Rubriik: Metsamaa omanikule

Maksu- ja tolliamet alustas sel nädalal maamaksuteadete väljastamist. Kokku saadab amet e-kirja, telefoni lühisõnumi või postiga üle 381 000 teate rohkem kui 318 000 inimesele summas 59 miljonit eurot. Maa-ameti maatükiandmete korrastuse tulemusena võib sel aastal maamaks erineda varasemast maatulundusmaa sihtotstarbega maatükkide puhul.

Maamaksuteated jõuavad inimesteni eeldatavalt enne tuludeklareerimise perioodi algust ja teadet saab igaüks vaadata ka e-maksuameti/e-tolli kaudu. Kui tuludeklaratsiooniga on inimesel tulumaksu tagasi saada, on deklaratsiooni esitamisel võimalik tagastuse arvelt maamaks mugavalt tasuda.

„Kuna mõnes kohalikus omavalitsuses on suurenenud ka maamaksu määrad ja aasta alguses korrastas Maa-amet maatükiandmeid, siis võib sel aastal esineda olukordi, kus kaasajastatud andmete alusel arvutatud maamaks erineb eelmiste aastate summast,“ selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu sõnul mõjutab andmete korrastamine maamaksu suurust vaid maatulundusmaa sihtotstarbega maatükkide puhul, mille maamaksu arvutus sõltub kõlvikute koosseisust ja suurusest.

TASUB TEADA:

Oma maaüksuse andmete muudatustega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis. Kui Maa-ameti geoportaalis nähtavad andmed erinevad omaniku hinnangul olukorrast looduses, siis palub Maa-amet maaomanikel sellest teatada aadressil kataster@maaamet.ee või helistada infotelefonil 675 0810. Maa-amet kontrollib andmed üle, vajadusel parandab need ja teavitab kohalikku omavalitsust.

„Kui kohalik omavalitsus on andmeparandused sisse viinud, siis on võimalik maksu- ja tolliametil väljastada parandatud maksuteade,“ ütles Liivamägi. Maa-andmeid on võimalik kontrollida ka e-maksuameti/e-tolli kaudu iga maatüki juurde lisatud otselingi abil.

„Soovitame andmed üle kontrollida enne märtsi lõppu, sest kui on vajadus maksuteadet muuta, saame seda teha juba enne maksu tasumise tähtpäeva. Nii saab maamaksu tasuda kohe õiges summas ja ei teki vajadust juba makstud summa ümberarvestamiseks või võlalt intressi tasumiseks,“ lisas Liivamägi.

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb sel aastal tasuda ühekorraga 1. aprilliks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, peab tasuma 1. aprilliks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust saab tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Rail Baltica rajamiseks vajaliku maa omandamise läbirääkimised jõuavad selle aasta esimeses pooles Harjumaal Saku valda, Raplamaal Rapla ja Kehtna valda ning Pärnumaal Põhja-Pärnumaa valda. Juba eelmise aasta teises pooles alustati läbirääkimisi Raplamaal Kohila vallas. Paljude maaomanikeni jõutakse küll alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, pärast raudtee põhiprojekti valmimist.

Praeguseks on olemas kokkulepped maa omandamiseks kuue kinnisasja omanikuga, neli neist on Kohila vallas asuvad kinnistud ning kaks kokkulepet on sõlmitud Harjumaal, kus maad ostetakse Ülemiste reisiterminali ja Ülemiste hooldusdepoo rajamise tarbeks.

Riigil on plaanis omandada äralõikeid 619 eraomandis kinnisasjast, kokku 565 hektarit maad. Valdavalt on plaanis osta väiksemaid äralõikeid, aga kui omanikule jääks alles väike ja iseseisva kasutuseta maatükk, omandatakse ka see osa. Eraomanikele kuuluvatest kinnistutest 454 on maatulundusmaa otstarbega, mis on valdavalt põllu- või metsamajanduslikus kasutuses. 82 kinnistut on elamumaa otstarbega, valdavalt ehitisteta krundid ning 28 kinnistut on otstarbelt transpordimaad, 25 tootmismaad ja ülejäänud muu sihtotstarbega maad.

Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinali sõnul on riik võtnud asjaajamise suuresti enda kanda. “Maaomanik saab teate, et kinnisasja soovitakse avalikes huvides omandada koos pakkumusega ning üldjuhul käib kogu protsess omaniku ja Maa-ameti vahel,” selgitas Merje Krinal. “Amet tegeleb kinnisasja hindamisega, metsa inventeerimisega, teeb maakorraldustoiminguid ning peab vajadusel läbirääkimisi teiste riigiasutustega,” lisas Merje Krinal.

Maa omandamisel makstakse omanikule kokkuleppe korral motivatsioonitasu, mis on tavaliselt 20 protsenti tasust. Kui äralõike või kinnistu väärtus jääb alla 5130 euro, makstakse tasu alampiiri, mis on 0,8 kordne keskmine brutokuupalk, hetkel 1026 eurot. Kui maaomanik soovib kindlasti hüvitust maana, siis pakutakse ka kinnisasja vahetamist riigile kuuluva kinnisasjaga või maakorraldust ehk piiride muutmist, kuid mõlemal puhul on eelduseks, et riigil on olemas samas piirkonnas võrdväärset maad, mida vahetamiseks või maakorralduseks pakkuda. Kui maaomanik on teinud lageraie, siis maad vahetada ei saa.

TASUB TEADA

Rail Baltica on kiire, turvaline ja keskkonnasõbralik raudtee, mis ühendab Eesti lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiiruse kuni 240 km/h (projektkiirus 249km/h) ning kaubarongidele kuni 120 km/h.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Notariaalsete toimingute üldarv Eestis 2018. aastal kasvas, samas kinnisvaratehingute arv oli languses, selgub notarite tegevuse statistikast.

Mullu tegid 91 Eesti notarit kokku 322 972 ametitoimingut, kogukäibega 29 miljonit eurot. Keskmiselt tegi iga notar aastas 3550 ametitoimingut. Notari ametitoimingute koguarv Eestis kasvas aastaga 2,3 protsendi võrra.

Võrreldes 2017. aastaga vähenes notari ametitoimingute arv kümnes tööpiirkonnas ning kinnisvaratehinguid tõestati kolm protsenti vähem.

Suurim langus tehingute arvus toimus Võrus (ligi 13 protsenti) ja Raplas (ligi 12 protsenti), samuti toimus oluline langus Jõgeval ja Lääne-Virumaal, kus toimingute arv vähenes ligikaudu seitse protsenti.

Kinnisvaratehingute arv vähenes koguni üheteistkümnes piirkonnas. Üleriigiliselt tõestasid notarid 2211 kinnisvaratehingut vähem – 2018. aastal oli notariaalselt tõestatud kinnisvaratehingute koguarv 72 008, 2017. aastal 74 219. Enim vähenes kinnisvaratehingute arv Jõgevamaal – ligi veerandi võrra.

“Kinnisvaraturg on rahunemas ja seda kinnitab ka mõõdukas langus kinnisvaratehingutes,” ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. “Samas ei saaks öelda, et tööd on vähe – isegi kui mitmes piirkonnas on toimingute hulk vähenenud, siis üldpildis kasvas toimingute koguarv pea 7000 võrra. Suurema osa toimingute arvu kasvust andsid pigem tehnilisema sisuga toimingud. Näiteks registriseisu tõendeid ja registriväljatrükke kinnitati 42 ning apostille väljastati ligi 30 protsenti rohkem,” lisas ta.

Võrreldes 2017. aastaga kasvas ametitoimingute arv vaid viies piirkonnas – Harjumaal, Läänemaal, Ida-Virumaal, Järvamaal ja Hiiumaal. Enim kasvas toimingute arv Harjumaal –  ligikaudu kuus protsenti.

Pea veerand notarite ametitoimingutest olid kinnisvaratehingute tõestamised, millest kaks kolmandikku moodustasid kinnisvara müügilepingud.

Pärimismenetlusi algatati 10 284 ning testamente tõestati 7082 korral. Abieluvaralepinguid tõestati 1285, ühisvara jagamise kokkuleppeid 719 ja kooselulepinguid 20. Samuti kinnitasid notarid 619 abielu ja 399 lahutust.

Notariaalse teenuse keskmiseks hinnaks kujunes keskmiselt ligikaudu 89 eurot toimingu kohta.

Kokku töötab 64 Eesti notaribüroos koos notaritega ligi 500 inimest.

