Põllumehed on pahased, et avalikkusele levitati uudist, nagu oleks riik andnud põllumeestele põuakahjudeks 20 miljonit, kuid tegelikult pakutakse hoopis protsendiga laenu, kirjutab Maaleht.
“Seda 20 miljoni laenamist põllumeestele kajastati pressiteates selliselt, et rahval ja üldsusel jäi mulje, nagu põllumees oleks “jälle” midagi saanud. Ilma probleemi ja teksti süvenemata tekkis arusaam, et põllumeestele jagatakse toetusi põuakahjude leevendamiseks. Tegelikkuses ikkagi eraldati raha laenudeks, millega põllumees saab tasuda põuakahjudest tingitud kohustusi,” tõi esile noor põllumees Marek Kruusla, kes juhib Põlvamaal Hurmi Agro OÜd.
“See kiire käibelaen pole muud kui lühiajaliste finantskohustuste refinantseerimine pikaajalisteks kohustusteks. Kas saavutad kokkuleppe kokkuostja ja/või pangaga või maksad käibelaenuga,” selgitas Kruusla.
Teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40 protsenti madalamaks kui möödunud aastal, ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt läbi viidud taime- ja loomakasvatajate uuringust.
„Üheksa tootjat kümnest ütles, et nende ettevõttes kujuneb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30 protsenti mullusest väiksemaks,” ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Seejuures on saagikuse varieeruvus väga suur – sõltuvalt kultuurist ja piirkonnast kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni 5-6 tonnini. Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on mõnevõrra parem.
Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes 45 protsenti väiksemaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks ka kasvupinnalt teise kultuuri suvinisu saagikus. Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes tänavuse aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks natuke üle ühe miljoni tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.
Väljakutseid jagub ka loomakasvatussektorisse. Küsitlusele vastanud piimakarja-, lihaveise- ja lambakasvatajatest umbes kolmandikul oli 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud ja väga suurel osal oli veel vähemalt veerand rohusöödast puudu. Loomakasvatajad loodavad küll kolmandale niitele, kuid 28 protsenti tootjatest prognoosib, et ka hooaja lõpuks ei suudeta piisavalt rohusööta koguda ning suur osa sellest tuleb juurde osta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 14.-24. augustini Eesti taime- ja loomakasvatajate küsitluse, et anda põuakahjudele täpsem hinnang. Küsitlusele vastas kokku 644 ettevõtjat, kellest 331 olid tavatootjad ja 313 mahetootjad.
Põllumajanduskoda edastab uuringu tulemused Maaeluministeeriumile. Euroopa Komisjon ootab 31. augustiks Eestilt ja teistelt ELi liikmesriikidelt täpsemaid andmeid põuakahjude ulatuse kohta, et vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid olukorra leevendamiseks.
Kuiva suve tõttu ei suuda paljud viljakasvatajad kevadel sõlmitud lepinguid täita ning maksavad puuduoleva vilja kinni omast taskust.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on teravilja saagikus mullusega võrreldes 40% kukkunud. Kui põllumehed ei suuda kevadel kaupmeestega sõlmitud lepinguid täita, läheb see neile kalliks maksma. “Vahepeal on teravilja hind börsil tõusnud ja need, kes kevadel mõistliku hinnaga lepingud fikseersid ja nüüd neid täita ei suuda, peavad vahe kinni maksma,” ütles enam kui 50 teravilja- ja rapsikasvatajat koondava põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus.
