eestimaavara, Author at Eesti Maavara

Metsateatiste põhjal mullune raiemaht kasvas, kuid satelliit näitab muud

Statistikaameti andmeil kasvas metsaraie maht eelmisel aastal raiedokumentide alusel 3,2 protsenti 14,3 miljoni kuupmeetrini, kuid metsaraie pindala vähenes 1,5 protsenti 122 700 hektarile. Tegelikkuses on Keskkonnaagentuuri hinnangul varasemale kogemusele ja satelliidipiltidele toetudes statistikaameti avaldatud raiemaht siiski oluliselt väiksem.

Möödunud aasta raiemaht on viimase 20 aasta suurim. Kui perioodil 2000–2010 kõikus raiemaht raiedokumentide alusel 5,1 ja 7,4 miljoni kuupmeetri vahel, siis aastast 2010 on raiemaht ületanud iga aasta 10 miljonit kuupmeetrit, selgub statistikaameti andmetest.

Riigimetsas vähem raiet

Riigimetsas vähenes raiemaht mullu 8,1 protsenti 4,2 miljonile kuupmeetrile, raie kogupindala vähenes 6,6 protsenti 43 760 hektarile. Erametsas suurenes raiemaht 2017. aastal 8,9 protsenti 10 miljoni kuupmeetrini, raiepindala kasvas sama ajaga 1,8 protsenti 78 260 hektarini.

Lageraiete maht oli möödunud aastal 11,7 miljonit kuupmeetrit ja hooldusraiete maht ligi 2 miljonit kuupmeetrit. Aastaga kasvas lageraie maht 6,2 protsenti 53 180 hektarini, kuid hooldusraie maht vähenes 7 protsenti 64 000 hektarile.

Lageraietest 26 protsenti ehk ligi 3,1 miljonit kuupmeetrit tehti riigimetsas, erametsas oli lageraiete maht 8,6 miljonit kuupmeetrit.

Metsauuendust tehti möödunud aastal 9572 hektaril, sealhulgas metsaistutust ja külvi 7332 hektaril. Looduslikule uuenemisele aidati kaasa 2120 hektaril.

Kuuski istutati Eesti metsadesse mullu 4046 hektaril, mände 2614 hektaril ning kaski 470 hektaril. Teisi puuliike istutati mullu 11 hektaril.

Erametsa teatised realiseerimata

Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialisti Mati Valgepea sõnul sisaldavad raiedokumentide alusel koostatud andmed RMK hallatavate maade osas tegelike raiete andmeid ning teiste metsaomanike puhul 2017. aastal kavandatud raiete andmeid ainult metsateatiste põhjal. «Keskkonnaagentuur võrdleb kavandatud lageraiete alasid satelliidipiltidega ning hindab kavandatud lageraiete teostamise määra. 2017. aastal jäi teostamata ligikaudu pooled lageraietest muude omanike (sh erametsad) maadel,» rääkis Valgepea.

«Keskkonnaagentuuri eksperthinnangu alusel oli 2017. aastal raiete kogumahuks 10,99 miljonit kuupmeetrit, millest RMK raied moodustasid 4,32 miljonit, füüsilisest isikust metsaomanike raied 2,82 miljonit ja juriidilisest isikust metsaomanike raied 3,8 miljonit kuupmeetrit,» seletas Valgepea.

Ka keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt kinnitab, et statistikaameti avaldatud 2017. aasta raiemaht (raiedokumentide alusel 14,3 miljonit kuupmeetrit) sisaldab endas RMK tegelikku raiet ja erametsaomanike poolt metsateatistega deklareeritud raiekavatsust. «Keskkonnaagentuuri poolt varasematel aastatel teostatud analüüsid näitavad, et ligikaudu 40 protsenti erametsa teatistest tegelikult ei realiseerita ning raie jääb teostamata. Seega on 2017. aasta tegelik raiemaht metsateatiste statistikast oluliselt väiksem. Näiteks oli 2015. aastal raiemaht raiedokumentide alusel 12,6 miljonit kuupmeetrit, kuid statistiline metsainventuur (SMI) andis tegelikuks raiemahuks 10,1 miljonit kuupmeetrit,» seletas Pärt.

Artikkel avaldatud Postimehes

Puust ja punaseks – kuidas eraisikuna oma põllu- või metsamaast kõige enam kasu lõigata?