Artikkel on avaldatud ERR-is

Maareformi ajal tekkis maade tagastamise ja erastamise ajal omajagu vigasid, mille parandamine oli seni keeruline ja kallis. Järgmisel aastal hakkab maa-amet neid vigasid parandama, samuti muutub kergemaks naabritevaheliste vaidluste lahendamine.

Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras, kas maatükil kasvas mets või oli seal põld ja koostas maatüki plaani.

Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta. Kuna osa kaardimaterjali võis olla päris vana ja ebatäpne, tuli sellest sisse vigasid. Samuti tõi vigasid maamõõtmisega kiirustamine.

Uute tehniliste lahenduste abiga muutub järgmise aasta jooksul võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud. See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui ametlik piir jookseb diagonaalis läbi naabritevahelise aia. Siis saab senisest kergemini viia ametliku piiri vastavusse piiriga maastikul.

Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et maa-amet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta.

Piiride korrastamiseks tuleb pöörduda maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava. Sellele märgitakse olemasolevad ja soovitud uued maaüksuse piirid. Maaomanikud kooskõlastavad piiride muutmise kohaliku omavalitsuse ja maa-ametiga ning tellivad vajadusel mõõdistamise. Kooskõlastamised on vajalikud, sest omavalitsused võivad seada kruntide suurusele piiranguid.

Mõõdistamisandmete alusel määrab maa-amet maatükkide piirid ja pindalad. Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea. Maakataster registreerib uued katastriüksused ja esitab kinnistamisavalduse vastavalt maaomanike tahtele. Seega on maatoimingute tegemine maaomanikele edaspidi märksa lihtsam, ei pea enam esitama samasisulisi avaldusi mitmele riiklikule registrile ega pea pöörduma notari poole.

Maa-ameti geoportaalis saavad maaomanikud tutvuda oma maatüki andmetega.

Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu sõnul on esmajoones eesmärgiks ametlike piiride klapitamine tegelikkuses juba olemasolevate looduslike piiride, näiteks jõega või teega, et registriandmed oleksid täpsemad. Samas muutub lihtsamaks ka naabritevaheliste konfliktide lahendamine.

Kui naabrid vaidlevad piiri õige kulgemise üle ja on ja mõlemad naabrid teavad erinevat piiri asukohta, saavad nad samamoodi kutsuda maamõõtja piiri üle mõõtma. Samuti saab seda teha üks maaomanik. Maamõõtja peab kaasama olukorra lahendamisse ka teise maaomaniku. Kui teine maaomanik ei soovi protsessis osaleda, määrab maamõõtja iseseisvalt ühise piiri asukoha ning maa-amet registreerib selle järgi piiri muutmise ära. Kui nüüd mõni maaomanikest pole lahendusega nõus, saab ta maa-ameti otsuse halduskohtusse kaevata.

Parandada saab ka maade tagastamisel tekkinud vigasid. Rennu sõnul on maa-ametil väga head andmed, sealhulgas väga täpsed aerofotod ja ajaloolised kaardid, mistõttu on võimalik maade tagastamisel tekkinud vigasid parandada.

Praegu loovad lihtsustatud maatoiminguteks eeldused nii mõõdistustehnika ja aluskaardi täpsus kui ka infotehnoloogilised võimalused. Nii võtabki maa-amet maakatastris 1. jaanuaril 2019 kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide vormistamisest ja mõõdistamisest kogutud andmed, mis võisid erineda lubatud vea piires, viiakse omavahel kokku. Samuti viiakse loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardiga. Piiriandmete kokku viimisega võivad muutuda piiripunkti koordinaadid ja sellest tulenevalt võib vähesel määral muutuda ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, et seejuures piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Andmed muutuvad täpsemaks ja seega on piiri asukoht looduses ka üheselt määratletav.

Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem – õiguslikku tähendust omav omandiandmete register ehk kinnistusraamat ja tehniline, maatüki andmeid pidav register ehk maakataster. Kinnistusraamat saab andmed maatüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta maakatastri pidajalt ehk Maa-ametilt. Seega maakatastri andmete korrastamise tulemusel muutuvad täpsemaks ka maatüki andmed kinnistusraamatus.

Otselink päringule, kus igaüks saab vaadata 1. jaanuaril toimuvaid muutusi, on siin . Küsimuste korral saab helistada infotelefonil 6750 810 või saata e-kirja aadressil kataster@maaamet.ee

Artikkel on avaldatud Delfis