Kui veel mõned aastad tagasi tundus, et Eesti teraviljakasvatuses on stabiilselt aasta-aastalt kasvavad saagid muutunud uueks normaalsuseks, siis viimased kolm hooaega on teraviljakasvatajad sõitnud justkui Ameerika mägedel. Tegevuse planeerimine on muutunud üha keerukamaks. Möödunud aasta märksõnadeks kujunesid liigniiskus ning koristuse ja sügistööde hilinemine. Tänavune põud ja kuumus on põhjustanud probleeme nii põllul, rohumaal kui laudas.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 14.-24. augustini Eesti taime- ja loomakasvatajate küsitluse, et anda põuakahjudele täpsem hinnang. Küsitlusele vastas kokku 644 ettevõtjat, kellest 331 olid tavatootjad ja 313 mahetootjad. Vastanud ettevõtete kasutuses olev põllumajandusmaa kogupind on 213 477 hektarit, sellest ligi kolmveerandi moodustab tavapind ja üle veerandi mahepind. Küsitlusele vastanud ettevõtte keskmine suurus on 331 ha, sealjuures tavapõllumajanduse ettevõtte keskmine suurus 468 ha ja maheettevõttel 187 ha. Vastajatest tegeleb piimakarjakasvatusega 104 ettevõtet (piimalehmi kokku 23 862), lihaveisekasvatusega 219 ettevõtet (üle talve peetavaid lihaveiseid kokku 14 200) ning lamba- ja kitsekasvatusega 81 ettevõtet (üle talve peetavate loomade arv 11 848).
Teravilja saagikus kukkus
Küsitluse tulemustest selgub, et teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40% madalamaks kui möödunud aastal, ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem.
Märkimisväärne on seegi, et üheksal tootjal kümnest kujuneb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% mullusest väiksemaks. Seejuures on saagikuse varieeruvus väga suur – sõltuvalt kultuurist kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni 5-6 tonnini. Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on natuke parem. Kaunviljade puhul oli aga eelmine aasta sedavõrd ebasoodne, et tänavune saagikuse tõus tuleb väga madalalt tasemelt.
Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes ca 45% väiksemaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks ka kasvupinnalt teise kultuuri suvinisu saagikus. Ka rapsi saagikus jääb umbes 30% mullusest kasinamaks.
Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes 2018. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks 1,05 miljonit tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Arvestades asjaolu, et küsitluse rõhuasetus oli põuakahjude väljaselgitamine, siis võib tegelik saak kujuneda pisut paremaks, kuid ka suurimad vilja kokkuostjad on eelpool nimetatud kultuuride tänavuseks kogusaagiks prognoosinud ca 1,1 miljonit tonni.
Eraldi teemaks on tänavune põllumeeste mure seoses vilja ja rapsi eellepingutega. Eesti viljakasvatajad on juba üle kümne aasta tegelenud aktiivselt riskijuhtimisega ning hindade fikseerimisega. Kevadel pakutud hinnatase tundus tootjatele soodne ja erinevatel hinnangutel fikseeriti praegu prognoositavast 1,1 miljoni tonnisest kogusaagist hinnad ära 35-40% saagile, kuid kahjuks ei osanud paljud tootjad nii ränka saagilangust ette näha. Kui keskmiselt langes saagikus ligi 40%, siis osad tootjad seisavad silmitsi ka 60-70% saagikaoga. Tarnelepinguid puudutavale küsimusele vastas 542 ettevõtjat, kellest 149 tootjat (28%) ei suuda tänavu teravilja- ja rapsi tarnelepinguid täita. Vahepeal turul toimunud hinnatõus on aga nendele tootjatele tõsiseks probleemiks, sest lepinguid tuleb täita ning puuduolev vili vabalt turult juurde osta.
Küsitluse esinduslikkus kultuuride lõikes Foto: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Sööda puudus ja kõrge hind
Väljakutseid jagub ka loomakasvatussektorisse. Küsitlusele vastanud piimakarja-, lihaveise- ja lambakasvatajatest umbes kolmandikul oli 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud ja väga suurel osal oli veel vähemalt veerand rohusöödast puudu. Loomakasvatajad loodavad küll kolmandale niitele, kuid 28% tootjatest prognoosis, et ka hooaja lõpuks ei suudeta piisavalt rohusööta koguda ning suur osa sellest tuleb juurde osta. Sea- ja linnukasvatajate peamiseks mureks on söödavilja suur hinnatõus ja selle kättesaadavus koduturul. Selle aasta omapäraks oli koristatud nisu väga hea kvaliteet, mis on täiendavalt pingestanud olukorda Eesti söödavilja turul.
Kõige halvema stsenaariumi kohaselt on loomakasvatajad söödapuuduse tõttu sunnitud oma loomade arvu karjas vähendama, mis omakorda võib lihaturu tasakaalust välja viia. Tänaseks on tulnud juba ka teateid, et osad keskmise suurusega piimakarjakasvatajad lõpetavad tootmise.
Küsitlusele vastanud 205 tootjal on põua tõttu hävinud ka suur hulk tänavu rajatud rohumaid – ümberkülvamist vajab kokku 6382 ha uusi rohumaid. Arvestades küsitluses osalenud ettevõtjate osakaalu tootjate koguarvust on tegelikult Eestis põua tõttu kahjustatud rohumaade pind tõenäoliselt mitmeid kordi suurem ja ulatub Maaeluministeeriumi hinnangul ca 17 000 hektarini. Kehtivate reeglite kohaselt on rohumaade ümberkülvamist võimalik toetada maaelu arengukava nn potentsiaali taastamise meetme kaudu, milleks kuluks ca 6,5 miljonit eurot. Eestis eeldab selle meetme kasutamine aga arengukava muutmist, mida ministeerium on lubanud kaaluda. Samas kiiret lahendust siin oodata ei ole.
Põllumajanduskoda edastas uuringu tulemused Maaeluministeeriumile, kes omakorda saatis Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti olukorrast. Komisjon ootas liikmesriikidelt täpsemaid andmeid põuakahjude ulatuse kohta, et hinnata täiendavate meetmete rakendamise vajadust olukorra leevendamiseks.
Tootjate hinnang saagile. Foto: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Abi lootus pigem kasin
EPKK esindajad kohtusid 13. septembril Euroopa Komisjoni esindajatega, et selgitada Eestis tekkinud olukorda. Kohtumisel selgus, et põuakahjude ulatus eelkõige Euroopa põhjapoolsemas osas on väga suur ja ulatub vähemalt 10 miljardi euroni, mis muudab ELi poolt rahaliste leevendusmeetmete rakendamise väga keeruliseks. Näiteks igal aastal otsetoetuste arvelt moodustatavasse kriisireservi koguneb vahendeid umbes 400 miljoni euro ulatuses, mis oleks ilmselgelt ebapiisav kahjude kompenseerimiseks. Samuti ei ole liikmesriigid kunagi olnud nõus neid vahendeid kasutama, sest see abi tuleks vähendatavate põllumajandustoetuste arvelt. Sisuliselt on kõik tunnistanud, et ÜPP raames loodud kriisireservi mehhanism reaalses elus ei toimi. Kohtumisel jäi kahjuks kõlama, et kriisiabi maksmine on tänavu pigem ebatõenäoline, kuid küsimust arutatakse ELi põllumajandusministrite kohtumisel oktoobris ning lõplik selgus selles osas tuleb loodetavasti lähikuudel.
Euroopa Komisjon on välja pakkunud terve rea meetmeid, mis võiksid tekkinud olukorda leevendada. Enamus nendest on siiski tehnilist laadi erandid, mis võiksid tootjaid säästa nõuete rikkumisega seotud sanktsioonidest.
Majandusliku poole pealt võiks põllumajandusettevõtetele abi olla eelkõige toetuste varasemast väljamaksmisest ja siseriiklikust toetusest. Nimelt on liikmesriikidel lubatud anda oma tootjatele abi, mida mitmed riigid on juba ka kasutanud. Märkimisväärses mahus oma põllumeeste rahalisest toetamisest on teatanud Rootsi, Soome ja Saksamaa. Riigiabi või vähese tähtsusega abi kasutamine on meile kahjuks kõige ebasoodsam lahendus, sest Eesti võimekus abi anda on väga piiratud ning on oht, et meie tootjad jäävad konkurentidega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Eestis on lisaks laenumeetmele lubatud ka otsetoetused mõne nädala võrra varem välja maksta.
Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Maaeluministeeriumis on ette valmistamisel määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ muudatus, mille tulemusel ei pea hekseldatud niidet kokku koguma.
Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse niite hekseldamise abil. Samuti ei rakendu sellest aastast heksli kokku kogumise kohustus.
Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata. Ehkki rohumaade kasutamine loomasööda varumiseks on väga oluline, ei peaks põllumajandustootjad kokku koguma söödaväärtuseta niidet. Rohu hekseldamine just seda võimalust pakubki. Kutsun kõiki põllumajandustootjaid, kes oma maad on siiani hooldanud ja plaanivad seda edasi teha, PRIA-le pindalatoetuse taotlust esitama,“ ütles minister Järvik.
Taotlusi on võimalik esitada kuni 21. maini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole selleks ajaks võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 17. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt.
Maakasutuse ja põllumajandustootmise planeerimisel on vaja arvestada mullastiku iseärasustega ning muldade kasutussobivusega põllumajanduskultuuride kasvatamiseks.
Mullastiku sobivus rukki kasvatamiseks Sangaste piirkonnas Foto: Põllumajandusuuringute Keskus
Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebirakenduse kaudu saab põllumajandustootja külvikordi paremini planeerida ja rakendada sobivamat agrotehnikat vastavalt mulla lõimise ja veerežiimile.
„Veebirakenduse väljatöötamise aluseks on 1970. aastatel Vambola Valleri välja töötatud ja hiljem mitmete teadlaste täiendatud muldade kasutussobivuse tabelid, mis kajastavad erinevate mullaerimite sobivust põllumajanduskultuuride kasvatamiseks läbi agronoomiliste vaatenurkade,“ selgitab rakenduse alusmaterjali olemust mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Samas pole ainult tabelite kujul esitatud andmeid tootjatel mugav kasutada.“
Põllukultuuride kasutussobivuse näitajad on viidud ruumilisele kujule ja seostatud Eesti digitaalse mullastikukaardiga. See võimaldab muldade kasutussobivust teemakaartidena erinevate kultuuride kaupa visualiseerida.
Teemakaardid on järgnevate kultuuride kohta: hernes, kaer, kartul, lina, lupiin, lutsern, mesikas, nisu, oder, punane ristik, rukis, segatis, söödajuurvili ja tatar.
Kaardirakenduse ja selgitused selle kasutamiseks leiad SIIT.
Põllumajandustootjatele kaardirakenduse kasutamist tutvustatakse 16. aprillil Jänedal toimuval infopäeval „Kvaliteedi- ja mullaanalüüside andmete kasutamine taimekasvatuses“
Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroos väljatöötatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus sai 2019. aastal krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.
Riigikogu menetluses oli eelnõu, millega sooviti väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt maa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda.
Kaubanduskoda oli vastu eelnõus toodud piirangutele, mis on vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba täna olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks ning eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole hädavajalikud.
Äripäev kirjutas sellest seadusemuudatusest loos “Rangemad reeglid puudutavad kümneid tuhandeid maaomanikke“. “Nagu Villu Reiljani ajad on tagasi, kus minister tahab kogu Eesti elu eest otsustada,” kommenteeris loos seaduseelnõu Rae abivallavanem Priit Põldmäe.
Riigikogu võttis kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning loobus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuste edasi menetlemisest.
Kõik soovivad, et aktiivse põllumajandustootmise juures ei saaks pöördumatult kahju hea elukeskkond ja loodus. Sellepärast on EL-i ühise põllumajanduspoliitika reeglites seotud ühtne pindalatoetus rohestamise nõuetega, mille hulka kuulub püsirohumaa säilitamine. Juba teist korda sel programmperioodil on Eestis püsirohumaid üles haritud lubatust rohkem ning tuleb hakata neid tagasi rajama.
