2,5,” selgitas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.Näiteks, kui maa ruutmeeter on hinnatud viiele eurole ja omavalitsus võtab kõige kõrgemat maamaksumäära, siis tuleb selle maa ruutmeetri eest maksta 12,5 eurosenti. Kui aga nüüd hinnatakse näiteks maa väärtus kümme korda kallimaks, siis kümnekordistub kohe ka maamaks ehk 1 euro ja 25 sendini, kui omavalitus ei otsusta kehtestada eraldi madalamat määra.”Me näeme küll, et kui riik seda baasi tõstab, siis omavalitsused on valmis kärmelt seda ära kasutama ja võtma sealt maksimumi,” arvas Pärna.”Ei, ma ei ütle, et see kohe automaatselt peaks seda tähendama. Suure tõenäosusega me võime säilitada sama maksukoormuse nagu täna,” ütles Harku vallavanem Kaupo Rätsepp. 

Maa hindamise ja maakatastriseaduses plaanitakse muudatusi

Keskkonnaministeeriumis ja maa-ametis on hindamise seaduse eelnõu kavasse võetud seepärast, et viimased 15 aastat ei ole toimunud Eestis maade hindamist, hinnad on muutunud ja muutuvad pidevalt ning selleks tuleks edaspidi teha maa hindamist iga nelja aasta tagant. www.err.ee

Kuigi kõik osapooled näevad vajadust maid hinnata, siis peab omanike liit oluliseks, et muudetaks praegu hindamisega seotud maamaksuseadust ja suunab küsimuse rahandusministeeriumile.”Kas ta näeb siin ka mingeid võimalusi, et maamaks tuleks sellest teemast lahti siduda ja maamaks ei peaks automaatselt kordades tõusma,” küsis Pärna. Rahandusministeerium rõhutas, et tegemist on alles keskkonnaministeeriumi seaduseelnõu kavatsusega ja rahandusministeerium hakkab maksustamise korda üle vaatama, kui on teada, millal maade hindamine täpselt toimub.

Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee lehel

Juulikuus saatis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet  pindalatoetuste taotlejatele, kellele kohalduvad rohestamise nõuded, teavituse, et püsirohumaid ei tohi rohkem üles harida.

See on tingitud asjaolust, et püsirohumaade suhe kogu põllumajandusmaasse on Eestis võrreldes 2015 võrdlusarvuga vähenenud riigi tasandil üle 5%. www.pria.ee

Kuna vähenemine on väga suur, siis määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet  peale selle aasta taotluste kontrollimist püsirohumaade tagasirajamiskohustuse nendele taotlejatele, kellele rohestamise nõuded kehtivad ning kelle kasutuses on maad, millel olnud püsirohumaa on kas sel või eelmisel aastal üles haritud. Tagasirajamiskohustus määratakse proportsionaalsuse põhimõttel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet annab detsembri lõpuks personaalselt taotlejatele teada tagasirajatava püsirohumaa pindala. Püsirohumaa tuleb tagasi rajada 2017. a pindalatoetuste taotlemise ajaks. Kui taotleja jätab määratud ulatuses püsirohumaa tagasi rajamata, vähendatakse tema 2017.a rohestamise toetust.Palume taotlejatel oma põllumajanduslike tegevuste juures arvestada, et rohkem ei tohi püsirohumaid üles harida!

Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee lehel

Kevadine pikk põud ja sellele järgnenud vihmaperiood kukutasid saaginumbrid kahe eelmise aastaga võrreldes poole väiksemaks.

“No mõni pluss pidi sellel aastal ju ikka ka olema,” paneb nende kohta pärimine osaühingu Hiiemägi juhi Heiki Kuusmiku päris pikalt mõtlema.

“Ilmastik oli kevadest saati väga raske… Hea oli see, et septembris andis paar nädalat mõistlikku ilma, selleta oleksid paljud põllud koristamata jäänud. Nüüd sai ikka kõik kätte, ehkki õiget kvaliteeti sel viljal ei olnud ja saagid olid kahe eelmise aastaga võrreldes ka poole väiksemad, minul vähemalt küll.”