Maade tagastamise ajal said lühikese aja jooksul paljudest eraisikutest metsa- või
põllumaa omanikud. Ka neist, kel puudus igasugune varasem kokkupuude
maatulundusmaade haldamisega. Kahe aastakümne jooksul on paljud õppinud enda
kinnistuid professionaalide tasemel majandama, aga mida teha, kui pole aega ega
energiat, et oma vara ise hallata?

On mitmeid põhjuseid, miks nii paljud metsa- ja põllumaad Eestis kasutuseta seisavad. Kõige
enam kuuleme, et oma maad hoitakse mustadeks päevadeks või pensionisambaks. Nii nagu ei
tõuse maja väärtus, mis aastakümneid tühjalt ja remontimata seisab, nii on ka metsamaaga.
Iga mets jõuab ühel hetkel raieküpse vanuseni. Selleks, et oma metsa sortimendist ja vanusest
ülevaadet saada, peaks iga metsaomanik omama metsamajanduskava. On oluline teada metsa
olukorda, näiteks kuna su mets küpseks saab. Küps mets kaotab seistes väärtust – sõltuvalt
sortimendist võib metsa väärtus viis aastat peale maksimaalse küpsuse saavutamist langeda
kuni kolmandiku võrra! Seda seetõttu, et raugaeas puud on vastuvõtlikumad erinevate
haiguste ja kahjurite levikule ning tormimurdudele.

Soovid teada oma metsa või põllumaa väärtust? Saada meile päring!

Metsamaa hind
Põllumaa hind

Puiduturg on jõudnud läbi aegade kõrgeimale tasemele, mistõttu on paljud omanikud nüüd
asunud oma küpset metsa majandama. Selleks, et metsa raiuda, on lisaks kehtivale
metsamajanduskavale vaja taotleda raiepiletid, planeerida tööd ja väljavedu, leida vajalikud
masinad ja töömehed, tagada langi uuenemine ning teostada pinnase järelhooldus. Lisaks on
oluline leida raie teostaja, kes teeb tööd kvaliteetselt, sest vastasel juhul võib raiejärgne
kinnistu korrastamine osutuda suureks lisakuluks. See eeldab põhjalikke teadmisi valdkonnast
ning nõuab täiskohaga töö jagu aega ja pühendumist.
Kui metsaga ise majandamine osutub keeruliseks, tasub see usaldada asjatundjate kätesse.
Kompleksteenust pakub näiteks Eesti Maavara OÜ meeskond, kes lisaks igakülgsele nõu
andmisele pakuvad maaomanikele, kes tehinguni jõuavad, tasuta metsamajanduskava
koostamist.

Metsamaa hind sõltub materjalist kinnistul:
– kui palju seda on
– millised on puuliigid
– milline on sortiment (jämepalk, peenpalk, oksad, hake jne)
– milline on materjali kvaliteet
– milline on puistu kasvukoht ja mis on mulla boniteet

Oluline on ka kinnistu asukoht ja ligipääs. Soojade talvede ajal võib soise pinnasega
metsadest olla väljavedu võimatu teostada.

Ka välja renditud põllumaa pole hea pensionisammas
Paljud tublid maaomanikud on enda põllumaa rendile andnud, et vältida maa sööti jäämist või
võsastumist, mis on kasulik kohalikule põllumajandusele. Kui aga lähtuda maaomaniku enda
heaolust, siis pole põllumaa välja rentimine just kõige tootlikum investeering.
"Põllumaade rendihinnad on Eestis jätkuvalt võrdlemisi madalad ning senikaua, kuni maad
antakse endiselt tasuta või vorstilati eest kasutada, pole ka lootust, et konkurents hinda
kergitaks. Kuni see olukord säilib, on tootlikkust taotlevale maaomanikule rahaliselt
mõistlikum põld realiseerida ja raha näiteks kasvõi hoiu-laenuühistusse paigutada," selgitas
Eesti Maavara juhataja Marti Küttis.

