Autor: eestimaavara

Nädala börsiuudised: Fonterra sunnitud töökohti kärpima; teraviljade hinnatõus annab farmeritele lootust; kohvi ja kakao hinnad jätkavad tõusu; Iraaniga jõuti kokkuleppele.

Veresaun piimaturul jätkub

Piimaturu langus sai uue hoo sisse ja maailmaturu hindasid järgiv GlobalDairyTrade (GDT) indeks kukkus 15. juulil toimunud kauplemissessiooni ajal lausa 10,7 protenti. Tegemist on 13 aasta madalaima tasemega.

Kõige rohkem on hinda alla vedanud koorimata piima pulber – veebruaris oli hind GDT oksjonil veel 3010 eurot tonn, praeguseks juba 1700 eurot tonn. 2014. aasta veebruaris oli tonnihind veel lausa 4605 eurot.

Nüüd on hinnad kukkunud märtsi algusest juba 9 kauplemissessiooni järjest.

Piimaturgudel on nõudlus ja pakkumine juba pikka aega tasakaalust väljas olnud, mis on hindasid tublisti survestanud. Globaalne nõudlus on väike – enim on see vähenenud Venemaal ja Hiinas. Teisalt on tootmine nii Uus-Meremaal, Austraalias, Euroopa Liidus kui ka USAs kasvanud. Hinnalangusele andis hoo sisse Euroopa Liidu kvootidest loobumine.

ANZ pank vähendas tahke piima hindade prognoose – kui veel enne oodati 5,40 dollarist hinda kilogrammi kohta (22,4 dollarisenti/liiter), siis nüüd arvatakse, et hind jääb vahemikku 3,75-4,00 dollarit.

Euronext turul kukkus kooritud piima hind nädalaga 0,68 protsenti. Alates veebruarist on hinnad kukkunud aga ligi 30 protsenti.

Hinnalangus sunnib töökohti vähendamaPiimatööstuse gigant Fonterra teatas, et piimahindade languse tõttu on nad sunnitud läbi viima suuri koondamisi.

Uus-Meremaa piimatööstuse kooperatiiv, mis domineerib maailma suurima piimaeksportija tootmist, kärbib kokku 523 töökohta. Ettevõte tahab aastas kokku hoida 36 miljonit eurot.Peamiselt vähendatakse töökohti Uus-Meremaal, aga ka teistes riikides. Praegu pakub Fonterra tööd 18 000 inimesele, kellest 11 500 töötab Uus-Meremaal.Fonterra tegevjuht Theo Spierings ütles, et kooperatiiv peab tegema suuri muutusi, et püsida praegusel piimaturul konkurentsivõimelisena.„Töökohtade kaotamine ei ole kuidagi seotud individuaalse kompetentsusega. Me tahame lihtsalt ettevõtte jõudlust suurendada,“ ütles Spierings.

Teraviljade hinnatõus annab farmeritele lootust

Teraviljahinnad on pärast kuid väldanud stagnatsiooni hakanud veidi tõusma. Paljud farmerid kasutasid olukorda ära ja hakkasid osa oma 2015. aasta saagist ette müüma. Lõikusaja hindu pole veel ette teada, aga olukord on võrreldes paari kuu tagusega tublisti paranenud.

USAs olid teraviljade hinnad sellel nädalal languses. Kukkumine oli aga väike ja hindade kõikumine on vähenenud, mis viitab asjaolule, et hinnad on moodustanud nii-öelda põranda, kust on raske allapoole murda.Maisi hind tõusis Chicago börsil 2,09 protsenti ja buššel maksab 4,37 dollarit. Nisu hind kukkus aga 3,87 protsenti ja buššeli hind on 5,58 dollarit. Kaera hind tõusis 0,2 protsenti ja buššel maksab 2,69 dollarit.Ei ole veel täpselt teada, kuidas kuumalaine teravilja saagikust tervikuna Kesk- ja Põhja-Euroopas mõjutanud on. Cope-Cogeca avaldas sellel nädalal prognoosi, mille kohaselt kukub Euroopa teraviljatoodang kuumalaine tõttu 7,5 protsenti. Nisu ja linnaseodra toodang väheneb ennustuse kohaselt 6 protsenti ja maisitoodang üle 10 protsendi.Euroopa teraviljatoodangu mahu prognoosid on varieeruvad, aga konsensus on, et 2015. aastal toodang väheneb.Toidunisu hind kukkus sellel nädalal 0,75 protsenti, aga viimastel nädalatel on hind kokkuvõttes tublisti tõusnud. Praegu on tonnihind 197 eurot.

Linnaseodra hind ei muutunud ning tonn maksab jätkuvalt 214 eurot. Rapsiseemnete hind odavnes aga 1 protsendi võrra ja tonnihind on 387,75 eurot.

Kohvihinnad jätkavad tõusu

Commerzbank prognoosib kohvihindade kasvu jätku, vaatamata sellele, et suurtootja Brasiilia rahvusvaluuta reaal on tugevalt odavnenud.

Pank ütles, et nii robusta kui ka arabica kohvi hinnad hakkavad tõusma. Peamiselt aitab hindadel tõusta Brasiilia toodangu vähenemine.Commerzbank prognoosib, et arabica kohvi hinnad tõusevad 2015. aasta neljandaks kvartaliks 150 dollarisendini naelast. Hetkel on arabica hind 134 dollarisendi juures.„Robusta hinnakasv on Arabica omast olnud viimastel kuudel suurem ning me arvame, et tõusupotentsiaal on selle võrra väiksem. Neljandaks kvartaliks ootame hinda, mis oleks 1800 dollarit tonnist,“ ütles Commerzbank.Praeguseks on hind ületanud juba 1800 dollari taseme.