Heiki Kuusmik ütleb, et peaaegu ainus asi, mis sel aastal hästi kasvas, oli rohi, kirjutab Põhjarannik.

“Kuiva heina küll eriti teha ei saanud, aga pärast vihmadega oli rohukasv nii hea, et loomakasvatajad ei tea, kuhu kõike seda massi ära panna. Nii et silo sai küllaga teha. Ja suvirapsi hilisemate külvide saagil polnud ka väga viga.”

Artikkel on avaldatud Maalehes

Teisipäeval, 21. novembril, otsisid maaeluminister Tarmo Tammega kohtunud teraviljasektori esindajad lahendusi ilmastikuriskidest ja turu tagasilöökidest tulenevatele probleemidele.

Minister Tamm sõnas, et põllumeeste jaoks on tulevikus oluline hakata tegelema riskijuhtimisega. „Ministeerium saab aidata kujundada riskijuhtimist soodustava keskkonna loomist,” ütles Tamm. “Riske aitavad osaliselt maandada suurenevad otsetoetused ning tänavu valitsuse poolt taastatud põllumeestele makstavad üleminekutoetused, aga riskide hajutamise põhivastutus langeb suuresti põllumajandusettevõtjatele endile.“

Eelmisel nädalal kohtus minister pankade, kindlustusseltside ja teravilja kokkuostjatega, et leida paindlikumaid lahendusi, mis aitavad ebasoodsate ilmastikuolude tõttu kahju kannatavatel põllumajandustootjatel raskused üle elada. Varasemalt on maaeluminister ja peaminister pöördunud Euroopa Komisjoni poole ning teinud ettepaneku meie põllumehel keerulise aja üleelamiseks erakorralise toetuse eraldamiseks.

Teravilja ja rapsi tootjate majandustulemuste põhjal võib järeldada, et ka eelmine, 2016. aasta oli kogu põllumajandussektorile keeruline. Toodangu väärtus vähenes võrreldes 2015. aastaga umbes 20%, sealhulgas taimekasvatuse toodangu väärtus vähenes 32%. Kuna toodangu müügist saadav tulu vähenes oluliselt, on toetustel sektori sissetulekutes oluline roll aitamaks majanduslikult keerulisel aastal kogukulusid katta. Taimekasvatuse keskmisel ettevõttel (FADN andmetel) tuli 2016. aastal ligikaudu viiendik kogukuludest katta toetuste arvelt.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt ei ole tõenäoline, et põllumajandustootjatele rohestamistavade kasutamise eest makstav toetus parandaks oluliselt ühise põllumajanduspoliitika keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid.

Leiti hoopis, et uus toetus suurendas süsteemi keerukust ning tõi samas kaasa põllumajandustavade muutmise vaid umbes viiel protsendil ELi põllumajandusmaast.

Rohestamistoetus on uut tüüpi otsetoetus, mis võeti kasutusele osana ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013. aasta reformist. Selle eesmärk oli premeerida põllumajandustootjaid sellise positiivse keskkonnatoime eest, mille eest ei saa tasu turu kaudu. Tegemist on ainsa otsetoetusega, mille peamine eesmärk on keskkonnaalane.

Audiitorid uurisid, kas rohestamistoetus aitas parandada ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid vastavalt ELi eesmärkidele. Küsitleti ametiasutusi viies liikmesriigis: Kreekas, Hispaanias (Castilla ja León), Prantsusmaal (Akvitaania ja Nord-Pas-de-Calais), Madalmaades ja Poolas.

„Rohestamistoetus on esmajoones sissetulekutoetus,“ ütles auditi eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Samo Jereb. „Ei ole tõenäoline, et see oma praegusel kujul ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid kuigivõrd parandada aitaks“.

Audiitorid leidsid, et Euroopa Komisjon ei olnud rohestamistoetuse jaoks välja töötanud terviklikku sekkumisloogikat. Ka ei olnud komisjon seadnud rohestamistoetusele selgeid ja piisavalt ambitsioonikaid keskkonnaalaseid eesmärke. Lisaks ei ole rohestamistoetuse eelarveeraldised põhjendatud poliitika keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamisega.

Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt ei ole tõenäoline, et põllumajandustootjatele rohestamistavade kasutamise eest makstav toetus parandaks oluliselt ühise põllumajanduspoliitika keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid.

Leiti hoopis, et uus toetus suurendas süsteemi keerukust ning tõi samas kaasa põllumajandustavade muutmise vaid umbes viiel protsendil ELi põllumajandusmaast.

Rohestamistoetus on uut tüüpi otsetoetus, mis võeti kasutusele osana ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2013. aasta reformist. Selle eesmärk oli premeerida põllumajandustootjaid sellise positiivse keskkonnatoime eest, mille eest ei saa tasu turu kaudu. Tegemist on ainsa otsetoetusega, mille peamine eesmärk on keskkonnaalane.

Audiitorid uurisid, kas rohestamistoetus aitas parandada ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid vastavalt ELi eesmärkidele. Küsitleti ametiasutusi viies liikmesriigis: Kreekas, Hispaanias (Castilla ja León), Prantsusmaal (Akvitaania ja Nord-Pas-de-Calais), Madalmaades ja Poolas.

„Rohestamistoetus on esmajoones sissetulekutoetus,“ ütles auditi eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Samo Jereb. „Ei ole tõenäoline, et see oma praegusel kujul ÜPP keskkonnatoimet ja kliimanäitajaid kuigivõrd parandada aitaks“.

Audiitorid leidsid, et Euroopa Komisjon ei olnud rohestamistoetuse jaoks välja töötanud terviklikku sekkumisloogikat. Ka ei olnud komisjon seadnud rohestamistoetusele selgeid ja piisavalt ambitsioonikaid keskkonnaalaseid eesmärke. Lisaks ei ole rohestamistoetuse eelarveeraldised põhjendatud poliitika keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamisega.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Põllumajandusettevõtted saavad esmaspäeva keskööni taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt tulemuslikkuse parandamiseks investeeringutoetust, mille eelarves on selle taotlusvooru jaoks 22,5 miljonit eurot.

Eelarve jaguneb nelja valdkonna vahel: teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamiseks on ette nähtud 5,6 miljonit eurot, piimatootmiseks ligi 6,8 miljonit, loomakasvatuseks 5,6 miljonit ning muu põllumajandustootmise valdkonda toetatakse 4,5 miljoni euro ulatuses. Toetust rahastatakse maaelu arengukava meetmest «Investeeringud materiaalsesse varasse».

Milleks ja kui palju?

Toetust võib taotleda põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisteks-rajatisteks ja nende juurde kuuluvateks taristuteks, tootmishoonetesse seadmete soetamiseks, mobiilsete põllumajandusmasinate ja -seadmete ostmiseks, istandike rajamiseks, seenekasvatus- ja mesindusinventari ja mitmete teiste seadmete soetamiseks.

Üldjuhul on toetuse määraks kuni 40 protsenti kavandatavate tegevuste abikõlbulikust maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmperioodil 2014–2020 on 500 000 eurot.

Võrreldes varasemaga on muutunud taotluste hindamiskriteeriumid: lisandus eelistuse andmine põllumajandustootjatele, kes peavad ohustatud tõugu loomi. Lisaks eelistatakse täiendavalt taotlejaid, kes soovivad toetust kuivati ostmiseks või ehitamiseks ning on sertifitseeritud seemne tootjad.

Määrusesse lisatud piirangu kohaselt ei saa enam toetust taotleda sellisele tegevusele, mis viidaks ellu Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu järgi Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohas.

Mobiilsed masinad ja seadmed, millele toetust taotletakse, peavad olema eelnevalt kantud võrdlushindade kataloogi, mis sisaldab tuhandete objektide andmeid koos piirhindadega, mis on aluseks abikõlbliku kulu arvestamisel. Taotluste vastuvõtu ajal uusi andmeid hinnakataloogi lisada ei saa.