Näiteks toob ta viie hektari suuruse põllu, mille kuju, ligipääs, mulla viljakus, asukoht ja
varasem kasutus tagavad näiteks hinna 3500€/ha. Kinkelepinguga saadud kinnistu puhul
tähendaks see, et 17 500€ suurusest müügisummast 3500€ ehk viiendik tuleb tulumaksuna
riigile maksta. Allesjäänud 14 000€ tootlikkus oleks 12% protsendiga hoiuse puhul aastas
1680€. Renti makstaks selle eest aga 100€/ha, mis teeb aastaseks rendituluks 500€ ning ka
selle pealt tuleb viiendik riigile loovutada. Vahe on seega neljakordne. Kinnistu müügi
maksustamine sõltub sellest, kuidas kinnistu müüjani jõudnud on – selles osas tuleks enne
realiseerimist konsulteerida asjatundjatega.

Põllumaade hinnad on alates 2004. aastast enam kui kuuekordistunud, sest eurotoetused lõid
põllumeestele saagi müügi kõrval olulise lisasissetuleku. PRIA toetusi kasutatakse enamjaolt
justnimelt maaomanikele rendi maksmiseks, mistõttu on üldiselt rendilepingutes
maksekuupäev pandud detsembri lõpuks, mil toetused laekuvad. Kui PRIA toetusi, mis
ulatuvad kuni 145€/ha, detsembris välja ei maksta, võib rendimakse laekumine edasi lükkuda
järgmise suveni, sest kevad nõuab põllumehelt algavaks hooajaks juba uusi investeeringuid.
„Meie poole pöördutakse hapuks läinud rendilepingutega enamjaolt kahel põhjusel: esmalt
mitu aastat hilinenud rendimaksed, mille hilinemist põhjendavad põllumehed erinevate
põhjustega, näiteks kehva hooajaga. Sellist edasilükkamist ja viivitamist talutakse kauem
väikemates kohtades, sest kohaliku inimesega ei taheta tüli. Üks meie klientidest kartis ka
näiteks, et põllumees ei lükka enam talvel tema sissesõiduteed lumest lahti kui oma põllu
kellelegi teisele rendib või müüb. Selgitasimegi talle, et vald maksab selle eest ja ei tasu
selliseid manipuleerivaid ähvardusi tõsiselt võtta,“ selgitas Küttis. Ta tõdes ka, et väikestes
kohtades on põllumehed tihtipeale sõlminud omavahel kartellikokkulepped, et üksteise maid
üle ei võeta, mis nullib konkurentsi ja teeb uue rentniku või ostuhuvilise leidmise
maaomaniku jaoks keeruliseks.

Teisalt on Küttise sõnul levinud ka eksitavad rendilepingud, mille puhul maaomanike
juriidilise asjatundlikkuse puudumist kasutatakse osavalt nende vastu ära. „Inimesed on
jäänud ka uskuma seda, et kui põllumees on rendilepingus fikseerinud ostueesõiguse, siis
tulebki see põld neile ära müüa ka juhul kui nad pakuvad väiksemat hinda. Tegelikult peab
seadusliku eesostuõiguse kandma kinnistusraamatusse läbi notariaalse tehingu ning kui seda
tehtud pole, pole sellisel punktil rendilepingus mingit juriidilist kaalu. Heausklikult toimetaval
maaomanikul pole vaja karta, et maad mujale müües seisab ees kohtutee. Meil on läbi aastate
olnud keeruliste rendilepingutega nii palju kogemust, et oskame nüüdseks ka kõige
keerulisemate kaasustega kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni jõuda,“ kinnitas Küttis. Ta
täpsustab, et tasub meeles pidada, et rendilepinguid ei saa Võlaõigusseaduse alusel

vegetatsiooniperioodil lõpetada ning lõpetamisest tuleb reeglina pool aastat ette teatada. Kui
rendilepingut poolte kokkuleppel lõpetada ei saa, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti
Vabariigi seadustele kohtus.

Ehkki põllumaade hinnad on ajaloo kõrgeimal tasemel, on turg samas ebastabiilne.
Põllumajandussaaduste hindade suur kõikumine ning pindalatoetuste langemine on ainult üks
osa selle valdkonna muredest. Sellise põua puhul nagu tänavu suvel on põllumehed hädas ka
näiteks kahjuritega – ehk siis ajal, mil saagid paistavad tulevat niigi kehvad, peavad nad
leidma veel lisaraha, et investeerida taimekaitsesse. See võib tuua kaasa makseraskusi (ka
rendimaksetes), aga tõmbab hoogu maha ka põllumaa müügihindadel, sest kui langeb üldine
nõudlus, langevad ka põllumaa hinnad.

Meie Eesti Maavara meeskonnas ei usu sellesse, et on olemas üks ja ainuõige viis oma maad
majandada, mistõttu pakume laia spektrit teenuseid kõigile maaomanikele vastavalt nende
vajadustele. Üks on aga kindel: kui juba majandada, siis teadlikult. Keegi meist ei proovi ise
remontida oma torusid, autot, maja ning lisaks veel opereerida iseenda haiget põlve. Vahel
lihtsalt tasub end asjatundjate kätte usaldada.

Soovid teada oma metsa või põllumaa väärtust? Saada meile päring!

Metsamaa hind
Põllumaa hind

Põllumehed: mitte mingit põuakahju meile ei maksta!

Põllumehed on pahased, et avalikkusele levitati uudist, nagu oleks riik andnud põllumeestele põuakahjudeks 20 miljonit, kuid tegelikult pakutakse hoopis protsendiga laenu, kirjutab Maaleht.

“Seda 20 miljoni laenamist põllumeestele kajastati pressiteates selliselt, et rahval ja üldsusel jäi mulje, nagu põllumees oleks “jälle” midagi saanud. Ilma probleemi ja teksti süvenemata tekkis arusaam, et põllumeestele jagatakse toetusi põuakahjude leevendamiseks. Tegelikkuses ikkagi eraldati raha laenudeks, millega põllumees saab tasuda põuakahjudest tingitud kohustusi,” tõi esile noor põllumees Marek Kruusla, kes juhib Põlvamaal Hurmi Agro OÜd.

“See kiire käibelaen pole muud kui lühiajaliste finantskohustuste refinantseerimine pikaajalisteks kohustusteks. Kas saavutad kokkuleppe kokkuostja ja/või pangaga või maksad käibelaenuga,” selgitas Kruusla.

Loe lähemalt Maalehest

Teravilja saagikus jääb pea 40 protsenti mullusest väiksemaks

Teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40 protsenti madalamaks kui möödunud aastal, ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt läbi viidud taime- ja loomakasvatajate uuringust.

„Üheksa tootjat kümnest ütles, et nende ettevõttes kujuneb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30 protsenti mullusest väiksemaks,” ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Seejuures on saagikuse varieeruvus väga suur – sõltuvalt kultuurist ja piirkonnast kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni 5-6 tonnini. Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on mõnevõrra parem.

Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes 45 protsenti väiksemaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks ka kasvupinnalt teise kultuuri suvinisu saagikus. Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes tänavuse aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks natuke üle ühe miljoni tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.

Põllumajanduskoda edastab uuringu tulemused Maaeluministeeriumile. Euroopa Komisjon ootab 31. augustiks Eestilt ja teistelt ELi liikmesriikidelt täpsemaid andmeid põuakahjude ulatuse kohta, et vajadusel rakendada täiendavaid meetmeid olukorra leevendamiseks.

Artikkel on avaldatud Postimehes

Põllumehed: võlad tarnijatele saame makstud, aga järgmise sügiseni elamisraha ei jätku

Kuiva suve tõttu ei suuda paljud viljakasvatajad kevadel sõlmitud lepinguid täita ning maksavad puuduoleva vilja kinni omast taskust.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on teravilja saagikus mullusega võrreldes 40% kukkunud. Kui põllumehed ei suuda kevadel kaupmeestega sõlmitud lepinguid täita, läheb see neile kalliks maksma. “Vahepeal on teravilja hind börsil tõusnud ja need, kes kevadel mõistliku hinnaga lepingud fikseersid ja nüüd neid täita ei suuda, peavad vahe kinni maksma,” ütles enam kui 50 teravilja- ja rapsikasvatajat koondava põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus.

Loe lähemalt Ärilehest

Möödunud aasta liigniiskusele järgnesid põuakahjud

Kui veel mõned aastad tagasi tundus, et Eesti teraviljakasvatuses on stabiilselt aasta-aastalt kasvavad saagid muutunud uueks normaalsuseks, siis viimased kolm hooaega on teraviljakasvatajad sõitnud justkui Ameerika mägedel. Tegevuse planeerimine on muutunud üha keerukamaks. Möödunud aasta märksõnadeks kujunesid liigniiskus ning koristuse ja sügistööde hilinemine. Tänavune põud ja kuumus on põhjustanud probleeme nii põllul, rohumaal kui laudas.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 14.-24. augustini Eesti taime- ja loomakasvatajate küsitluse, et anda põuakahjudele täpsem hinnang. Küsitlusele vastas kokku 644 ettevõtjat, kellest 331 olid tavatootjad ja 313 mahetootjad. Vastanud ettevõtete kasutuses olev põllumajandusmaa kogupind on 213 477 hektarit, sellest ligi kolmveerandi moodustab tavapind ja üle veerandi mahepind. Küsitlusele vastanud ettevõtte keskmine suurus on 331 ha, sealjuures tavapõllumajanduse ettevõtte keskmine suurus 468 ha ja maheettevõttel 187 ha. Vastajatest tegeleb piimakarjakasvatusega 104 ettevõtet (piimalehmi kokku 23 862), lihaveisekasvatusega 219 ettevõtet (üle talve peetavaid lihaveiseid kokku 14 200) ning lamba- ja kitsekasvatusega 81 ettevõtet (üle talve peetavate loomade arv 11 848).

Teravilja saagikus kukkus

Küsitluse tulemustest selgub, et teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40% madalamaks kui möödunud aastal, ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem.

Märkimisväärne on seegi, et üheksal tootjal kümnest kujuneb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% mullusest väiksemaks. Seejuures on saagikuse varieeruvus väga suur – sõltuvalt kultuurist kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni 5-6 tonnini. Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on natuke parem. Kaunviljade puhul oli aga eelmine aasta sedavõrd ebasoodne, et tänavune saagikuse tõus tuleb väga madalalt tasemelt.

Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes ca 45% väiksemaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks ka kasvupinnalt teise kultuuri suvinisu saagikus. Ka rapsi saagikus jääb umbes 30% mullusest kasinamaks.

Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes 2018. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks 1,05 miljonit tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Arvestades asjaolu, et küsitluse rõhuasetus oli põuakahjude väljaselgitamine, siis võib tegelik saak kujuneda pisut paremaks, kuid ka suurimad vilja kokkuostjad on eelpool nimetatud kultuuride tänavuseks kogusaagiks prognoosinud ca 1,1 miljonit tonni.

Eraldi teemaks on tänavune põllumeeste mure seoses vilja ja rapsi eellepingutega. Eesti viljakasvatajad on juba üle kümne aasta tegelenud aktiivselt riskijuhtimisega ning hindade fikseerimisega. Kevadel pakutud hinnatase tundus tootjatele soodne ja erinevatel hinnangutel fikseeriti praegu prognoositavast 1,1 miljoni tonnisest kogusaagist hinnad ära 35-40% saagile, kuid kahjuks ei osanud paljud tootjad nii ränka saagilangust ette näha. Kui keskmiselt langes saagikus ligi 40%, siis osad tootjad seisavad silmitsi ka 60-70% saagikaoga. Tarnelepinguid puudutavale küsimusele vastas 542 ettevõtjat, kellest 149 tootjat (28%) ei suuda tänavu teravilja- ja rapsi tarnelepinguid täita. Vahepeal turul toimunud hinnatõus on aga nendele tootjatele tõsiseks probleemiks, sest lepinguid tuleb täita ning puuduolev vili vabalt turult juurde osta.

Küsitluse esinduslikkus kultuuride lõikes Foto: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Sööda puudus ja kõrge hind

Väljakutseid jagub ka loomakasvatussektorisse. Küsitlusele vastanud piimakarja-, lihaveise- ja lambakasvatajatest umbes kolmandikul oli 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud ja väga suurel osal oli veel vähemalt veerand rohusöödast puudu. Loomakasvatajad loodavad küll kolmandale niitele, kuid 28% tootjatest prognoosis, et ka hooaja lõpuks ei suudeta piisavalt rohusööta koguda ning suur osa sellest tuleb juurde osta. Sea- ja linnukasvatajate peamiseks mureks on söödavilja suur hinnatõus ja selle kättesaadavus koduturul. Selle aasta omapäraks oli koristatud nisu väga hea kvaliteet, mis on täiendavalt pingestanud olukorda Eesti söödavilja turul.

Kõige halvema stsenaariumi kohaselt on loomakasvatajad söödapuuduse tõttu sunnitud oma loomade arvu karjas vähendama, mis omakorda võib lihaturu tasakaalust välja viia. Tänaseks on tulnud juba ka teateid, et osad keskmise suurusega piimakarjakasvatajad lõpetavad tootmise.

Küsitlusele vastanud 205 tootjal on põua tõttu hävinud ka suur hulk tänavu rajatud rohumaid – ümberkülvamist vajab kokku 6382 ha uusi rohumaid. Arvestades küsitluses osalenud ettevõtjate osakaalu tootjate koguarvust on tegelikult Eestis põua tõttu kahjustatud rohumaade pind tõenäoliselt mitmeid kordi suurem ja ulatub Maaeluministeeriumi hinnangul ca 17 000 hektarini. Kehtivate reeglite kohaselt on rohumaade ümberkülvamist võimalik toetada maaelu arengukava nn potentsiaali taastamise meetme kaudu, milleks kuluks ca 6,5 miljonit eurot. Eestis eeldab selle meetme kasutamine aga arengukava muutmist, mida ministeerium on lubanud kaaluda. Samas kiiret lahendust siin oodata ei ole.

Põllumajanduskoda edastas uuringu tulemused Maaeluministeeriumile, kes omakorda saatis Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti olukorrast. Komisjon ootas liikmesriikidelt täpsemaid andmeid põuakahjude ulatuse kohta, et hinnata täiendavate meetmete rakendamise vajadust olukorra leevendamiseks.

Tootjate hinnang saagile. Foto: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Abi lootus pigem kasin

EPKK esindajad kohtusid 13. septembril Euroopa Komisjoni esindajatega, et selgitada Eestis tekkinud olukorda. Kohtumisel selgus, et põuakahjude ulatus eelkõige Euroopa põhjapoolsemas osas on väga suur ja ulatub vähemalt 10 miljardi euroni, mis muudab ELi poolt rahaliste leevendusmeetmete rakendamise väga keeruliseks. Näiteks igal aastal otsetoetuste arvelt moodustatavasse kriisireservi koguneb vahendeid umbes 400 miljoni euro ulatuses, mis oleks ilmselgelt ebapiisav kahjude kompenseerimiseks. Samuti ei ole liikmesriigid kunagi olnud nõus neid vahendeid kasutama, sest see abi tuleks vähendatavate põllumajandustoetuste arvelt. Sisuliselt on kõik tunnistanud, et ÜPP raames loodud kriisireservi mehhanism reaalses elus ei toimi. Kohtumisel jäi kahjuks kõlama, et kriisiabi maksmine on tänavu pigem ebatõenäoline, kuid küsimust arutatakse ELi põllumajandusministrite kohtumisel oktoobris ning lõplik selgus selles osas tuleb loodetavasti lähikuudel.

Euroopa Komisjon on välja pakkunud terve rea meetmeid, mis võiksid tekkinud olukorda leevendada. Enamus nendest on siiski tehnilist laadi erandid, mis võiksid tootjaid säästa nõuete rikkumisega seotud sanktsioonidest.

Majandusliku poole pealt võiks põllumajandusettevõtetele abi olla eelkõige toetuste varasemast väljamaksmisest ja siseriiklikust toetusest. Nimelt on liikmesriikidel lubatud anda oma tootjatele abi, mida mitmed riigid on juba ka kasutanud. Märkimisväärses mahus oma põllumeeste rahalisest toetamisest on teatanud Rootsi, Soome ja Saksamaa. Riigiabi või vähese tähtsusega abi kasutamine on meile kahjuks kõige ebasoodsam lahendus, sest Eesti võimekus abi anda on väga piiratud ning on oht, et meie tootjad jäävad konkurentidega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Eestis on lisaks laenumeetmele lubatud ka otsetoetused mõne nädala võrra varem välja maksta.

Roomet Sõrmus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee

Kas majandada metsa ise või teha koostööd metsafirmaga?

Kolmandikku Eesti erametsadest ei majandata üldse – see tähendab, et mets on jäetud omapäi. Peamiseks põhjuseks on omaniku enda huvi või aja puudumine. Mille järgi otsustada, kas ja kuidas oma metsa majandama hakata?

Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus on öelnud, et peamiseks põhjuseks, miks metsa ei majandata, on omaniku enda huvi puudumine, seda eriti juhul kui metsaomand on väike. Sama kinnitab metsamajandusettevõtte Eesti Maavara OÜ juhataja Marti Küttis. “Puutume pidevalt kokku maaomanikega, kelle mõne hektari suurune mets on seisma jäänud, kuna raietööde maht on nii väike, et raiumise eest tuleks peale maksta, saadav tulu ei kata töökulu ära,” nendib Küttis.

Küttise sõnul on mõistetav, et erametsa ei majandata sama palju kui riigimetsa, sest see nõuab aega ja pühendumist. “Organiseerida metsamajanduskava, taotleda raiepiletid, planeerida raietööd ja väljavedu, leida vajalikud masinad ja töömehed, nende tööd kontrollida, tagada langi uuenemine ning lõpuks pinnase järelhooldus – seda põhitöö kõrvalt ei tee,” arvab Küttis. Tema sõnul raskendab olukorda veelgi see, et metsamaa on tihti elukohast kaugel.

Esimene samm: põhimõtteline otsus

Jätkusuutliku metsamajanduse alustamiseks tuleb omanikul kõigepealt teha otsus, kas soovitakse metsa majandada või lasta sellel olla omapäi. Seejärel tekib küsimus, kas proovida ise metsamajanduses kätt või usaldada oma vara professionaalide kätesse.

Sellele küsimusele vastamine nõuab eneseanalüüsi: kui palju on metsaomanikul aega valdkonna spetsiifika ja turu-uuringutega tutvuda ning kui palju on selleks huvi? “Minu arvates on kõige olulisem endalt küsida: kas ma näen end oma metsaga tegelemas ka tulevikus?” soovitab Küttis. Tema sõnul on levinud väärarusaam, et pärast metsas raiete teostamist ehk maksimaalse kasumi välja raiumist ongi mets majandatud. Tegelikult on Metsaseaduse järgi metsaomanikel kohustus tagada ka langi uuenemine.

Teiseks mõttekohaks on Küttise sõnul see, kas metsaomanik on valmis osa või kõik saadud tulust tagasi metsakasvatusse investeerima. “Istutustööde hinnad sõltuvad istikute sortimendist, aga algavad koos maapinna ettevalmistamisega 700-st eurost hektari kohta. Sellele lisaks tuleb esimese viie aasta jooksul istutusest teostada ka metsakaitset,” selgitab Küttis. Riik jagab teatud tingimustel osalist toetust, aga esmane investeering tuleb ise teha.

Kui pole aega, raha ega teadmisi metsa majandamisega tegeleda, ei tohiks Küttise sõnul kompleksteenust pakkuva raiefirma palkamist või kogu kinnistu maha müümist karta.

“Kuuleme üsna tihti, et kuigi ise ei taha metsa majandada, on kinnistul sentimentaalne väärtus ning ei taha esivanemaid loobumisega alt vedada,” toob Küttis välja ühe põhilise hirmu. Metsafirmad majandavad kinnistut eesmärgiga teenida kasumit rohkem kui ühe korra. See eeldab parimate metsakasvatajate ja ülestöötajate palkamist, korralikku järelhooldust ning istikutega langi uuendamist. Metsafirmade omandis oleval kinnistul on tulevik: seda ei unustata ära ja majandatakse igal juhul.

“Vahel kardavad inimesed, et kui nad oma metsa maha müüvad, siis see mets kaoks nagu maamunalt ära,” naerab Küttis. “Tegelikult nii pole. Metsas käimine ei ole pärast müüki keelatud. Oma vanaema talu või vanematekodu juures asuvas metsatukas võib jalutamas käia ka pärast metsafirmale müümist,” rahustab ta.

Teine samm: kinnistu või raieõiguse müügi otsus

Otsustamaks kas realiseerida mets koos maaga või kasvava metsa raieõigus, on Küttise sõnul mõistlik esmajoones lähtuda sellest, kuidas kinnistu praeguse omaniku kätte jõudnud on.

Tagastatud maade omanikud ja pärijad ei pea maa müügi korral tulumaksu maksma. Kui kinnistu on ostetud, peab tulumaksu maksma ostu- ja müügisumma vahe ehk kasumi pealt. “Praegune maksupoliitika toetab seda, et mets koos maaga ära müüa, sest raietulu pealt peab 20% tulumaksu maksma,” ütleb Küttis.