Kakao hind jätkab aprilli alguses alanud tõusu – eelmise nädala jooksul tõusis hind üle 3 protsendi ja tonn maksab 3352 dollarit. 

Iraaniga jõuti kokkuleppele

14. juulil jõuti ajaloolise Iraani tuumakokkuleppeni ja see kukutas ka nafta hinda.

Iraan ja grupp kuuest riigist, eesosas Ameerika Ühendriikidega, jõudsid kokkuleppele, mille järgi piiratakse rohkem kui kümne aasta jooksul oluliselt Teherani tuumavõimekust. Iraanile vastutasuks lõpetatakse sanktsioonid, mis on puudutanud näiteks naftaeksporti ja finantstehinguid.USA president Barack Obamale võib see tähendada ametiaja suurimat diplomaatilist saavutust, kuna läbirääkimised Iraaniga on kestnud 20 kuud, kirjutas The New York Times.Naftaekspordi sanktsioonid lõpetatakse ja Iraan toob oma nafta maailmaturule. Kuna pakkumine kasvab, siis nafta hind hakkas odavnema. Langusele aitas kaasa varude suurenemine mitmes piirkonnas USAs. WTI toornafta odavnes 3,09 protsenti ja Brent kukkus 2,41 protsenti. Kumbki maksis nädala lõpuks 50,97 ja 57,08 dollarit barrelist.

Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee lehel

Selle nädala börsiuudised: toorainehinnad 13 aasta madalaimad; hea ilm USAs viis teraviljade hinnad alla; Eestis teravilja kasvutingimused head; piimahinnal kasvupotentsiaal.

Toorainete hinnad on jõudnud peaaegu madalaima tasemeni alates 2002. aastast. Langust veavad kuld ja tööstusmetallid, nädalaga langesid aga ka teraviljad, maagaas ja nafta.

Toorainehinnad jõudsid 13 aasta põhja

Toorained muutuvad investorite seas aina ebapopulaarsemaks, kuna dollar rühib ülesmäge, vahendab Bloomberg.Viimasel ajal annab dollarile hoogu USA Föderaalreservi juhi Janet Yelleni vihje selle kohta, et intressimäärad võivad juba sel aastal tõusma hakata. Kõrged laenuhinnad muudavad toorained omakorda vähem atraktiivseks, kuna need ei too sellist tulu nagu võlakirjad ja aktsiad.Bloombergi tooraine indeks kukkus kolmapäeval ligi 2 protsenti, mis tähendab, et indeks on juba seitse päeva järjest langenud.WTI toornafta (USA nafta) hind kukkus nädalaga 3,27 protsenti ja Brent odavnes 1,87 protsenti. Kumbki maksab 49,3 ja 56,01 dollarit barrelist.Toornafta hinnad on viimase aasta jooksul tublisti langenud. Näiteks eelmise aasta samal ajal pidi barreli eest välja käima üle 100 dollarit.Eesti bensiinijaamades on samuti hinnad kukkuma hakanud – kokku on hinnad odavnenud umbes 10 protsenti. Nafta hinnalangusega võrreldes on see vähe, aga turuosaliste sõnul langevad hinnad veelgi – see võtab lihtsalt veidi aega.

USA ilmastikuolud paranevadUSA Kesk- ja Põhjaosas „on ilm mõnevõrra kuivem ja see vähendab liigniiskuse muresid,“ ütles ilmateenistus MDA.

Samas on varakult korjatava pehme talvenisu puhul märgata USAs haiguste laialdast levikut, mis mõjub saagikusele halvasti.„Haiguse kahjud on suured ja see annab pehmele talvenisule tugeva löögi,“ ütles CHS Hedging.Teisalt on nisu kasvutingimused olnud üldiselt head ja vaatamata ilmaprobleemidele ja haigustele tuleb saak tõenäoliselt korralik. USAs on mitmeid piirkondi, kuhu vihmad ei ulatunud. Need piirkonnad teevad kaotatud saagi tasa.„Kanadas on aga paduvhimad preeriates olevat kuivust vähendanud ning ilmateade ennustab vihma ka edaspidi. Siiski vähendati pikaajalise põua tõttu nisutoodangu prognoosi 2,6 miljoni tonni võrra.Toorainete üldine hinnalangus ja ilma paranemine pani teraviljade hinnad langema. Nisu hind kukkus Chicago börsil 6,2 protsenti ja buššel maksab 5,24 dollarit. Maisi hind kukkus 5,93 protsenti ja buššeli eest tuleb välja käia 4,11 dollarit. Sojaubade hind odavnes 1,9 protsenti ja buššel maksab 9,88 dollarit.

Euroopas mõjutab teravilju jätkuv kuumalaineIlm Euroopas muutunud ei ole „Prognoos on jäänud samaks – kuum ja kuiv ilm survestab  Euroopa Lõuna- ja Idaosas saaki,“ nentis MDA. Tõsi, peamiselt mõjutab kuiv ilm kevadkultuure ja talvekultuuridele erilist kahju ei ole.