Juba teist korda sel programmperioodil on Eestis püsirohumaid üles haritud lubatust rohkem ning tuleb hakata neid tagasi rajama. PRIA spetsialistid selgitavad, millised on nõuded püsirohumaade osas.
Kuidas toimub arvestus?
Püsirohumaa (PR) võrdlusarv arvutati kõigis EL liikmesriikides 2015. Arvesse ei läinud mahetunnustatud maa ja väiketootjate kavaga liitunute maa. PR suhtarv, mida igal aastal võrdlusarvuga võrreldakse, et tohi väheneda üle 5%.
Eesti PR võrdlusarv (PR pindala suhe kogu 2015 põllumajandusmaa pindalasse) oli 0,2609, kuid tänavune suhtarv on 0,2468. Suhtarvu muutust võrdlusarvu suhtes arvutatakse valemiga (0,2468-0,2609)/0,2609. Selle tulemusel on PR suhe riigis tervikuna võrreldes 2015. aastaga tänavu vähenenud lubatud 5% asemel 5,4 %.
Püsirohumaid hariti liigselt üles ligi 1020 hektaril. Enim on püsirohumaid üles haritud Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.
Mis toimub ülesharijatega?
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1307/2013 ja Komisjoni määrus 639/2014 kohustavad riiki PR suhte 5% ületamisel võtma kasutusele täiendavad abinõud PR pinna säilitamiseks ning määrama PR tagasirajamiskohustuse taotlejatele, kelle kasutuses on maa, kus on 2017. ja 2018.a jooksul PR üles haritud.
PRIA selgitas välja PR pinna, mis on vaja Eesti peale kokku tagasi rajada ning konkreetsed põllumassiivid, kus on PR kahel viimasel aastal üles haritud. Pindalatoetuste taotluste alusel on teada neile ülesharitud PRga maadele 2018.a toetuste taotlejad. Neil tuleb hakata püsirohumaid 2019. aastal tagasi rajama. Tagasirajamise kohustused määratakse individuaalselt ja proportsionaalselt, sõltuvalt ülesharitud PR pinnast.
Aasta lõpuks saadab PRIA otsused kõigile 731 taotlejale, kellele määratakse PR tagasirajamise kohustus. Otsuses on toodud tagasirajamisele kuuluva PR pindala ning põllumassiivid, millel on ülesharitud PR pind tuvastatud.
Püsirohumaa tagasirajamisega tuleb tegelda kohe 2019.a kevadel enne pindalatoetuste taotlemist. Tagasirajatud PR alad peavad olema märgitud järgmisel aastal esitataval pindalatoetuste taotlusel eraldi maakasutustüübiga TAR. Tagasirajamine ei pea toimuma täpselt samal kohal, kus PR varem asus. Tagasirajatavaks PRks ei sobi juba olemasolevad PRd ega varasema tagasirajamiskohustuse raames tagasirajatud püsirohumaad.
Tagasirajamiseks on järgmised võimalused:
• Rajada uus rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu. Rajatud rohumaad peab hoidma samal kohal vähemalt 6 aastat ehk kuni see muutub vanuse tõttu püsirohumaaks.
• Tagasirajatud PRks võib kasutada ka varem rajatud lühiajalist rohumaad, millel kasvab heintaimede segu. Siis tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks.
• Tagasirajatud PRks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2014-2018 ja mis 2019 muutub vanusega seoses püsirohumaaks.
2019 tuleb Eestil tagada liigselt ülesharitud PR tagasirajamine ja olemasolevaid PR-maid ei tohi kindlasti üles harima asuda. Kes jätab PR tagasirajamise kohustuse tuleval aastal täitmata või harib täiendavalt üles püsirohumaa või TAR maa, selle rohestamise toetus kuulub edaspidi vähendamisele.
