Rubriik: Metsamaa omanikule

Tänavune kalendrisuvi tuleb langustrendis puiduturuga.

Märgatav hinnalangus on tabanud kasepakku ja okaspuupalke. Ainsana ei langenud hinnad haava- ja lepapalgil ega haavapaberipuidul.

Okaspuupalkide hinnad langesid jätkuvalt. Möödunud kuuga odavnesid standardpalgid u 4% ja peenpalgid 2%. Kvartalitaguse ajaga on kuusepalk odavnenud 8,1%. Männipalgid odavnesid 7,4, männipeenpalgid 6,4 ja kuusepeenpalgid 6,3%.

Eelmise aasta juuniga võrreldes jääb hinnalangus 6–7% piiresse. See tähendab, et tänavu on metsaomanike tulu männi standardpalkide ja kuusepeenpalkide müügil ligi 5 eurot, männipeenpalkide müügil 5,40 ja kuuse standardpalkide müügil 5,60 eurot väiksem.

Lehtpuu jämesortimentidest odavnesid kasepakk ja -palk, kusjuures kasepaku hind kukkus ligi 8% ja kasepalgil 3%. Haava- ja lepapalgi hind kasvas samal 1,1% ja 2,2%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on pilt sama, ainult kase jämesortimentide hinnad on veelgi rohkem odavnenud (kasepakul 10,6% ja kasepalgil 7,1%).

Aastataguse ajaga võrreldes on korraliku kasvu teinud lepapalgi hind (9,7%). Plusspoolel on ka haavapalk, mille hind on eelmise aasta juuniga võrreldes kallinenud 2,3%. Samal ajal on kasepakk 7% ja kasepalk 5,6% odavnenud. Nii teenib metsaomanik kasepakult ligi 8,10 eurot ja kasepalgilt 4,20 eurot tihumeetri kohta vähem tulu. Lepapalgi müük toob ligi 3,90 eurot ja haavapalgi müük 1 euro tihumeetri kohta rohkem tulu kui mullu.

Paberipuiduturul on metsaomanike jaoks positiivne muudatus toimunud haavapuidu osas. Nimelt on haavapaberipuit kuuga 1,4% kallinenud. Kui kasepuidu hind on maiga võrreldes sisuliselt jäänud samale tasemele (–0,2%), siis okaspuupuidu hind on jätkanud langemist (kuuga u 3,5%). Kallimaks sordiks on endiselt kasepaberipuit. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on okaspuupuidu hind kukkunud ligi 13% ja kasepuit ligi 10%. Ainsana pole langenud haavapuidu hind, vaid hoopis ühe protsendi jagu tõusnud.

Mulluse juuniga võrreldes on eriti märkimisväärselt kukkunud okaspuupuidu hind (ligi 30%). Haavapuit on samal ajal odavnenud enam kui 11% ja kasepuit 10,5%. Tänavu teenib ühelt tihumeetrilt okaspuupuidult üle 18 euro, kasepuidult ligi 7,75 ja haavapuidult 4,60 eurot vähem tulu kui eelmisel aastal.

Küttepuit on möödunud kuuga odavnenud 0,4% ning keskmiseks hinnaks kujunes juunis 31,37 €/tm. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind odavnenud 1,6%, aasta tagasi maksis küttepuit enam-vähem sama palju kui tänavugi.

Artikkel koos interaktiivse graafikuga on avaldatud Maalehes

Hiljutisest Eesti inimeste keskkonnateadlikkuse uuringust koorus välja, et eestlane tunneb oma metsade üle uhkust ja hirmu ühekorraga. Ühest küljest on meie maa rohelus ja inimeste tihe side loodusega meie identiteedi raudne alustala, teisalt aga lahknevad arvamused metsade seisukorra kohta kardinaalselt. Kui 61% eestimaalastest on seisukohal, et meie metsadel läheb hästi, siis 35% tunneb metsa üle muret. Eelkõige kerkivad küsimused, kas meie metsad on piisavalt hoitud ja targalt majandatud ning ega mets äkki otsa saa?

Iga eestimaalase kohta 3000 puud
Eesti on jätkuvalt üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Iga eestimaalase kohta teeb see umbes Tammsaare pargi suuruse metsatuka või umbes 3000 puud. Metsadest ligi 40% kuulub riigile ehk meile kõigile ja neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab RMK. Ülejäänu on erametsaomanike, valdavalt eraisikute (u 100 000), aga ka firmade hoole all.

Eesti metsamaa on aastakümneid kasvanud ja seda põhiliselt tänu endiste põllumaade võssakasvamisele. Võrreldes näiteks 1939. aastaga on metsamaa pindala ja kasvavate puude tagavara kasvanud üle 50%. Seega metsa meil jagub ja targalt majandades – hoides, istutades, hooldades, raiudes – kasvab seda ka pidevalt juurde.

Veerand metsadest kaitse all
Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse, ent meil leidub kõiki metsatüüpe – nt Põlvamaal on levinud okaspuumetsad ja Jõgevamaal lehtpuumetsad. Levinuimad puuliigid Eestis on mänd (34%), kask (31%) ja kuusk (16%). Puude keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Eesti metsad on elupaigaks ligi 20 000 taime-, looma- ja seeneliigile, teadaolevatest ohustatud liikidest kasvab kolmandik metsas. Eesti metsadest veerand on kaitse all, et säiliks meie looduse eripära ja mitmekesisus. Kaitsemetsade osakaal Eestis on üks Euroopa suurimaid.

Metsal oma eluring
Lisaks sellele, et mets on elukeskkond paljudele taime- ja loomaliikidele ning mõnus koht puhkamiseks, sportimiseks või koriluseks inimesele, on mets ka loodusvara. Keskkonnasõbralik ja taastuv loodusvara, millega tegelemine annab tööd tuhandetele eestimaalastele ja täidab riigikassat miljonite eurodega.

Hinnates kõrgelt puidust maja, tooli või mänguasja, on metsa eluringi loomulik osa raieküpseks saanud puu maha võtta ning selle asemele uus istutada. Eestis kasvab metsa igal aastal juurde rohkem kui seda raiutakse. Näiteks riigimetsast raiutakse igal aastal umbes 8000 hektarit küpset metsa, mis on 1% riigimetsa pindalast. Lugedes täiskasvanud raiutava metsa vanuseks keskmiselt 100 aastat, näeme, et puiduna võetakse igal aastal kasutusse 1 sajandik riigimetsast, 99 sajandikku jätkab aga kasvamist. Iga raiesmiku peale pannakse kasvama uus mets, näiteks tänavu istutatakse riigimetsa 18 miljonit puud. Kõik see tagab metsast saadava mitmekülgse tulu ka meie lastele ja lastelastele.

Loata saemehe asemel prügihunnik metsa all
Taasiseseisvumise järel Eesti metsanduse suurimaks probleemiks tõusnud metsavargused on tänaseks õnneks drastiliselt vähenenud ja ei valmista suurt probleemi. Inimeste meeltest ei taha hirm selle ees aga kuidagi kaduda, seda peetakse jätkuvalt üheks suuremaks metsaga seotud mureks.

Täna on meie metsade suurimaks probleemiks hoopis prügi – metsa alla visatud ehituspraht, autorehvid, aga ka mitmesugused ohtlikud jäätmed. Aastaid on korraldatud erinevaid teavituskampaaniaid ja koristusaktsioone, ent mentaliteedi muutus ühiskonnas on raske tekkima. Enim probleeme esineb linnade ümbruses Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Kas teadsid, et …
• Keskmise ühepereelamu ehituseks vajalik puidu kogus kasvab Eesti metsades tagasi 1 minutiga.
• Ühest keskmisest puust saab valmistada 70 kg paberit, mis teeb üle 10 000 lehe A4 formaadis paberit.
• Ühe tonni vanapaberi ümbertöötlemine lubab kasvama jätta 17 puud, hoida kokku 1400 l kütust, 4000 kw elektrienergiat ning üle 26 000 l vee.
• 95% meie metsadest on uuesti kasvanud pärast hävingut: tulekahju, raie, bioloogiline kahjustus. Selle tõttu ka ürgmetsa Eestis ei ole. Vähim on inimtegevusest puudutatud metsad, mis asuvad märgaladel, kuna sinna puudub juurdepääs.

Katre Ratassepp, RMK kommunikatsioonijuht

Allikas: “Müüdid metsanduses”, Eesti Metsaselts

Artikkel avaldatud portaalis Julged hoolida

Veel sada aastat tagasi tehti saetöid metsas ainult talvel, kuid praegu vaikivad masinad metsades vaid kevadsuvel lühikeseks ajaks, kui sedagi.

Talv oli vanasti peamine metsa tegemise aeg, sest talude meesperel oli siis rohkem aega metsas toimetada. Puude langetamisel jälgiti kuufaase ja ilmastikuolusid teraselt – valel ajal või valesti langetud puu ei kõlvanud ehituseks. Samuti oli talviste metsatööde tegemiseks ka lihtne praktiline põhjus, mis kehtib ka uuemal ajal – külmunud maapinnale saab rajada taliteid pinnast kahjustamata ning pääseb ligi kohtadesse, kuhu muidu juurde ei saa.

Metsandusfirma Artiston metsaspetsialist Taavi Saar ütleb, et tänapäeval toimuvad metsas tööd peaaegu aasta ringi.

“Kui teeksime tööd ainult talvel, ei tuleks me omadega välja,” ütleb ta. “Liisingud tahavad maksmist, mehed palka ning puidutööstused ootavad toorainet aasta läbi.”

Raierahu vaid kevaditi riigimetsas

Saar möönab, et talvel külmunud pinnasega on metsatöödeks parim aeg ning metsatööde tippaeg on ka nüüdsel ajal just külmadel talvekuudel. Kevadel lume sulades hakkavad teed lagunema ning metsa väljavedu seiskub seetõttu tavaliselt märtsis-aprillis. Aprill-mai omakorda on aeg, kui toimuvad põhiliselt metsauuendustööd. Riigimetsades algab

15. aprillil kaks kuud kestev raierahu, kui metsamasinad vaikivad ning linnud-loomad saavad rahulikult pesitseda. Erametsades raierahu pidamise kohustust pole ning seal sõltub see omaniku otsusest.

Metsatöid ette planeerida on Saare sõnul küllaltki keeruline, sest väga palju sõltub ilmastikust: sa võid ju mõelda, et lõikaks metsa jaanuaris, ent kui ilmataadil on talve tegemise suhtes teised plaanid, siis sinnapaika metsalõikamine jääbki. Sellepärast teevad eraomanikud tihti metsatöid põhimõttel, et kui ilma poolest teha saab, siis teemegi, s.t töid planeeritakse jooksvalt ja mitte eriti pikalt ette.

Looduskaitsjad ja metsahuvilised on ajast aega olnud seisukohal, et suvised metsalangetustööd on pigem metsale kahjulikud ning loodusele häirivad. Inimesi vihastab, et töödest jäävad järele sügavad traktorijäljed ja segipööratud pinnas.

Tööd ja leiba peab jaguma aasta ringi

Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link aga ütleb, et jutt suviste metsatööde eriliselt suurest kahjulikkusest on tegelikult müüt.

Ka ütleb Link, et väga paljudes metsades ei saagi muul ajal töid teha kui kuival suvel, sest metsad asuvad soisel pinnasel ning vaid suvel kuivab pinnas niivõrd, et sinna saab metsamasinaga peale minna. Näiteks Läänemaal on enamik metsi tema sõnul just sellised.

“Kui me üritaks kõiki metsatöid teha talvel paari külma kuu jooksul, oleks raiemaht Eestis praegusest mitu korda väiksem. See tooks kaasa olukorra, kus paljud saeveskid pandaks kinni, meil poleks enam turgu puitmaterjalile, puiduhinnad kukuksid ning samas on kuust kuusse vaja üleval pidada kallist metsatehnikat ning maksta ka metsameestele palka,” räägib Link. “Et sellist olukorda vältida, otsitaksegi metsanduses suuremat stabiilsust ehk seda, et tööd ja seega ka sissetulekut oleks aasta läbi.”

Link on veendunud, et metsi ei lõhu mitte suvised raietööd, vaid oskamatult tehtud ja valesti planeeritud tööd. Töid plaanides tuleb hinnata pinnaseolusid, looduskaitselisi piiranguid, peab arvestama naabritega ning teedel kehtivate massipiirangutega.

Taavi Saar ütleb, et loomulikult üritatakse metsas töötada võimalikult säästvalt, et sellest ei jääks sügavaid jälgi ning et pinnast võimalikult vähem kahjustataks. Tasub ka märkida, et metsapinnast ei lõhu enamasti mitte puulangetustööd, vaid just hilisem metsa väljavedu, kui traktoriga sõidetakse palju kordi puude järele.

Metsameestele jäi tänavune talv vahele

Viimatine talv oli metsameestele keeruline, sest paljudes kohtades jäid tööd sooja ilma tõttu nädalateks seisma – maa oli sula, metsad vesised ning traktoritega töid teha ei saanud. “Talv algas alles veebruaris ja lõppes ka juba veebruaris,” ütleb Saar. “Enne seda tööd enamasti seisid. Need tööd, mis jäid talvel tegemata, tehakse suvel, kui maapinna poolest vähegi kannatab. Kus on aga päris sood ja rabad, seal loodame järgmise talve peale.”

Pidev ilmateate jälgimine on tema sõnul metsamehe argipäev. “Peame arvestama ilmastikuolusid ja langi asukohta, sest mitte keegi ei taha metsa ja masinaid ilmaasjata lõhkuda,” ütleb ta. On aga metsa maha võetud, siis üritatakse see ka ebasobilike ilmastikutingimustega kindlasti välja tuua, sest langetatud puude metsa jättes kaotavad need peagi oma väärtuse.

Kui vanarahvas jälgis hoolega, et ehituspuit saaks varutud täpselt õigel ajal, siis kas suvel või talvel raiutud puidu kvaliteedis on vahet?

Artikkel on avaldatud Maalehes

1.augustist ei kehti enam senine piirang, mis keelas eramaal viibimise öisel ajal, päikeseloojangust hommikuse päikesetõusuni. Iseasi, kui selleks oli maaomanikuga eraldi kokkulepe. Päevasel ajal võis seni kõikjal vabalt ja luba küsimata liikuda, ainult telkimine või lõkketegemine tuli omanikuga eelnevalt kokku leppida.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega leevendati nüüdsest looduses liikujate kohustusi ning suurendati õigusi. Eks ta ole, suvine aeg, ringirändajaid palju, alkoholiseadus samuti senisest leebem, ilmad ilusad, rahvas otsib paiku, kuhu laager üles seada. Aga kõikjal pole riigimaa või riigimetsa puhkekohad, ringiuitajale jääb ka eramaid ette. Mõnes erametsaski kenasti niidetud platsid, lõkke- ja istumiskohad või varjualused rajatud, mis rohkem oma pere või sõprade tarvis mõeldud on. Nüüdsest siis kõigile või?

Paljukest selle seadusemuudatuse kohta kuumal suveajal maaomanike arvamust üldse arvestati – lihtsalt tehti ära. Minu jaoks tuli see ootamatu uudisena, kui Postimehest lugesin. Hea, et üldse peale sattusin.

Olgu peale, seeneliste ja marjulistega pole probleemi, nemad korjavad oma saagi ära ja lähevad ööseks koju (kui just ära ei eksi), jahimeestega on leping ja nemad kõik teada-tuntud inimesed. Seljakoti- või jalgrattamatkajad ei tee ka tüli, sest reeglina vajatakse vaid lühiajalist peatuspaika. Kogemused kinnitavad, et see on üksjagu intelligentsem seltskond, kes loodusest lugu peab.

Küll aga tunnen juba aastaid kõhedust, kui niidetud platsilt, kus varjualune ja grillimiskohadki koos kuivade küttepuudega pidevalt olemas, avastan pidulistest maha jäetud sodi, purke ja pudeleid, paberitükke ja kilekotte. Reeglina on tegemist noorte kamba või koguni alaealistega, kes rollerite või kodust võetud autodega metsateedel plikadega rallimas käivad, laagrisse jäävad ja peo püsti panevad.

Olen sellistele peale sattunud. Otseselt ära ajanud pole, kuid sõnad peale lugenud küll. Igaks juhuks ka autonumbrid üles kirjutanud, et saaks teada, milliste perede masinad võetud on. Tuju on rikutud, närv püsti, et hommikul pean jälle üle kontrollima. Õnneks pole keegi jõkke või vastu puud sõitnud, ehkki mõned autopõhja jupid, mis kännu taha jäid, olen üles korjanud. Kellele sellist asja vaja?

Mulle hakkab vastu, et olles hulga vaeva näinud, palju päevi jõudu kulutanud ja higi valanud platside ja radade korrashoiuks, ehitanud ja remontinud sildasid, sättinud puid-põõsaid oma käe järgi – ja siis saabuvad kutsumata kambad, panevad peo püsti, segavad lindude pesitsemist või tallavad kaitsealustel taimedel, mida olen hoidnud. Valus on sellist hoolimatust kogeda.

Sel suvel otsustasin, et las loodus puhkab, ma ei niida enam vana taluaseme platse ideaalsesse korda. Teen seda sügisel, kui kutsumata külalised kehva ilmaga enam ringi ei luusi. Ja näe imet – kord kevade poole käidi ja rohkem pole tuldud, sest rohi kasvas pikaks.

Kokkuvõtvalt tahan öelda, et omanikul võiks siiski olla õigus oma reegleid kehtestada nende suhtes, kes tema maad ja metsa puhkamiseks soovivad kasutada. Viisakas külastaja helistab ja küsib, kui soovib pikemalt peatuda või koguni ööbida. Sellisedki kogemused on mul olnud ja ma pole keeldunud. Maaomandi alguses on mul tee ääres erametsa tähis koos omaniku nime, telefoninumbri ja metsaühistusse kuuluvusega. Kurje keelumärke pole.

Artikkel avaldatud Maalehes

Viimase 50 aastaga on Eesti metsapindala suurenenud poolteist korda ja metsatagavara suurenenud ligi kolm korda, nii et jutud meie metsade otsasaamisest ei kõlba kuskile.

Probleem on hoopis selles, et Eesti metsad on suures osas jäänud kasutuseta seisma, mis majandusmetsade puhul (69% kõigist) tähendab puidu raiskamist. Aastane optimaalne raiemaht kogu riigi peale on 12,6 miljonit tihumeetrit, ent viimastel aastatel on see jäänud alla 6 miljoni tihumeetri.

Riigimetsa majandatakse stabiilselt, RMK annab aasta raiemahu arvestusse 2,4–2,5 miljonit tihumeetrit. Erakätes olevate majandusmetsade kasutamine on sajandivahetusega võrreldes kõvasti kahanenud ja jääb 3 miljoni tihumeetri piiresse aastas.

Asjatundjad hoiatavad

Asi on läinud nii käest, et asjatundjad lausa hoiatavad – lagunevat metsa on Eestis aina rohkem. Üks probleem on kasutamata puit ja teine metsade halvenev seisund. Lisandub mure Eesti metsamajanduse tuleviku pärast.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetäitja Enn Pärt tuletab meelde lihtsat põhitõde, et majandusmets on otstarbekas raiuda hiljemalt siis, kui mets on sellises vanuses ja seisundis, kus puidusortimentide väärtus on maksimaal-ne. See vanus on näiteks kuusel 80–100, kasel 70–80, haaval 50–60 ja hall-lepal 40 aastat.

“Meie peamistest puuliikidest on mänd ainus, mille puidu kvaliteet säilib üldjuhul ka suhteliselt kõrge vanuseni,” ütleb Pärt. Ta lisab, et ainuüksi aastail 2001–2007, kui lehtpuid raiuti vaid 40% optimaalsest mahust, jäi lehtpuupuitu kasutamata 30 miljonit tihumeetrit. Olukord pole muutunud, mis tähendab, et metsa jääb raieküpset lehtpuud aina rohkem.

2007. aastaks oli lagunema hakanud hall-lepikuid Eesti metsades SMI (statistiline metsainventuur) andmeil tervelt 38 000 hektaril.

“Kui näiteks kaasikute raiumine jätkub samas mahus nagu praegu, on meil aastaks 2040 vanu ja lagunevaid kasemetsasid 250 000 hektarit,” lisab Enn Pärt.

Lehtpuu ja abinõud

Enn Pärt rääkis sellest kõigest eelmisel nädalal Eesti Metsaseltsi korraldatud infopäeval. Muu hulgas ütles ta, et kui majandus elavneb, ei tohiks tekkida probleemi okaspuupuidu kasutamisega ehk siin on kõik metsa majandajate ja turu kätes.

Probleem tekib aga lehtpuupuiduga. Pärdi sõnul oleks metsaressursist lähtudes vaja suurendada lehtpuude, eelkõige kase ja hall-lepa raiemahtu vähemalt kolm korda.

Samal infopäeval olid teavet jagamas ka metsatööstusliidu, erametsaliidu, Erametsakeskuse ja Eesti Metsaseltsi enda esindajad. Vajadus metsade majandamist elavdada, mis tähendab ka valitsusele suunatud ootusi, on need huvigrupid ka päris elus koostööd tegema pannud.

KUI PALJU EESTIS TEGELIKULT METSA ON?

-Iga eestlase kohta kasvab me metsades  340 m3 puitu.
-Iga eestlase kohta on Eestis 1,7 hektarit metsamaad, mis on umbes sama palju kui kaks ja pool Vabaduse platsi.

Enn Pärt

Metsade koosseis

– Eesti metsamaa pindala jaguneb valitseva puuliigi järgi: mänd 34%, kask 30%, kuusk 16%, hall-lepp 8%, haab 6%, sanglepp 3%, teised 2%.

– Okaspuu ja lehtpuu enamusega metsi on Eestis peaaegu võrdselt ehk 51 ja 49% metsamaa pindalast.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Korralikku tulu tõotav metsatükk on turul likviidne kaup.

Kinnistusregistrisse metsamaana kantud maa väärtuse määrabki ennekõike asjaolu, millised puud seal kasvavad.

Metsatehingute turg on spetsiifiline, oma paljude eripäradega. Ehk nagu öeldakse – kirju kui Kihnu naise seelik. Kui kasvava metsa turuväärtuse hindamisel on aluseks puistu enda kooslus ja raietest saadav puidu sortiment – aluseks on, kui palju võib metsa raiudes teenida nüüd ja tulevikus –, siis metsamaa kui kinnisvara väärtuse hindamisel tuleb arvesse veel terve hulk nüansse. Võib ju metsamaakinnistu puhul tegu olla ka tühjaks raiutud langiga. Neid nimetavad metsamehed isekeskis laipadeks.

Müüa või mitte müüa

Kinnisvaraspetsialistid, aga ka metsarahvas, ütlevad, et ära müü maad. Aga kui inimene oma mõne hektariga ikka midagi teha ei taha, oska, viitsi, ja arvestades, et eeldatavasti saab kinnistu müügist rohkem raha kui puidu müügist, siis pole ehk tõesti mõtet seda endale hoida.
Muidugi juhtub harva, et terve kinnistu on kaetud täpselt ühesuguse metsaga – samas vanuses ja samasuguse kooslusega maaüksusi naljalt ei kohta. Seetõttu leidub ka väga väikesel metsakinnistul erisugust metsa, kuhu tuleb määrata erinevad eraldised. See kõik saab aluseks ka metsakinnistu väärtuse hindamisel. Metsahindamisi teostavad takseerimis-hindamisettevõtted, mida Eestis on neli-viis.

ASi HD Festforest Estonia direktor Toomas Kams märgib, et nii palju kui praegu ei ole Eestimaal metsa olnud vähemalt viimase 500 aasta vältel. Lisaks sellele teame, et meil on 40 000–50 000 metsaomanikku. Mis tähendab sisuliselt ka sama palju metsamaa kinnistuid.

Tootlikkus põllust väiksem

Kams manitseb, et need 40 000–50 000 peaksid oma varast enam hoolima. Ta on ka seda meelt, et metsi peaks rohkem raiuma. Hinnanguliselt võiks Eesti raiemaht suureneda oma metsas mitte midagi tegevate omanike aktiivsuse tõusu arvel kuni kolmandiku võrra. Praegune raiemaht on veidi alla kümne miljoni m3 aastas. Nii rahvamajandusele tulu toomiseks kui selleks, et muidu kasvame piltlikult öeldes metsa. Tegelikult pigem küll võsastume.

Mingi osa on selles ka põllumaade metsastumisel, eriti 1990ndatel ja just Lõuna-Eestis. Nüüdseks on käivitunud siiski pigem vastupidine trend. Ka siin kehtib reegel: mida suurem risk, seda suurem tootlikkus. Põlluharimine on siiski jätkusuutlikum eluarendus kui metsamajandusega tegelemine.

Samas – põllumehe teenistus võib olla küll kümneid kordi suurem kui metsamehe oma, aga ka riske on rohkem. Et metsamees ära elaks, peab tal olema vähemalt 300 ha metsamaad ning sedagi peab majandama efektiivselt. Põllumehele piisab sadakonnast hektarist.

Toome näite. Ühelt põlluhektarilt saab keskeltläbi neli tonni teravilja, mille kokkuostuhind on, ütleme, 200 eurot/t. Hektarilt teenib talunik seega umbes 800 eurot. Ja nii igal aastal. Tehes ühel hektaril lageraie, võib puidu müügist teenida keskmiselt 5000 eurot. Järgmine kord võib see samal maal korduda mitte enne kui 50–60 aasta pärast.

Hektari aastatulukus on põllumehel küll üle viie korra väiksem, aga pikemas vaates juba kümneid kordi suurem. Seda enam et raiudes näiteks igas kuus ühe hektari, teenib metsamees meie arvutuse kohaselt aastas 60 000 eurot. Aga seejärel on tal käes 12 ha lagelanke, mida paari aasta pärast tuleb metsastama hakata. Arvestuslikult kulub hektari maa ettevalmistamiseks, taimede ostmiseks, istutamiseks ja valgustusraieks 2000 euro ringis.

Metsamaast põldu ei saa

“Põllumaa on selles mõttes väärtuslikum, et selle tootlikkus on metsamaa omast suurem ja kiirem. Sesatp ei lase tark maaomanik põllumaal metsa kasvada,” selgitab Kams. “Seal, kus kasvab mets, on tegu valdavalt väheväärtuslikuma maaga, sel pole põllumajanduslikku perspektiivi. Ja nii on see juba ajalooliselt välja kujunenud.”

Seega – head põllumaad on ka kasutuses põllumaana, ja seal, kus pole suuremat mõtet põldu harida, kasvab mets. Ehk +/–10% võib olla teistmoodi. Millest järeldub, et metsi põldudeks raadata meil suuremat ei tasu.

Toomas Kams usub, et väikeomanike metsade parema majandamise alus võiks olla metsanduse prestiiži taastamine.

“Puidufirmadel on üldsuse silmis negatiivne aura. Ja kui sellel väikeomanikul küps mets mustub ja mädaneb, ega keegi ei tule ja koputa talle uksele, et näed, mis sinu rahaga toimub,” arutleb ta. “Võiks ju suhtuda nõnda, et raiumine pole vana metsa surm, vaid pigem uue sünni ettevalmistamine.”

Kams märgib, et näiteks Rootsis ongi nii – kõigile on ju näha, kus küpsed metsad asuvad. Ja ka omanike andmed on teada. Metsa- ja puidufirmad võtavadki kätte ning koputavadki nende omanike ustele.

Metsamaade vahenduse, ostu-müügi ja haldamisega tegeleva Metsatervenduse OÜ juhatuse liikme Ants Eriku sõnul peab metsaomanik suurema tulu saamise huvides hoolitsema metsa juurdekasvu eest.

Oluline on juurdekasv

“Meil on küpset metsa väga palju. Selline mets nõuab raiet, ja kui seda teha, paraneb ka juurdekasv ning mets uueneb kiiremini,” ütleb Ants Erik, kes kuulub ka Erametsaliidu juhatusse. “Ka metsaparandus kiirendab juurdekasvu. Soomes on metsade tootlikkus viimastel aastatel tõusnud 20 protsenti tänu geneetilisele parandamisele.”

Tema hinnangul on pool meie metsamaast tootmisest väljas, mis teisisõnu tähendab, et pool metsapotentsiaalist on kasutamata.

“Ning kui me ei tee piisavalt harvendus- ja valgustusraieid, millega saame muu hulgas suurendada ka raiemahtu, siis tulevikus kaotame veel olulise osa,” nendib Erik. “Meil nii-öelda põleb miljon tihumeetrit puitu metsas. Kui see rahaks teha, saaks juba 20 miljonit pluss maksud riigile. Ja kõik ressurss tuleks käibesse. Kui selliselt mõelda, peaks kõik omanikud, kes oma metsi ei majanda, vangi panema.”

Vaadates ajalehtede reklaamikülgi, mis kirendavad metsa ja puiduga seotud kuulutustest, siis näib, et metsamaa ja kasvava metsa turg on aktiivne. Tegelikult on tegu siiski ostusoovidega, erilist statistikat kasvava metsaga tehtavate tehingute kohta saadaval pole.

Seega võib müüa maad koos kõigega, mida see kannab, võib müüa kasvava metsa raieõigust. Kuna nüansse on palju, annab ka maa-amet oma kinnisvaratehingute ülevaadetes metsamaastatistika maa kohta koos kasvava metsaga.

Hinnad seinast seina

On olnud müstilisi kuulutusi, kus hektari kasvava metsa eest pakutakse kuni 50 000 eurot. Tagasi maa peale tulles peab märkima, et mingitel eriti headel tingimusel (näiteks 120aastane männik) võib ette tulla tehinguid 25 000 eurot/ha.

Maa-ameti tehingute andmebaasist nähtub, et eelmisel aastal tehti Eestis metsamaaga 1981 ostu-müügitehingut, omanikku vahetas kokku 18 094 hektarit ja kokku liikus selles äris ligi 47 miljonit eurot. Muuseas mõjutab kõnealust turgu ka riigi nn reservmaade müük oksjonite kaudu.

PANE TÄHELE

Metsamaal suured hinnakäärid

• Mets katab peaaegu poole – 48,2% – Eesti maismaa territooriumist. 
• 2012. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,2 mln ha ja metsade puidutagavara 468 mln tm. 
• Levinuimad puistud on männikud (32,9% puistute kogupindalast), kaasikud (31,6%), kuusikud (16,2%) ja hall-lepikud (8,8%).
• ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmse metsavarude hindamise kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal. 
• Kõige väärtuslikumad metsad kasvavad Kagu-Eestis – Võru- ja Põlvamaal, kus hektari eest makstakse keskmiselt üle 4300 euro.
• Ka maksimaalne metsahektari eest makstud hind pärineb Võrumaalt – 13 716 eurot. 
• Kõige odavamalt saab hektari metsamaad Saaremaal – 169 euro eest.
• Samas toimus Saaremaal kaks korda rohkem metsamaatehinguid kui teistes maakondades ja ka tehingute kogusumma (7,3 mln/eurot) oli suurim.
• Allikas: maa-amet, statistikaamet, Erametsaliit, Metsaleht

Artikkel on avaldatud Maalehes

Metsamajandus on Eestis üks vanemaid ärivaldkondi, mis eluvõimelisena püsinud – suur osa metsaga tegelevaid firmasid elas ka viimatise majanduskriisi suhteliselt edukalt üle, puidutööstusest sai aga vedur,
mis vedas kriisist välja riigi majanduse.

Maarjamaa era­metsaomanikudki harjuvad oma staatuse ja kaasnevate kohustustega, ent ei tunneta paraku ühistulise tegevuse vajalikkust, samuti ei adu enamik meie metsarikkuse tegelikku väärtust.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi sõnul on ministeerium olulisimad suunad aastani 2020 metsanduse arengukavas paika seadnud, tähtis väljakutse on selles Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018.

“Avatus, läbipaistvus ja suhtlemine avalikkusega on valdkonnad, mida tuleb parandada. Koostöö suuremate huvigruppidega on olnud pidevalt positiivne ning nende kaasamine otsustusprotsessi tagatud,” kinnitab Lamp. “Metsandus on valdkond, mis mõjutab enamikku eestimaalastest ja alati ei jõua kõik sõnumid huvitatud isikuteni. Endiselt vajab parandamist keskkonnateadlikkuse tõstmine ühiskonnas ja metsandusalaste otsuste parem tutvustamine avalikkusele.”

Lamp hindab metsanduse rolli Eesti majanduses tervikuna võimalusterohkeks – bioenergeetika edenemine, rohemajandus, süsinikukaubandus jm arengud annavad lootust, et kestvalt majandatud metsadest pärinev puit on lahenduseks keskkonnaprobleemidele.
Lambi sõnul kujundavad puidu hinna ehitussektor ja teised tarbijad. Paraku on enamiku sortimentide hinnad viimase aasta jooksul järjest langenud.

Hooldamata mets

Kui välisnõudlus kasvab, jätkab meie puidutööstus Eesti majanduse väliskaubanduse negatiivse bilansi tasakaalustamist. Täiendavat stiimulit loob üha arenev biomassi kasutamine energeetikas, mis peaks aitama tuua meie metsadest välja seni tagasihoidlikku kasutamist leidnud väheväärtuslikumat lehtpuuressurssi. Siiani on see eri põhjustel siiski tagasihoidlikum tegelikest võimalustest.

Ministeerium ning selle hallatav Erametsakeskus, samuti Erametsaliit püüdlevad selle poole, et meie metsaomanikud oma staatusest endale aru annaksid – nende käes on tohutu väärtusega ressurss, ja see väärtus üha suureneb. Samas võib see ressurss samahästi ka kahanema hakata, kui lasta metsal pikki aastaid hooldamata seista. Meil Eestis on metsaomanike seas levinud eelarvamus, et metsa hoidmine seisneb selles, et sellega üldse midagi ei tehta.

Eesti on paratamatult suuremate turgude tõmbetuules ning eksporditurgude mitmekesistamine on võimalus mõne piirkonna äkilise kukkumise korral ise siiski jalgele jääda.

Metsanduse, nagu iga teisegi majandusharu jaoks on oluline püsida vähemalt võrdsetes tingimustes konkurentidega ning luua soodne majanduskeskkond ettevõtjatele. Ohtlik on sattuda sõltuvusse sellistest toetustest, mille eesmärk pigem teatud tegevuste subsideerimine kui uute väärtuste loomine.

Kuna metsanduse sõltuvus toetustest on siiani siiski suhteliselt madalal suudetud hoida, on sel eeldus saada tulevikus konkurentsieelis mitme teise maaressurssi kasutava majandusharu ees.

Omanike ühisosa

Eestis on registreeritud kokku 32 metsanduslikku (metsa omanikke, selle ülestöötajaid, vedajaid, kokkuostjaid ja tugiteenuste pakkujaid) koondavat ühendust. Nende asukoha järgi, puht geograafiliselt oleks justkui kogu Eestimaa metsanduslike kodanikualgatuslike organisatsioonidega kaetud. Tegelikult on need n-ö juriidilised kehad suutnud enda ümber koondada vaid pisku eri regioonide tegelikest metsaomanikest.

Metsamajanduslike teenuste pakkumisega tegeleva OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntson tunnistab, et erametsaomanike – olgu need siis era- või juriidilised isikud – soovid ning eesmärgid on sedavõrd erinevad, et nendes ühisosa leidmine kulgeb üle kivide ja kändude.

Põntson usub, et ühistuline tegevus saaks hoo sisse siis, kui ühistusse kuulumine muutub metsaomanikule vajaduseks. Seda vajadust aga ei teki seni, kuni suur osa eelkõige väikemetsaomanikest oma metsa aktiivselt ei majanda. “Ühekaupa metsaomanikud siiski toimetada ei jõua,” märgib Põntson.

Erametsaomanike väikesele aktiivsusele oma metsade majandamisel viitab ka Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus, tõdedes, et suur osa meie metsades leiduvast puiduressursist on kasutamata. Ta on seda meelt, et sageli käib väikemetsaomanikule oma metsa seadusejärgne majandamine üle jõu – see võib jääda teadmiste, aga ka kesise majandusliku tulukuse taha.

“Ega näljahädad ole tingitud toidu puudumistest, vaid ikka sellest, et pole raha toidu ostmiseks,” tõmbab Tullus paralleeli. “Tulevikus sõltub metsandus palju puidu kasutamise tavade, ja põllumajandus traditsioonide muutumisest, ka sellest, kui palju suudetakse põllumajanduses ja metsanduses sarnast näha.”

Tullus on seda meelt, et üles töötada tasub ka selliseid metsi, mida varem peeti majanduslikult vähetasuvaks, sest jäme- ja peenpalgi kokkuostuhinnad on juba sarnases suurusjärgus. Saetööstuste tehnoloogia on kiiresti arenenud, võimaldades toota näiteks liimpuitu või jätkatud puitu, ega vaja enam n-ö ühest tükist laia ja pikka lauda või prussi. Kui praegu on tasuvuse piiri tähistav puidu läbimõõt 8–9 cm, siis õige pea võib majandatava puidu hulka jõuda juba ka kuuesentimeetrise läbimõõduga puit.

Metsamajanduslikud tööd muutuvad üha kallimaks, sh transport ja muud kõrvaltegevused. Väikemetsaomanikel on üksi kõiki töid korraldada majanduslikult ebamõistlik, ühistutesse koondumine on ainus võimalus suurte majandajatega konkurentsis püsida. Seda enam et mida aeg edasi, seda vähemaks jääb metsandusklikke piiranguid.

Hiiumaa kogemus

Üldise passiivsuse kõrval on ka positiivseid näiteid. Nii on ühistegevus suhteliselt heal järjel Hiiumaal, kus loodi juba 1999. aastal 14 kohaliku metsaomaniku eestvedamisel MTÜ Hiiumaa Metsaselts. Hiiumaa on metsane saar, 71% selle pinnast on kaetud metsaga. Praegu koondab Hiiumaa Metsaselts üle 160 liikme, nende kasutuses on ligi
10 000 hektarit metsamaad. Vaid kolmel FIEst metsaomanikul on metsa üle saja hektari.

Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss, kes aastaid vedanud ka Hiiumaa Metsaseltsi tegemisi, märgib, et ühistu peamine eesmärk on metsaomaniku harimine.

“Metsaselts arendab ühistegevust metsade majandamisel, kusjuures aasta 2015 lõpuks on seatud eesmärgiks, et ühistu liikmetele kuulub vähemalt pool Hiiumaa metsadest,” iseloomustab Aira Toss seltsi tegevust ja tulevikuks seatud sihte. “Hiiumaa selts on aja jooksul taotlenud mitu korda toetust, seda ka saanud, soetanud tehnikat, metsataimi. Praegu on seltsil näiteks seitse traktorit.”

Edaspidi näeb Toss metsaühistutel suurt rolli selles, et õpetada erametsaomanikku tellima ja kasutama metsakasvatuse teenust. Viimase põhimõte on: kui endal jõud üle ei käi, las metsas toimetab asjatundja.

Hiiumaa Metsaseltsi eripära on see, et selts ei tegele puidu müügiga.
“Kuna puidu ülesostmisega tegeleb Hiiumaal vaid kaks ettevõtet ja need mõlemad on ka seltsi liikmed, pole põhjust hakata normaalset konkurentsi moonutama,” selgitab Toss.

Suuromanike kätte

Need, kes tahtsid oma metsamaad müüa, ongi seda juba teinud. Metsamaa omanikeks on jäänud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegelda ega torma müügisoovi tekkides metsaga tegeleva sugulase juurde. Nad kaaluvad rohkem ning võtavad pakkumisi mitmest kohast. Metsa müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandavad metsa ning elatuvadki sellest.

Kui metsaomanik valib metsamaa müügi asemel siiski ise metsa majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul petta.

Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam-vähem sama raha korraga kätte. Metsamaatehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja saab selle kolme päeva jooksul kätte. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.

Ka metsandusekspert Heiki Hepner on seda meelt, et metsamaa konsolideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Statistika järgi otsustades võib öelda, et ostetakse pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid.

“Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele,” räägib Hepner. “Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel soolasema hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või metsakonsulendilt.”

Raiemaht Eesti metsadest, mln m3

Aasta	Erametsad	Riigimetsad	Kokku
2000	3,80	2,92	6,89
2001	4,22	2,76	7,22
2002	4,32	2,94	7,56
2003	4,81	2,86	7,81
2004	5,02	2,50	7,63
2005	2,76	2,28	5,12
2006	3,30	2,56	5,90
2007	4,38	2,48	6,90
2008	4,70	2,61	7,39
2009	4,25	3,01	7,33
2010	6,99	3,34	10,47
2011	6,94	3,93	10,77
2012	6,86	3,78	10,77
2013	7,26	3,79	11,20

Artikkel on avaldatud Maalehes

Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.

Metsi peab uuendama paljuski ühiskonna soovi tõttu tarbida puidust tooteid, aga ka selle tõttu, et omanik soovib oma metsast tulu teenida ning nautida metsa kui elurikkust ja väärtust, selgitas Marku Lamp täna Tartus toimuval metsanduse seminaril „Metsa uus tulemine”.
Samas peab metsaomanik Lambi sõnul arvestama tõsiasjaga, et metsa uuendamisest, mida tema teeb justkui enda tulubaasi suurendamiseks, saavad kasu ka riik ja ühiskond tervikuna. Miljoni tihumeetri kasutusele võtmise tulemusena tekkib näiteks arvestuslikult rohkem kui kaks ja pooltuhat uut töökohta. 
„Riik on metsauuendamist erametsades edendanud näiteks tulumaksuseaduse muutmisega, metsaseaduse regulatsioonide lihtsustamisega, MAK-i ja riikloike toetustega, ka uue jahiseadusega ja KIK-i toetustega, mis mõeldud metsataimekasvatajatele,” kirjeldab Lamp hoobasid, mida riiklikul tasemel metsade uuendamise hoogustanmiseks rakendatud. „Riigi ülesanne on ka seemnevaru olemasolu tagamine ja turule jõudvate taimede kvaliteedi kontrollimine.”
Samas tõdes ta, et näiteks metsakultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise strateegia on siiani tegemata, mistõttu puudub ka selge mehhanism, kuidas tagada kodumaiste taimede pidev olemasolu turul. Tekkib küsimus, kas riik peaks puuduolevad taimed ise kasvatama. Metsaomanikud väidavad näiteks, et taimi võiks selgi kevadel olla praegusest kaks korda rohkem.
Tõisest küljest – kuna nõudlus taimede järele on aastate lõikes heitlik, ei sisenda see eraettevõtjatesse erilist kindlust ja perspektiivikust taimlate rajamiseks, eriti, kui tahetaks taimi kasvatada kümneid ja ehk isegi sadu tuhandeid. See on riskiäri ja enamik ärimeestest ei ole valmis panema raha säärase riskiga ettevõtmise alla.
„Siiski toetab ka uus koalitsioonilepe metsauuenduse edendamist,” ütles Lamp. „Ja näha on, et ka ühistud muutuvad järjest elujõulisemaks. See annab lootust, et ühiselt suudame metsauuendamise valdkonda jätkuvalt arendada. Tulevikumetsad saavad olema erinäolised, tänasest kindlasti paremini kaitstud, hooldatud, toodavad ühiskonnale rohkem tulu ja seovad rohkem süsinikku. Samas on iga mets omaniku nägu.”

Artikkel on avaldatud Maalehes

Juuli lõpuga on suurem puhkusteaeg seljataha jäänud japuiduturg elavnemas. Taas alustavad ümarmaterjali kokkuostmist ka need ettevõtted, kes vahepeal olid kokkuostu peatanud.

Vaatamata puiduturu elavnemisele on okaspuupalkide hinnad languses. Hinnalangus on eelmise kuuga võrreldes kuni 2% ja odavnenud on kõik sordid.

Ainsana säilitas aastaga hinnataset kasepalk

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnalangus samas mahus, kuid eelmise aasta juuliga võrreldes on okaspuupalgid märksa odavamaks muutunud. Langus on valdav, männipalgid on odavnenud kuni 7,5%, kuusepalgid enam kui 6%.

Lehtpuupalkide hinnad on viimastel kuudel olnud stabiilsed ja suuremad hinnamuutused jäänud eelmisse aastasse. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad langenud kasepakul ligi 9%, lepa- ja haavapalgil enam kui 3%. Ainsana on aastaga 5,6% kallinenud kasepalk.

Paberipuidu hind näitab kiiret kukkumist

Paberipuiduturul on hinnad enamikul sortidel teinud väikese nõksu ülespoole. Ainsana on kuuga 0,1% odavnenud männipuit. Kõige enam on kuuga kallinenud kasepuit (2,7%).

Kuusepuidu hind on juuniga võrreldes tõusnud 1,6% ja haavapuidu hind 0,3%. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on haavapuit odavnenud 1,4% ja männipuit 0,7%. Kuusepuit ja kasepuit on sama ajaga kallinenud vastavalt 0,7 ja 0,5%. Eelmise aasta juuliga võrreldes on kõik paberipuidu sordid sügavas miinuses. Kuusepuit on aastaga odavnenud 14,4%, männipuit 11,6%, haavapuit 9,4% ja kasepuit 8,5%.

Küttepuit on kuuga Keskühistu Eramets hinnastatistika alusel 2,7% kallinenud, makstes juunis keskmiselt 23,36 €/tm. Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hind siiski odavnenud 0,4% ja aastaga 3,7%.

TNS Emori hinnastatistika alusel on küttepuidu hind 2015. aastal samal tasemel püsinud, makstes juunis 28,15 €/tm. Aastaga on hind 2,4% odavnenud. Lepahalgude (pikkusega 50 cm) hinnad on kuuga kallinenud. Kuivad lepahalud maksid juunis 35,96 €/rm (+2,3%) ja märjad halud 27,73 €/rm (+0,5%).

Odavamaks muutuvad ka graanulid ja hakkpuit

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnakasv enam-vähem sama, kuid aastaga on kuivad halud kallinenud poole vähem ning märjad halud koguni 1,4% odavnenud.

Hakkpuidu hind oli juunis 8,96 €/pm³, mis tähendab eelmise kuu ja ka eelmise kvartali taguse ajaga võrreldes 3,7% suurust odavnemist. Aasta varasemaga võrreldes on hakkpuidu hind samuti kukkunud, ühtekokku muutunud odavamaks ligemale 6%.

Ka puitgraanulite hind on terve 2015. aasta esimese poolaasta kerges languses olnud. Kuuga on graanulite hind odavnenud 0,8%, kvartali jooksul 1,6% ja aasta jooksul 1,4%. Tonn graanuleid maksis juunis 165,31 eurot.

Puitbrikett on kuuga 1,3% kallinenud ning juunis maksis tonn 134,47 eurot.

Kvartaliga on briketi hind 0,9% ja aastaga 3,6% odavnenud.

Hinnad on käibemaksuta.

Artikkel on avaldatud Maalehes

2015. aasta algas puiduhindade tuntava langusega. Möödunud aasta keskel hinnalangus pidurdus, kuid neljandas kvartalis langesid hinnad taas. Võrreldes aastataguse ajaga on kõik sordid selgelt odavnenud.

Okaspuupalgid odavnesid KEM (Keskühistu Eramets) hinnastatistika järgi kuni 3%, sh männipalgid pisut rohkem kui kuusepalgid. Aastataguse ajaga võrreldes on männipalgid odavnenud ca 8% ja kuusepalgid 5-6%. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind KEM hinnastatistika alusel männipalgil 67,78 €/tm, männipeenpalgil 62,39 €/tm, kuusepalgil 66,34 €/tm ja kuusepeenpalgil 62,20 €/tm.

EPK (Eesti Puidumüügikeskus) hinnastatistika järgi on 2015. a viimase kolme kuuga männipalkide hinnad kuni 2,5% kasvanud. Kui kuusepeenpalgid kallinesid samuti mõni protsendikümnendik, siis kuuse standardpalgid odavnesid enam kui protsendi. Detsembris 2015 maksis männipalk keskmiselt 68,60 €/tm, männipeenpalk 63,77 €/tm, kuusepalk 66,71 €/tm ja kuusepeenpalk 63,61 €/tm.

Riigimetsast müüdavate okaspuupalkide keskmine hind langes samuti. Männipalgid odavnesid 3-4% ja kuusepalgid 2-3%. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnalangus oluliselt suurem. Kui männipalk odavnes aastaga 8%, siis teised sordid odavnesid 10-12%.

Lehtpuu jämesortimentidest on KEM hinnastatistika järgi on viimasel kvartalil oma hinnataseme säilitanud ainult kasepalk, teised sordid on selgelt odavnenud. Aastataguse ajaga võrreldes on trend sama erandiga, et ka kasepalk on protsendi jagu odavnenud. 2015. aasta neljanda kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind KEM hinnastatistika alusel kasepakul 76,77 €/tm, kasepalgil 63,58 €/tm, haavapalgil 38 €/tm, lepapalgil 34 €/tm.

EPK hinnastatistika järgi on aastataguse ajaga võrreldes kasepaku hind mõne kümnendikprotsendiga plussis, kuid palgi hind on enam kui 5% miinuses. Aasta lõpus maksis kasepakk EPK hinnastatistika järgi 82,27 €/tm ja kasepalk 61,77 €/tm.

Riigimetsast müüdud lehtpuu jämesortimentidest langes eriti tuntavalt haavapalgi hind (enam kui 9%). Kasesortide hinnalangus jääb 2-3% vahele. 2014. aasta lõpu seisuga hindu võrreldes jääb hinnalangus sorditi 4-7% vahele. Aasta keskmisi hindu omavahel võrreldes oli 2015. aasta kasepaku hind viimase 9 aasta madalaim. Kasepalgi hind seevastu oli läbi aegade paremuselt neljas.

Paberipuiduturul on hinnad väga pikalt maas olnud ja paraku ei toonud IV kvartal siin kaasa muutusi. Septembri hindadega võrreldes on männi-, kuuse-, ja kasepuit veel langenud 2-3%. Ainsana on kvartaliga kallinenud haavapuit 1,5%. Nii on taas odavaimaks sordiks kuusepaberipuit. Seisuga detsember 2015 maksis tihumeeter männipuitu 30,75 €, kuusepuitu 29,33 €, kasepuitu 31,35 € ja haavapuitu 29,46 €. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige rohkem kukkunud lehtpuupaberipuidu hind.

Riigimetsast müüdavatest paberipuidu sortidest on kolme kuu taguse ajaga võrreldes ainsana odavnenud männipuit (enam kui 3%). Kase- ja kuusepuit on jäänud sisuliselt samale tasemele, haavapuit on aga enam kui 3% kallinenud. Kui võrrelda omavahel aasta keskmisi hindu, siis 2015. aastal saavutas haavapuit läbi aegade kõrgeima hinna, samas ülejäänud sortide aastahinnad on viimaste aastate madalaimad.

Vaata puiduturu 2015.a IV kvartali ülevaadet: https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/hinnainfo-2/

Artikkel avaldatud Eramets.ee lehel