Selle nädala lõpus teatas aga USA põllumajandusministeerium (USDA), et Euroopa suhtes on pessimism olnud liigne ja maisi ning nisutoodang ei pruugigi nii märkimisväärselt kukkuda.Seetõttu suurendas USDA Euroopa büroo ka nisutoodangu prognoosi – nüüd oodatakse 148,5 miljoni tonnist saaki. Turgude ootusi arvestades on see pigem kõrge number.Euroopa kuum ilm on tekitanud saagikaotust nii Prantsusmaal kui ka Suurbritannias. „Samas ei ole see märkimisväärselt mõjutanud talvenisu saaki, mis moodustab suurema osa toodangust,“ ütles USDA.Eelmistel nädalatel on teraviljade hinnad tublisti tõusnud. Kuna olukord ei ole nii hull, nagu oodati, odavnes toidunisu hind 3,55 protsenti ja tonn maksab 190 eurot. Rapsiseemnete hind tõusis aga 0,26 protsenti ja tonn maksab 388,75 dollarit.Eesti teravilja kasvutingimused üldiselt headSkandinaavia ja Balti riikide osas püsis USA põllumajandusministeeriumi Euroopa büroo optimistlik. „Skandinaavia ja Balti riikide ilmastikuolud on üldiselt olnud soodsad,“ teatasid nad.Kuumalaine jõudis ka Eestisse, aga ei jäänud siia püsima. Viimase nädala jooksul on olnud Eestis pidevalt vihmasid ja see annab teiste Euroopa riikide ees mõningase eelise.Kuiv ilm mõjutab ka maisitoodangut. Näiteks Prantsusmaa kehva ilma tõttu vähendas USDA Euroopa büroo prognoosi 1 miljoni tonni võrra. Samas oodatakse, et Euroopa toodang on 66 miljonit tonni ehk 227 000 tonni rohkem kui USDA enda prognoos. Seda seetõttu, et Ida-Euroopas on olukord tunduvalt parem. “Rumeenias on olnud juuni vihmad väga kasulikud. Bulgaarias on mais aga hästi kasvanud ja saagikus on keskmisest kõrgem,“ ütles USDA.Uus-Meremaa Keskpank toetas ideed, et piimahinnad võiksid aasta teises pooles taastuma hakata, vaatamata sellele, et prognoose vähendati.

Lühemas perspektiivis on piimaturg täiendava surve allUus-Meremaa Keskpank vähendas tahke piima hinnaprognoosi – kui enne oodati 2015-16 aastateks 4,30 Uus-Meremaa dollarist kilohinda, siis nüüd prognoositakse, et kilohind jääb 3,80 dollari (NZD) juurde. Nende sõnul mõjutab hinda toorainesektori üldine nõrkus ning Venemaa kesine import ja Hiina suured varud.

„Toorainesektori edasine nõrgenemine, näiteks nafta hinnalangus ja teraviljahindade pöördumine, annab alust arvata, et lühemas perspektiivis püsivad hinnad surve all,“ ütles pank.„Lühiajalised inidkaatorid viitavad nõrkusele turul, mis kannatab ülepakkumise, nõrga nõudluse ja kaubandusembargode tõttu,“ lisas pank.Fonterra on oma prognoosiga olnud mõnevõrra tagasihoidlikum – maailma suurim piimatootja ootab, et tahke piima kilogrammi hind jääb 5,25 dollari (NZD) juurde. Samas oodatakse, et Fonterra kärbib 7. augustil toimuval kohtumisel prognoosi märkimisväärselt.Eelmisel aastal olid piimahinnad keskmiselt 4,40 dollarit kilogrammist.Euroopas (Euronext turul) odavnes kooritud piima hind 2 protsenti ja tonn maksab 1701 eurot.

Pikaajaliselt hakkavad piimahinnad tõusmaVaatamata lühiajalisele nõrkusele arvab panga analüütik Doug Steel, et „hinnad hakkavad järgmise 12 kuu jooksul taastuma.“

Pank teatas, et madalad hinnad tekitavad ettevõtetele raskusi ning toodang hakkab lõpuks vähenema.Samuti ütles pank, et Euroopa toodang ei hakka „märkimisväärselt kasvama, vaatamata sellele, et aprillis loobuti piimatoodangu kvootidest.“Kõige seda arvesse võttes prognoosib pank, et 2016-17 aastatel võiks piima kilogrammihind ulatuda 5,90 dollarini (NZD)Teistest toorainetest kukkus roosuhkru hind ülepakkumise tõttu 6,7 protsenti ja nael maksab 11,39 dollarit. Kohvi hind odavnes 1,7 protsenti ja tonn robusta kohvi maksab 1805 dollarit. Kakao hind langes 2,7 protsenti ja tonn maksab 3260 dollarit.

Artikkel avaldatud Põllumajandus.ee lehel

“Raske vastata, mida see tähendab, et meie farmist nelja kilomeetri kaugusel sigade Aafrika katk avastati,” ütleb Ekseko juhatuse esimees Teet Soorm. Sest praeguseks pole veel selge, kas piirkonnas kehtestatakse piirangutsoon või mitte.

Soormi sõnul peetakse selle üle hetkel aru nii Tallinnas põllumajandusministeeriumis ja veterinaar- ja toiduametis kui Brüsselis.

“Kui piirangutsoon kehtestatakse, tähendab see töökaotust tuhandetele inimestele kogu Eesti põllumajanduses. Juba ainuüksi meie palgal on 200 inimest, meie koostööpartnerite ja teenusepakkujate juures aga kordades enam. See pole lihtsalt üks väike sitane seafarm kusagil metsa taga, vaid kaasaegne suurtootmine, mis on just taudiohu välistamiseks erinevatesse paikadesse laiali jagatud (ingl k multisite – toim). Ja kui põrsaid piirangutsoonist välja viia enam ei tohi, siis on lõpp,” selgitas Soorm.

Ning mitte ainult Eksekos, vaid paljudes teistes ettevõtetes. Kuhu paneb piimatootja vadaku, millega sigu söödetakse? Läga laialivedaja sõnniku? Teraviljatootja 70 000 vilja? Mitte keegi ei oska neile küsimustele täna vastata.

“Mina ei usu, et keegi Eestis ja Brüsselis on valmis sellist otsust vastu võtma,” ütleb Teet Soorm, kes juhib 25 Ekseko seafarmi igapäevast tööd.

Kui rakendub katastroofiline stsenaarium ja piirangutsooni arvatakse kõik Viljandi- ning Valgamaa seafarmid, siis tuleks Soormi sõnul ainuüksi Viiratsis asuvast Ekseko farmist teise ilma saata 6000 emist, ligikaudu 14 000 imikpõrsast ja 6000 võõrdepõrsast.

Kuna piirangutsooni jääks ka teise suurtootja Atria seafarm, võiks siis juhtuvat nimetada uueks põllumajandusreformiks Eestis.

Kuidas elu katkuohus suurfarmides täna käib? “Tavaliselt, nii nagu iga päev,” ütleb Soorm. “Emised on seemendatud, põrsad sünnivad ja liiguvad nii nagu ette nähtud. Loomad on kenasti toidetud. “

Eksekos, suurimas seafarmi Baltikumis, on tehtud kõik, et sigade Aafrika katku oma farmidest eemal hoida. Töötajatele ja koostööpartneritele on räägitud, et metsas mustikal ja jahil käia ei tohi, farmi sisenedes käivad töötajad läbi keerulise ja mitmeastmelise ohutustmeetmete süsteemi. Esmalt läbib inimene desomaja, siis võtab mustas tsoonis seljast kõik riided, ka aluspesu, peseb ennast põhjalikult puhtaks, siseneb puhtasse tsooni, paneb selga farmiriietuse, desinfitseerib enne loomadeni jõudmist korduvalt käed ja jalad.

“Me oleme teinud kõik, mis võimalik, aga juhus on pime. Ikka väga pime,” ütleb Teet Soorm ning on üsna kuri veterinaar- ja toiduameti peale, kes katku ilmnedes kohe väiksemaid, kaasaegsetele tingimustele mittevastavaid farme kinni ei pannud.

“Mis minuga tehakse, kui ma purjus peaga autoga sõidan? Vangi pannakse! Aga metsataguste farmidega ei tehtud midagi ja nüüd on tulemus käes,” ei hoia suurettevõtte juht meelepaha kokku.

Artikkel on avaldatud Maalehes

HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tunnistab, et seakatku tõttu tekkinud olukord on skisofreeniline.

Seakasvatajad ootavad praegu Euroopa Komisjoni otsust karmide piirangutega tsoonisuuruse kohta. Eesti suurima seakasvatajana järgib HKScan Estonia väga hoolikalt ning süstemaatiliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks ennetavaid meetmeid, et hoida viirus enda farmidest eemal. Oleme enda farmide bioohutusnõudeid välja töötades järginud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikult välja töötatud nõudeid ning praeguseks oleme enda farmides kasutusele võtnud rangemad reeglid, kui ametlikult nõutakse.

Olukord on skisofreeniline – olles investeerinud ja kaitsnud oma farme võid sattuda siiski olukorda, kus farmi sulgemisele ei ole alternatiivi ning millel on suur mõju nii Eesti kui Baltimaade majandusele. Esmapilgul on ju tegemist lihtsalt mõningate kitsendustega, mis seakasvatust piirangutsooni farmis kuidagi ei keela. Kuid analüüsides piiranguid lähemalt, näeme tõelist mõju Eesti seakasvatajatele.

1. Piirang viia sigu tsoonist välja ainult tapamajja

See piirang tagab farmi kiire lõpu kui farmis toodetakse põrsaid müügiks või farmidele väljaspool tsooni – neid ei tohi tsoonist välja viia. Näiteks Ekseko farmis, kus kõik põrsad sünnivad ainult Eksekos ja põrsaid ei tooda väljastpoolt farmi, järgitakse karme bioohutusnõudeid, ning see tagab, et põrsad on terved ja ei kanna viirust. Kuid antud piirangu tagajärjeks tuleks siiski kõik emised ja põrsad hävitada.

2. Piirang mitte lubada värske liha ja elusloomade eksporti üle liikmesriigi piiri

See piirang tapab hiljemalt poole aasta jooksul farmid, mis on vähegi suuremad ja seega ei saa hakkama kohalikul külaturul ise sealiha müües. Eesti siseturg ei ole võimeline lühikese aja jooksul absorbeerima sellist hulka täiendavat liha. Osasid kolmandatesse riikidesse müüdavatest subproduktidest siin keegi ei söögi. Keegi ei saa sundida lihatööstusi, välismaiseid tootjaid või jaemüüjaid oma importlihal põhinevat ärimudelit muutma.

3. Piirangud tsoonist pärit sigade ja liha käitlemisel

Need piirangud on keerulised ja kulukad. Loetlen mõned: sigade tapmine eraldi päeval, toodete erinev märgistus, täiendav dokumentatsioon ja lisanduvad veterinaarsed kulud.

4. Piirang miinimum 80 kraadise kuumtöötlemise osas

Piirangutsooni liha tuleb kuumtöödelda 80 kraadi juures, siis saab neid töödeldud lihatooteid vabalt müüa ja eksportida. See pealtnäha lihtne nõue on tõeline probleemipundar ja täielik jätkusuutlik lahendus puudub. Kaasaegses lihatööstuses on toodete tehnoloogia täpselt paigas ja seda enamasti 72 kraadi juures. Temperatuuri ei saa lihtsalt juurde keerata nagu kodus köögiahju ees. Tulemuseks on vähenenud väljatulekud ehk suur lihakulu, suurenev energia- ja tööjõukulu ning tehnoloogilised probleemid. Paljusid tooteid polegi võimalik kõrgemal temperatuuril toota. Rakvere lihakombinaadi seisukohast hävitaks see kuumtöötlemispiirang meie konkurentsivõime Läti ja Leedu turul. Nagu näha ei ole kuumtöötlemine ekspordi jätkamiseks lahendus.

Elussigade tootmine on efektiivsusäri, kus konkurents on karm. Paar senti kilo kohta kallim omahind, ja oledki väljas. On selge, et eelmainitud piirangutega saavad suuremad seakasvatajad töötada ainult lühikest aega ja farmid suletakse. Sellele järgnevad mõjud paljudele seotud tegevusaladele ja sealsetele töökohtadele ning katastroofilist mõju Eesti maaelule – see on tõsine löök Eesti majandusele. Kohalikule viljale väheneb turg, söödatehastel pole tööd, piimatööstused ei saa vadakut realiseerida, tapamajad jääva seisma, sootuks kaob seakasvatusega seotud muu inimtegevus maal.

Aga mis oleks alternatiiv piirangutsoonidele? Tsoneerimised praegusel kujul pole suutnud seakatku levikut Euroopas peatada. Samal ajal hävitab tsoonide kehtestamine seakasvatust, mille kaitseks see justkui sisse on seatud. Suurem rõhk tuleb panna farmide ning lihatööstuste kaitseks, mis on vastutustundlikud ning mis on kasutusele võtnud vajalikud nõuded. Tegemist on riiklikult olulise küsimusega. Peame taanduma lauskontrollist, mis käib meil ilmselgelt üle võimete, ja kaitsma konkreetseid seafarme. Tuleb kehtestada karmimad reeglid farmidele, mille täitmisel ei rakendata sealt pärit sigadele kauplemis- ja liikumispiiranguid. Nulltolerants mujal – vastavaid reegleid mittetäitvad farmid tuleb kas sulgeda või kompromissina kasutada piirangutsooni reegleid.

Ekseko jäi kõige karmimate piirangute tsoonist siiski välja. Lugu on kirjutatud enne Euroopa Komisjoni otsust 

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Seakatk jõudis eile mõne kilomeetri kaugusele Baltimaade suurimast Ekseko seafarmist ning ähvardab lisaks hädatapust tulenevale kahjule ka sadade inimeste töökohti.

Eile õhtul selgus veterinaar- ja toiduameti proovide analüüsist, et Aafrika seakatk tunginud ka kolmandasse Viljandimaa lauta.

ERR vahendas, et ajalehe Sakala andmetel on tegemist väikepidajale kuuluva laudaga, mis jääb mõne kilomeetri kaugusele Baltimaade suurimast seafarmist Ekseko.

Ekseko omanikfirma, aktsiaseltsi Rakvere Farmid kommunikatsioonijuht Kerstin Aps tõdes, et neid see juhtum ei mõjuta, kuna nad on juba eelnevalt võtnud kasutusele kõik meetmed.

Valgamaa maavalitsuses tuli eile samal teemal kokku loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku juhtumist Koikkülas. 18. juulil suri seal kodusiga seakatku. Võrreldes Viljandimaa juhtumitega, kus tuli hukata sadu sigasid, oli Valgamaal tegemist vaid ühe seaga sigalaga, kuid n-ö ohutuli piirkonnas põleb sama tugevalt.

Väga täpset uurimist seakatku leviku kohta küll ei tehta, kuid tauditõrje komisjon peab kõige tõenäolisemaks leviku põhjuseks ikkagi marjuliste metsas käimist.

Artikkel avaldatud Põllumajandus.ee lehel

Venemaa impordipiirangud ja kevadel Euroopa Liidus kaotatud piimakvoot on Eesti piimandussektori viinud juba terve aasta kestnud kriisi, millest väljatulekuks on kiiremas korras vaja riiklikku rahalist toetust, leiavad tootjate esindajad.

Kui veel eelmise aasta augustis oli piima kokkuostuhind ligi 30 senti liitri kohta, siis tänavu augustis maksab piimaliiter 21-23 senti, olles vähemalt viimase kümne aasta kõige madalam, vahendab ERR.

Selleks, et tänastes tingimustest piimatootmist jätkata, peab näiteks Harjumaal tegutseva Karukämbla farmi peremees Ants Aaman oma esivanemate maad müüma hakkama.

“Tekib lootusetuse tunne, et sa oled oma elutöö rajanud sellele ja kui see peaks liiva jooksma ja sa pead lõpetama, siis on see hingeliselt ja majanduslikult äärmiselt raske,” rääkis Ants Aaman.

“Niisama paitegemine ja mõistev suhtumine enam ei aita, vastasel juhul piimakari väheneb drastiliselt,” ütles Eesti Piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Artikkel avaldatud Maalehes

Eesti suurima seakasvataja AS Rakvere Farmid, Vooru farmis avastati täna sigade Aafrika katk. Vooru farmis oli augusti alguse seisuga 2149 siga, keskmise kaaluga 70 kg.

„Seakatk levib kiiresti ja tugevalt ning tegemist on äärmiselt ohtliku viirusega, millesse tuleb täie tõsidusega suhtuda,“ ütles HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm. „Nagu näha, siis isegi kõige karmimad bioohutusmeetmed ei hoia seakatku eemal ning antud juhul on tegemist väga kahetsusväärse juhtumiga nii meie töötajate kui kogu AS Rakvere Farmid süsteemi jaoks. Et meie süsteemi teistest 24-st farmist viirust eemale hoida, järgime oma farmide territooriumitel kõiki Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt välja töötatud bioohutusnõudeid ning enamgi veel. Antud juhtum näitab ilmekalt, et õnnetu juhuse eest pole keegi kaitstud isegi siis, kui oled enda poolt teinud kõik, mis on meie võimuses,“ lisas Soorm.

Soormi sõnul juhtum HKScan Estonia igapäevasele töökorraldusele mõju ei avalda ning kõik tarned jätkuvad tavapäraselt, kuid tuleb kindel piir panna, et viirus edasi ei liiguks teistesse farmidesse. „Eelkõige tuleks nüüd karmilt alustada metssigade populatsiooni vähendamist, et viiruse leviku kiirust aeglustada ning päästa teised farmid,“ lisas Soorm.

Viljandimaal, Tarvastu vallas asuvas Vooru farmis on rakendatud meetmetena kasutuses farmi ümbritsev tarastus, desovann teenindavale transpordile, ranged farmisisesed bioohutusmeetmed, töötajatel on keelatud metsas marjul käia, ventilatsiooniavadel on linnuvõrgud ees ja toimub regulaarne korralik kahjurite tõrje. Vooru farmis oli augusti alguse seisuga 2149 siga ning 30 tonni sigade jõusööta.

HKScan on Põhjamaade juhtiv lihaekspert, kes toodab, turustab ja müüb tugevate kaubamärkide all kvaliteetset ja vastutustundlikult toodetud sea- veise-, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite.  HKScan Estonia on Eesti suurimaid toiduainetööstus ettevõtteid, mille portfelli kuuluvad Eestis Talleggi ja Rakvere tooted. Meie klientideks on jaemüügi-, tööstus-, toitlustus ja ekspordisektorid ning meie koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Taanis ja Baltimaades. Ekspordime oma tooteid peaaegu 50 riiki. HKScani netokäive oli 2014. aastal 2 miljardit eurot ja meil on ligikaudu  7 700 töötajat.

Artikkel avaldatud Põllumajandus.ee lehel

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Piimaliit avaldavad sügavat muret piimaturul juba pikemat aega valitseva keerulise olukorra pärast ja kutsuvad Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles rakendama riigipoolseid kriisiabimeetmeid piimandussektori ettevõtete olukorra leevendamiseks.

Suures osas ekspordile orienteeritud piimandussektor kuulub Eesti põllumajanduse kõige olulisemate tegevusharude hulka, kuid möödunud aasta augustis kehtestatud Venemaa impordikeelust Euroopa Liidu toiduainetele alguse saanud piimaturu kriis on paljud põllumajandusettevõtted seadnud raske valiku ette piimatootmisega jätkamise osas.

2012. aastal heaks kiidetud Eesti piimanduse strateegias on strateegiliseks eesmärgiks seatud piimatootmise ja -töötlemise mahu suurendamine ning jätkusuutlikkuse tagamine aastaks 2020. Eesmärgiks on tagada piimandussektori ahelapõhine jätkusuutlikkus, lühiperspektiivis säilitades ning pikas perspektiivis suurendades aastast piimatootmist kolmandiku võrra, tõstes selleks piimakarja arvukust ja piimatootmise tõhusust. Strateegias nähti ette kriisiabimeetmete väljatöötamine, et lühiajalised kriisid ei takistaks strateegia pikaajaliste eesmärkide saavutamist.

Paraku peame tõdema, et seniste riigipoolsete poliitiliste valikute jätkumisel on Eesti piimatootmisettevõte võime tootmist jätkata tõsises ohus. Piimatootmise allakäik annab valusa löögi kogu riigi majandusele, ekspordile ja töökohtadele maapiirkondades.

Piimaturgu on tabanud sügav langus

Piimaturu kriis on tabanud tervet Euroopat ja eksportturgudel kaubeldavate piimatoodete hinnad on drastiliselt langenud. Euroopa Komisjoni andmetel oli käesoleva aasta juuli lõpuks EL keskmine või hind võrreldes eelmise aasta sama ajaga langenud 16% (tasemele 294 EUR/100 kg), lõssipulbri hind 38% (174 EUR), piimapulbri hind 30% (224 EUR), Edam juustu hind 25% (245 EUR) ja vadakupulbri hind 34% (65 EUR). Turuhinnad on väga madalad juba pikemat aega, viimane suurem langus sai alguse 2015. aasta märtsis.

Hinnalangus kajastub ka Eesti piimatööstuste müügikäibes ja ekspordimahus. Statistikaameti andmetel jäi Eesti piimatööstuste tootmismaht 2015. aasta esimeses kvartalis küll möödunud aastaga võrreldes samaks, kuid piimatööstuste müügitulu on aastaga 14% võrra vähenenud (ulatudes 82,2 miljoni euroni). Samuti on piimatoodete ekspordimaht 2015. aasta esimeses kvartalis vähenenud ligi 37% (ulatudes 34,2 miljoni euroni).

Venemaa impordipiirangud on põhjustanud drastilise piima kokkuostuhinna languse Eesti põllumajandustootjate jaoks. Käesoleva aasta juunis maksti piimatootjatele Statistikaameti andmetel piima eest 23,3 senti/kg, mis tähendab aastases võrdluses 29% hinnalangust. 2015. aasta kuue esimese kuu keskmiseks hinnaks kujuneb 24,3 senti/kg, mis on 2014. aasta sama perioodiga võrreldes 36% madalam hinnatase.

28. juulil Brüsselis toimunud Euroopa piimaturu osapoolte seirekomisjoni (Milk Market Observatory Economic Board) istungil tõdeti, et piimaturu olukorra paranemist pole lähiajal oodata, sest erinevalt Eestist pole üldiselt Euroopa Liidus piimatootmine vähenenud. Paljude liikmesriikide tootjad on piimakvootide kadumise järel suutnud vaatamata ebasoodsale turuolukorrale piimalehmade arvu suurendada. Seda on võimaldanud teha ka riikidepoolne kriisiabi, mis on lähtunud valdkonna olulisusest ja kaugematest eesmärkidest. Turuosalised kardavad lähikuudel piimaturu jätkuvat langust.

Kriis on viinud karja ja tootmise vähenemiseni

Eesti piimasektoris on kriis tänaseks kestnud juba terve aasta, mis on viinud piimakarjade likvideerimiseni ja lehmade arvukuse vähendamiseni. Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta märtsi lõpuks aasta võrdluses piimalehmade arv vähenenud 3800 looma ehk ca 3,9% võrra. Ainuüksi käesoleva aasta esimeses kvartalis on lehmade arv vähenenud 800 looma võrra.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel oli möödunud aasta juunis jõudluskontrollis 92 771 piimalehmaga 711 karja. Käesoleva aasta juuni lõpuks on jõudluskontrolli aluste lehmade arv vähenenud 89 554 lehmani ja karjade arv vähenenud 63 võrra 648-ni. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu poolt kogutud andmed näitavad, et piimandussektori kriis on süvenemas ja piimatootmise lõpetab lähikuudel 50 tootjat, kelle ettevõtetes on 5000 piimalehma.

Statistikaameti andmetel on tarniti Eestis käesoleva aasta esimesel poolaastal võrreldes möödunud aasta sama ajaga 4,6% vähem piima. Viimaste juuni andmete põhjal on piimatootmine aastaga vähenenud juba 6,6%.

Piimaturu kriisi pikaajalised negatiivsed mõjud

Arvestades terve aasta kestnud Eesti piimaturu madalseisu ja asjaolu, et piima kokkuostuhind on 12 kuu jooksul olnud keskmiselt 6 senti madalam piima tootmiseks tehtavatest kuludest, ulatuvad piimatootmisettevõtete kahjud piima müügist tänaseks ca 42 miljoni euroni.

Ettevõtted on likviidsuse säilitamiseks olnud sunnitud müüma loomi ja muud tootmiseks vajalikku põhivara. Ettevõtete majandusliku seisu stabiliseerimiseks on senisest enam eksporditud noorkarja ja mullikaid, millel on pikaajaline mõju ja mis hakkab ohustama Eesti piimakarjade taastootmist. Ainuüksi käesoleva aasta esimese poolega on eksporditud ligi 2000 karja taastootmiseks mõeldud mullikat, mida on varasemate aastatega võrreldes üle kahe korra rohkem.

Silmas tuleb pidada sedagi, et kord piimatootmise lõpetanud ettevõtted on sektori jaoks jäädavalt kadunud. Olukorra paranedes on tootmise taaskäivitamine sisuliselt võimatu. Lisaks sellele võib piimatootjate tegevuse lõpetamine päästa valla doominoefekti põllumajanduse sidussektorites. Piimatootmisettevõtete raskused kanduvad ahelreaktsioonina edasi põllumajandustootmisele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele.

Käesolev kriis, mis on kujunemas ulatuslikumaks 2009. aasta kriitilisest olukorrast, on tõsisesse ohtu seadmas põllumajandusse tehtud pikaajalised investeeringud. Alates möödunud kümnendi algusest on Eestis kaasajastatud pidamistingimusi ca 60 000 piimalehmale, mis tähendab, et viimase kümnekonna aasta jooksul on investeeritud hinnanguliselt vähemalt 240 miljonit eurot uute piimafarmide ehitamiseks ja olemasolevate lautade rekonstrueerimiseks. Need investeeringud on tehtud vähemalt 20-30 aastast perspektiivi silmas pidades suures osas laenude abil, mis vajavad ka kriisi ajal teenindamist. Laenude pikendamiseks on tootjad sunnitud seadma lisatagatisi, loobuma põllumaast jms.

Riigipoolsete kriisiabimeetmete rakendamine on vältimatu

Mitmed liikmesriigid on oma tootjaid toetanud või teatanud kavatsusest seda teha. Läti, Leedu ja Soome leidsid aasta alguses võimaluse piimasektori kriisiabi kaasfinantseerimiseks riigieelarvest. Prantsusmaa on teatanud kriisi leevendamiseks 600 miljoni euro suuruse meetmete paketi rakendamisest, mis hõlmab muuhulgas maksuerandeid, soodustingimusel tagatisi jms. Kui võrrelda Eesti ja Prantsusmaa piimatootmise proportsioone, siis peaksime Prantsusmaaga sammu pidamiseks suunama ca 17 miljonit eurot Eesti piimatootjate toetuseks. EL ühisturul püsimajäämiseks ei saa Eesti käituda konkurentidest erinevalt, vastasel juhul raugeb just meie piimatootjate jõud esimesena.

Piimasektoris kindlustunde taastamiseks on vajalikud valitsuse kiired ja otsustavad sammud:

• Kriisi leevendamiseks on viivitamatult vajalik nii siseriiklike kui EL taseme meetmete rakendamine. Valitsus peaks veel lähikuudel siseriiklikest vahenditest maksma piimasektori eritoetust 6,9 miljoni euro ulatuses ehk mahus, mis jäi piimatootjatele välja maksmata EL erakorralise kriisiabi kaasfinantseerimisena käesoleva aasta veebruaris. Vajadusel tuleb selleks Euroopa Komisjonilt küsida luba.
• Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu on viivitamatult vaja avada piimatootjatele võimalus, mis aitaks tootjatel ka endal rakendada meetmeid turuolukorra stabiliseerimiseks ja piima hinnataseme tõstmiseks. Pangad pole näiteks tänases olukorras valmis pakkuma finantslahendusi, mis võimaldaks kuni turuolukorra paranemiseni suunata piim pulbri tootmiseks, et selle realiseerimist tulevikku edasi lükata.
• Euroopa Liit otsustas ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus, et Eestis ja teistes uutes liikmesriikides on asjakohane anda võimalus maksta riigieelarvest täiendavaid üleminekutoetusi, et hoida ära toetuse ootamatu ja märkimisväärne vähenemine. Eesti piimatootjate otsetoetused on võrreldes 2013. aastaga ca 40% langenud, sest riik on otsustanud nii 2014. kui 2015. aastal jätta üleminekutoetused riigieelarvest välja. Arvestades kujunenud olukorda peaks riik sektori jätkusuutlikkuse ja arenguvõime kindlustamiseks tuleval aastal riigieelarvest maksma täiendavaid üleminekutoetusi Euroopa Liidu poolt lubatud mahus ehk 21,5 miljoni euro ulatuses.

Lõpetuseks tahame rõhutada, et piimasektoriga seotud teiste majandusvaldkondade ettevõtted (pangad ja sisendite tarnijad) on piimandussektorit pikkade maksetähtaegadega toetanud juba aasta, kahjuks pole piimasektor sarnast tuge ja mõistmist leidnud valitsuselt. Valitsuse abi sektorile annaks aga usku ja lootust ka teistele piimasektori edasisel toetamisel kuni kriisi lõppemiseni.

Eesti sealihatootmist tabanud Aafrika seakatk ja pikaajaline kriis piimaturul on Eesti põllumajandussektori viinud olukorda, millest võib kujuneda viimaste kümnendite üks tõsisemaid katsumusi Eesti põllumajandustootmisele. Tekkinud olukorra leevendamiseks on valitsuse otsustav ja kiire sekkumine muutunud vältimatuks.

Oleme kindlalt veendunud, et riigipoolne tugi kriisi üleelamiseks, toidutootmise taseme säilitamiseks ja suuremate kahjude ärahoidmiseks toob hiljem riigieelarvesse tulu mitmekordselt tagasi, sest üks töökoht loomakasvatuses tekitab nii maal kui linnas vähemalt viis töökohta piimatootmisega tihedalt seotud teistes ärisektorites, milledeks on väetise-, sööda-, seemne-, tõuaretusmaterjali-, tõuloomade, masinate ja seadmete müüjad, veterinaar­teeninduse ettevõtted, nõustajad, samuti piimatööstus-, logistika-, jaekaubandus- ja pangandussektor.

Artikkel on avaldatud Maalehes

Piimatootjad on alustanud lüpsikarja hävitamist. Aasta eest kehtima hakanud Venemaa embargo, madal piimahind ning kvootide kadumine on lükanud piimatootjad tupikusse.

Veel kevadel osteti Võrumaal tegutsevasse OÜ Kuustemäe farmi 200-pealisele piimakarjale lisa, kuid nüüd, mil ettevõte teenib juba mõnda aega kuus 10 000-15 000 eurot kahjumit ning piima müüakse alla omahinna, otsustati karjast ligemale 100 looma viia tapamajja, vahendas ERR Uudised.

OÜ Kuustemäe tappamajja viidud 100 lehma on aga alles jäämäe tipp. Praegu söövad 50 Kellamäe talu lehma aasal õndsalt heina, naudivad päikesepaistet, kuid juba septembri keskpaigas ootab ka neid tapamaja. Kellamäe talu peremees ja E-Piima nõukogu liige Jaak Kõiv rõhutas, et ta teab nimepidi iga oma looma. “Me teame tema esivanemaid, me teame tema vasikaid. Siin taludes küll uisapäisa ei toimita. See on ikka väga raske löök taludele ja ka minule.”

Veel aasta algul oli statistikaameti andmeil Eestis 95 100 piimalehma, kellest tänaseks on juba pea 4000 likvideeritud. Erinevatel hinnangutel võib likvideeritud loomade arv aasta lõpuks tõusta aga kuni 10 000ni.

Artikkel on avaldatud Maalehes