E-PRIA, mille kaudu taotlused esitatakse, teeb andmete saamiseks automaatseid päringuid erinevatest riiklikest registritest. Kui taotlejaga seotud andmed on registrites puudulikud – näiteks puudub äriregistris ettevõtte majandusaasta aruanne või kui ettevõttel on tasumata maksuvõlg – siis ei saa ta e-PRIAs taotlust enne ära esitada, kui vajalikud toimingud teiste registritega on tehtud.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet  teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 90 tööpäeva jooksul pärast taotlusvooru, hiljemalt järgmise aasta 27. aprillil.

Kõik tingimused toetuse taotlemiseks kehtestab maaeluministri määrus, abistavaid juhendeid leiab kodulehelt https://www.pria.ee/.

Artikkel on avaldatud Postimehes

Maaeluministeerium on alustanud konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida Eesti maaelu arengukava (MAK) keskkonnavahendite raames mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid, mis aitaksid toetusmäärade vähendamist minimeerida.

«Kuna mahepõllumajandussektor on kiirelt arenenud, on oluliselt suurenenud ka toetuse taotlejate arv,» ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. «Toetusmäärade vähendamise minimeerimiseks oleme alustanud konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida täiendavaid vahendeid mahepõllumajanduse toetamiseks.»

Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 1888 mahetootjat, kellel on kokku ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad; see tähendab, et ligi 20 protsenti Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik.

Lisaks toetuse taotlejate arvule kasvas ka mahepõllumajandusmaa pindala, mille kohta toetust taotleti. Selle tagajärjel tekkis 2017. aasta kevadel mahepõllumajanduse toetuse eelarves puudujääk, mistõttu peaks PRIA sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14 protsenti ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32 protsenti. Lisaks tuleks toetust tulevikus arvatavasti vähendada veelgi suuremal määral.

Ühikumäärade vähendamine ootaks ees ka loomade heaolu toetuse 2017. aasta taotlejaid, sest taotletud summa ületas poole miljoni võrra meetme esialgset eelarvet. Ka selle meetme puhul otsitakse lahendusi eelarve suurendamiseks, et toetusmäära mitte vähendada.

Määruse kohaselt peab PRIA tegema toetuse taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks. Kuna konsultatsioonid täiendavate vahendite leidmiseks veel kestavad, siis sel aastal otsused hilinevad ning tehakse hiljemalt veebruari lõpuks.

Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 

Artikkel on avaldatud Postimehes

2018. aastal tuleb põllumajandustootjal püsirohumaa kohustuse täitmiseks säilitada oma eelmisel aastal taotlusele märgitud püsirohumaa pindala.

Kui riigi tasandil väheneb püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse 2015. a võrdlusarvuga võrreldes üle 5%, siis tuleb nendel taotlejatel, kelle kasutuses on ülesharitud püsirohumaaga maid, see püsirohumaa Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt määratava pindala ulatuses tagasi rajada. Tänavu on taotlejal lubatud püsirohumaa(de) asendamine, kuid tuleb arvestada, et ülesharitava püsirohumaa asendamiseks sobib vaid selline 5-aastane lühiajaline rohumaa, mis muutub 2018. aastal püsirohumaaks. Kui taotleja harib püsirohumaa üles ning rajab mujale vähemalt samas ulatuses uue lühiajalise rohumaa, siis sellist maad ei loeta püsirohumaaks ja seda ei saa ka asendamiseks kasutada.

Taotlejad, kelle kasutuses on maad, millele kehtib 2016. aasta lõpul määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid mille osas ei ole 2017. a püsirohumaad tagasi rajatud, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. 2017. ja 2018. aastal tagasi rajatud püsirohumaa (TAR) kasutusotstarvet ei tohi muuta.

Piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuste puhul kehtib jätkuvalt täielik püsirohumaa ülesharimise keeld.

Täpsem info püsirohumaade säilitamise kohustusest ja tagasirajamise kohustuse arvutamise alustest on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti  kodulehel.

Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee