Rubriik: Määratlemata

Kui selle aasta kevad on inimestele eriline igas mõttes, siis looduses toimuvat viirusepuhangud ei mõjuta. Metsaistutus ja hooldusraie toimub erametsaomanike metsades kõigest hoolimata, kontaktivabalt ja väiksema meeskonnaga.

Võrreldes eelmise aastaga on istutusmahud mõnevõrra väiksemad, kuna eelmisel aastal langesid raiemahud. Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auni sõnul saame tänaste istutustöödega aidata kaasa sellele, et ka meie lastele ja lastelastele jääksid terved ja tugevad metsad.

Ühena metsaistutust korraldava MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Kadri-Aija Viik ütles, et kui kevadel ja sügisel on Erametsakeskuse algatusel toimunud erinevates Eesti piirkondades avalikud metsaistutused, kus kohale tulnutele antakse lisaks näpunäiteid ka metsa hooldamise kohta, siis tänavu kevadel sellist avalikku istutust ei toimu. “Metsaistutus toimub tänavu kevadel iga metsaomaniku enese algatusel või siis juba ühistu poolt osutatud teenusena,” lisas Viik. “Metsaistutuse vastu on metsaomanikel huvi endiselt suur. Eks mets ole ikka olnud Eesti inimese sahver, kust rasketel aegadel lisa võetakse. Istutustööde ja hooldusega saab omanik tagada, et terved ja tugevad metsad oleksid olemas ka meie lastel ja lastelastel.”

“Tänavu kevadel jõuab Keskühistu Eramets kaudu metsaomanikeni 3,3 miljonit taime,” tõi välja ühistu tegevjuht Priit Jõeäär. Keskühistu Eramets on erametsaomanikele üks suurimaid taimede tarnijaid.

Võrreldes möödunud aastaga on istutusmaht mõnevõrra langenud, kuna erametsaomanikud raiusid mullu vähem ja piirkonniti esineb probleeme maapinna ettevalmistamisega. Peagi hakkab keskühistu tegema ettevalmistusi sügiseseks taimede ühishankeks. “Soovitame metsaomanikel julgelt sügisesse perioodi istutustöid planeerida,” lisas Jõeäär.

Populaarseim puuliik, mida keskühistu kaudu istutamiseks telliti, on ülekaalukalt kuusk- neid istutatakse tänavu kevadel 2,4 miljonit taime. Järgnevad mänd ja kask.

Lisaks metsa istutamisele on väga oluline osa ka hooldusraiel. “Järjest kasvavad uuendusmahud erametsades on märk sellest, et metsaomanik peab oma metsa eest hoolitsemist oluliseks,” ütles Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Ta lisas, et ülioluline on pärast uuendamist ka metsakultuuri hooldada. Nii hoitakse ära väikeste puude hukkumine vohava rohttaimestiku poolt. Nagu istutamiseks, saab ka selleks toetust Erametsakeskuselt. Metsaomanikul tasub ühendust võtta kohaliku metsaühistuga, kes abistab nii metsakultuuri hooldamisel, kui abistab ka toetuse saamisel.

Aun märkis, et hooldusraiega kõrvaldatakse metsast osa puid, et saada kvaliteetsem mets ja ära kasutada puidu kogus, mis looduslikult raieringi jooksul välja langeb. “Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldusraiete eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda,” lisas Aun.

Metsa uuendamiseks saab toetust küsida Erametsakeskuselt. Toetatakse nii metsataimede soetamist ja istutamist ning maapinna ettevalmistamist istutamiseks, kui ka metsauuenduse hooldamist.

Taimede soetamisel ja istutamisel on toetuse suurus kuni 400 eurot hektari kohta, maapinna ettevalmistamisel ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta.

Erametsaomanik saab toetust küsida läbi metsaühistu. Selleks tuleks oma kohaliku ühistuga aegsasti ühendust võtta. Erametsakeskus ootab ühistutelt taotlusi kaks korda aastas- kevadel ja sügisel. Kokku on tänavu metsa uuendamise toetamiseks eelarves 1,47 miljonit eurot.

Täpsema info leiab SIIT.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Üha enam metsaomanike huvituvad oma metsade majandamisest, nad tunnevad huvi kuidas erinevad metsamajandusprotsessid käivad ja milleks need vajalikud on, sest loodus teeb oma tööd ning igale raielangile tekib uus metsapõlv ning noor puistu saab kord raieküpseks.

Metsaomaniku jaoks on küsimus pigem selles, et kas tänaste otsuste eest on meie lapsed ja lapselapsed tänulikud või pigem nördinud. Kas rajada uus metsakultuur? Kas teha valgustusraiet või kuidas seda teha – need on küsimused millele tuleb mõelda nüüd.

Õigeid otsuseid ja töid tuleb teha õigel ajal. Tänased vead ja tegemata tööd avalduvad pikas perspektiivis ning nende hind võib olla üsna kõrge. Metsahoolduste koha pealt ongi augustikuu metsamehe jaoks enamasti aeg, kus tehakse rajatud metsakultuuride hooldusi, valgustusraieid, harvendusraieid ja valmistutakse sügiseseks metsaistutuseks.

Metsauuendus võta ette sügisel. Kõige suurem eelis sügisesel metsaistutusel on vähene põuaoht. Kui istutust mitte jätta väga sügisesse, jõuavad taimed ka kenasti ära juurduda ning uus metsapõlv saab alguse. Kuna Eestis istutatakse metsa üha enam, siis väga oluline ongi metsaomanikul olla ise teadlik või leida selline inimene või organisatsioon selleks, et taimed saaks õigel ajal tellitud ning maapind ettevalmistatud. Enamasti on istikute nõudlus suurem kui taimi jagub ning seepärast valitseb siin üldjuhul tõde – kes ees, see mees.

Vali õige metsataim õigesse, talle sobivasse, kasvukohta.  Foto: Metsaru OÜ

Valikute tegemine saabki alguse sellest, et leida õigele kasvukohale õige metsataim, otsustada külvi kasuks või hoopis jätta ala looduslikult uuenema. Pigem eksitaksegi sellega, et valitakse vale taim antud kasvukohta. Sellest tulenevalt võib hilisem hoolduste osa kasvada märksa suuremaks ning lõpuks metsaomanik loobub, sest ei suudeta mõistliku aja ja kuluga isutatud taimi piisavalt suureks kasvatada.

Augustis hoolda metsa. Teine oluline töö, mis metsas augustikuus on täies hoos, on metsakultuuride hooldus. Õnneks on üha enam metsaomanike hakanud mõistma, et uue metsa rajamine ei piirdu ainult istutusega. Peale metsakultuuri rajamist hakkavad peagi istutatud puid ohustama märksa kiiremakasvulisemad rohttaimed ning lehtpuuliigid. Selleks, et rohttaimed täielikult istutatud puid ei lämmataks, tuleb neid hooldada ning niita nende ümbert rohttaimed ja ebasobivad kiirekasvulised lehtpuuliigid. Kui istutades metsakultuuri rajamine maksab suurusjärk 1000 eurot hektar, siis pole see väike investeering mida tuulde lasta.

Vali õige raieliik. Valgustusraie eesmärk on teha vastavale kasvukohale esmane sobiv puuliigi valik ning anda puudele piisav kasvuruum ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Majandusmetsas tähendabki see seda, milline tulevikumets saab alguse ning kuidas maa potentsiaali ära kasutatakse. Valikute osas eksida saabki eelkõige puuliigi valiku osas ning kui tihe puistu jääb. Isetegijad pigem teevad valgustusraiet väiksema väljaraiega ning ei saavuta seda juurdekasvu efekti mis võiks.

Sealt edasi järgmine etapp metsakasvatuses on harvendusraie, mille käigus kujundatakse puistu koosseis lõppraieks. See on raieliik kus metsaomanikule hakkab metsast tulu tagasi tulema.

Kui metsaistutus, kultuurihooldus ja valgustusraie on sellised tööd mida hakkajamad metsaomanikud proovivad ka ise teha, siis harvendusraie on töö kus reeglina tuleb appi võtta masinad ning seega leida sobiv töövõtja. Tihti kardetakse seda, et kui masinad tulevad metsa, siis pööratakse kõik segi ja alles ei jää midagi. Praegusel ajal on päris palju mõistliku suurusega masinaid millega saab edukalt harvendusraiet teha. Nagu ikka on iga töö jaoks õige aeg ning väga palju oleneb inimesest, kes on masina operaatoriks.

Julgelt võin tuua mitmeid näiteid kus metsaomanik on seni olnud ise usin majandaja, kuid enam ei käi jõud üle. Kui on näha, et käsitsi tehes läheks metsaharvendustöö väga kalliks ning oleks füüsiliselt väga raske, siis tehes ettepanek, et teha harvendusraie masinaga, tekib automaatselt tõrge. Ollakse vanades arvamustes kinni. On olnud mitmeid hetki kus öeldakse, et siin niikuinii õiget metsa pole – mis ikka hullemaks saab minna? Aga kui vajalikud tööd tehtud, on inimesed siiralt üllatunud, et neil oli “džungli” varjus selline mets.

On ka selliseid puistuid kus õige valik on teha raied käsitsi või töömeetodeid kombineerida. Ei tohiks tingimata välistada üht teisest.

Metsaomanik otsustab, milline on tema mets tulevikus. Metsakasvatus ning metsamajandus on pikk protsess mille käigus tuleb teha rida otsuseid mis mõjutavad seda, milline saab olema meie tuleviku mets. Milline on saadav majanduslik tulu ning milline metsast saadav emotsioon. Üks meie klient on öelnud, et igal inimesel on hea, kui tal on tuttav arst, siis igal metsaomanikul peaks olema tuttav metsamees. Seega kulub usaldusväärne partner igale metsaomanikule ära.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Eesti teadlased on märganud, et viimase paarikümne aastaga on Eesti metsadesse jõudnud võõraid haiguseid. “Uudishimu tippkeskus” uuris lähemalt neid haigusi ja põhjusi, miks need meie metsades viimasel ajal rohkem levima on hakanud.

Kes tahaks metsa tervisest rääkida, peaks vaatama lageraielankidest kaugemale. Eesti metsa palju suurem mure on haigused, mida palja silmaga ei näe.

On kolm põhjust, miks võõrad tõved siin varasemast lihtsamini levivad.

Esiteks: kliimamuutus

Kunagi varem pole meil olnud keskmised temperatuurid sellised nagu pragu. Oluline polegi niivõrd kliimamuutus, kui selle soojenemine. Eesti jaoks tähendab see soojemaid talvesid ning ekstreemseid talvekülmasid esineb väga harva. See on üks põhjus, miks lõunast pärit invasiivsed haigused jäävad meil ellu.

Teiseks: haigused reisivad

Eesti inimesed tahavad, et nende aedades kasvaks kõiksugu eksootilisi taimi. Kahjuks võib juhtuda, et tuues välismaalt kaasa ja istutades enda aeda võõraid liike, saate kaasa ka “suveniire”, millest esialgu midagi ei tea.

Kaupade vaba liikumisega tulevad kaasa ka kutsumata külalised ehk pisikesed mikroorganismid, mida palja silmaga ei näegi. Märkate neid alles siis, kui istutate ühe kaasa toodud noore okas- või lehtpuu oma aeda ja märkate ühtäkki, et puud, mis teil seni aias olid kaunid ja ilusad, hakkavad kiratsema või surevad. Teie aiast ei ole kuigi pikk teekond neil hagustel levida ka Eesti metsadesse.

Seetõttu ei tasu reisidelt kaasa tuua taimi ning Eestis taimi ostes tasub eelistada usaldusväärseid taimede müügile spetsialiseerunud puukoole ja edasimüüjaid.

Kolmandaks: soojamaa taimed

Koduaedadesse istutatud uued ja huvitavad taimeliigid on haigustele kui pidulaud. Soojema kliimaga harjunud võõrad ilupuud ei saa meie keskkonnas hakkama. Olgugi, et talved on soojemad, pole need kuhugi kadunud.

Juhtub see, et võõrast päritolu liigid lihtsalt kannatavad meie keskkonnatingimuste käes, nad on haigustele vastuvõtlikumad. Nagu inimesed, kui nad on stressis, neil on halb, on nad haigustele vastuvõtlikumad. Puudega on sarnane lugu. Seega on uudsed, kuid meie kliimasse sobimatud taimed samuti üks põhjus, miks taimehaigused kergemini levivad.

Teadlased soovitavad olla kaupmeeste suhtes nõudlikud: küsige, kust on pärit see taim, mida teile pakutakse. Kahjuks pole harvad ka juhud, kui ilupõõsaid ja -puid eestimaiste pähe müüakse. Hoides aia terve ja tugevana, aitate kaudselt kaasa ka metsade tervise hoidmisele.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Allikas: ERR Novaator