Seoses PR ülesharimisega vähendati tänavu rohestamise toetust kahel põhjusel:
• taotleja haris püsirohumaa üles ajal, kui kehtis täielik ülesharimise keeld ehk 2017. a sügisel, külvates sinna talivilja;
• taotlejal oli 2018.a kohustus PR tagasi rajada. Selline kohustus sai tuleneda 2016. a lõpus määratud kohustusest, mis oli 2017. aastal täitmata jäänud. Kui taotleja ei täitnud kohustust ka 2018. aastaks, vähendati tema rohestamise toetust. Selline täitmata kohustus kandub edasi ka järgmisse aastasse.
Kui taotleja on püsirohumaa üles harinud 2018. aastal, siis selle eest rohestamise toetust veel ei vähendata. Küll aga osaleb selline maa PR tagasirajamise kohustuse määramisel 2019. aastaks.
Põhjalikumalt saab püsirohmaaga seotud nõuete kohta lugeda PRIA kodulehelt.
2018. aastal saadi hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja, teatab statistikaamet. Seda on kolmandiku võrra vähem kui 2017. aastal.
Teraviljasaak kokku oli 919 828 tonni, mida on 29,9% vähem kui aasta varem. Teraviljasaagist moodustas 450 265 tonni nisu, 347 497 tonni oder ja 29 511 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 2913, otra 2509 ja rukist 2719 kilogrammi.
2018. aastal oli teravilja külvipind suurem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 350 433 hektaril, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 154 579 hektaril ehk 8,9% vähem kui 2017. aastal. Odra kasvupind suurenes 35,1% ja oli 138 485 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 18,5% ja oli 10 854 hektarit.
Kaunviljasaak oli 70 966 tonni ehk 5,8% väiksem kui 2017. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1516 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 46 805 hektaril ehk 28,6% vähem kui 2017. aastal. Kaunvilja kasvupind on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud ja 2018. aastal oli esmakordne vähenemine.
Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 113 595 tonni. 2018. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 72 683 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1563 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet. Seega saadi ka rapsi- ja rüpsiseemet hektarilt peaaegu kolmandiku võrra vähem kui aasta varem.
Kartulisaak oli 2018. aastal 88 434 tonni, mis oli 3% väiksem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli kokku 5205 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 16 990 kilogrammi kartuleid.
Maa-amet alustas iga-aastase aeropildistamisega. Mõõdistuslennud katavad Eesti lõunapoolse osa. Ühe ettevalmistustööna paigaldatakse mitmele poole maastikule valged ruudukujulised kilest märgised, mis sügisel kokku korjatakse. Märgised on vajalikud aerofotode edasisel töötlemisel.
Lennuplaan Foto: Maa-amet
Maa-amet alustas aprillikuus iga-aastaste mõõdistuslendudega, et uuendada kaardiandmeid. Tänavu toimuvad ülelennud Eesti lõunapoolsel alal, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (skeemil). Sellest idapoolne osa pildistatakse kaardistamise eesmärgil enne puude lehtimist ja läänepoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka põhjapool asuvaid suuremaid linnu ja asulaid.
Samuti jätkuvad maastiku märgistustööd aladel, millest toimuvad ülelennud. Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga “Aeropildistuse maamärk” (pildil). Valged ruudud on vajalikud aerofotode hilisemal töötlemisel. Märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.
Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga “Aeropildistuse maamärk” Foto: Maa-amet
Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Maa-amet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk alates sügisest.
Eelmisel aastal pildistati Eesti põhjapoolne osa. Ülelennu tulemusel saadakse 20–25 cm piksli suurusega pildid. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse parema kvaliteediga, kus piksli suurus on 10–16 sentimeetrit.
Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusel ortofotod, millele on kõigil ligipääs Maa-ameti kaardirakenduse abil. Sellel aeropildistamise hooajal toodetud ortofotod jõuavad Maa-ameti geoportaali alates sügisest.