Kui otsustada raieõiguse müügi kasuks, tasub sellele kindlaks jääda. “Meie kogemused näitavad kahjuks, et inimesed, kes müüvad raieõiguse, müüvad hiljem ka metsamaa maha ja kaotavad siis seda tehes 20% makstud tulumaksu pealt,” nendib Küttis. Raiutud metsalangi hinnad jäävad Küttise sõnul keskmiselt 500€-1000€/ha juurde. Metsakinnistu tegelik väärtus tuleb seal kasvavast materjalist, mitte kinnistu pindalast.

Parim raiehind ei tähenda suurimat lõplikku tulu

Veel on Küttise sõnul oluline leida raietööde teostaja, kellel on ette näidata kvaliteetsete metsamaa raieportfoolio, muidu võib raie järel kinnistu korrastamisest suur lisakulu saada. Enampakkumise korraldamisel võib juhtuda, et võitjaks saab küll parima hinna, mitte parima kvaliteedi pakkuja.

“Meie kliendid võtavad tavaliselt pakkumisi rohkem kui viiest kohast ning võrdlevad neid, see ongi normaalne, aga pimesi võõra ettevõtte palkamine, kellega varem suhelnud pole, on libe tee,” manitseb Küttis. Ta paneb südamele, et inimesed süveneks lisaks hinnale ka pakutud teenustele: kas tehakse ainult raie või ka järelhooldus ning kas ettevõte jääb ka näiteks väljaveoteede korrastamise eest vastutavaks.

Eesti Maavara OÜ komplekteerib raieid üle Eesti – see tähendab, et samas piirkonnas on paar-kolm või suisa paarkümmend klienti, kelle kinnistuid korraga hooldatakse. “Kui sa näiteks tahad Saaremaale maja ehitada, siis on ju mõistlik võtta kohalik ettevõte, kellel on juba sealkandis korralikud ehitusmehed tööl, selle asemel, et internetis tuhandete teenusepakkujate seast sobivat ettevõtet leida,” selgitab Küttis komplekteerimise eeliseid enampakkumise ees.

Raieid komplekteerivatel ettevõtetel nagu Eesti Maavara OÜ on enampakkujate ees eeliseks ka töömaht. “Ettevõtet, kes tahaks tulla ühte 100-tihumeetrist raiet teostama, tuleb tikutulega taga otsida ka oksjonitel. Kolmkümmend 100-tihumeetrist raiet samas piirkonnas on juba magus tööots, mille eest suurettevõtted konkureerivad ning mille eest ollakse valmis maksma ka kõrgemat hinda,” selgitab Küttis turuloogikat. Nii saab teha hooldusraieid, mis muidu võivad maaomaniku jaoks hingehinda maksta.

Õigesti majandatud mets tähendab nii rahulolevaid kliente kui ka kaunist looduslikku pilti lastele ja lastelastele, kes uue metsa sirgumist näevad.

Hekseldatud rohu võib jätta kokku kogumata

Maaeluministeeriumis on ette valmistamisel määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ muudatus, mille tulemusel ei pea hekseldatud niidet kokku koguma.

Muudatuse järgi on ka edaspidi toetusõiguslikud rohumaad, mida hooldatakse niite hekseldamise abil. Samuti ei rakendu sellest aastast heksli kokku kogumise kohustus.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul on põllumajandustootjate jaoks oluline toetustingimuste stabiilne rakendamine. „Jätkuma peab 2017. ja 2018. aastal kehtinud võimalus jätta hekseldatud rohi kokku kogumata. Ehkki rohumaade kasutamine loomasööda varumiseks on väga oluline, ei peaks põllumajandustootjad kokku koguma söödaväärtuseta niidet. Rohu hekseldamine just seda võimalust pakubki. Kutsun kõiki põllumajandustootjaid, kes oma maad on siiani hooldanud ja plaanivad seda edasi teha, PRIA-le pindalatoetuse taotlust esitama,“ ütles minister Järvik.

Taotlusi on võimalik esitada kuni 21. maini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu. Kui taotlusi ei ole selleks ajaks võimalik esitada, siis hilinenud taotlusi võetakse vastu kuni 17. juunini. Täpsemad juhised toetuste taotlemiseks leiab PRIA kodulehelt.

Hetkel kehtiv määrus: Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Muldade kasutussobivust saab vaadata kaardirakendusest

Maakasutuse ja põllumajandustootmise planeerimisel on vaja arvestada mullastiku iseärasustega ning muldade kasutussobivusega põllumajanduskultuuride kasvatamiseks.

Mullastiku sobivus rukki kasvatamiseks Sangaste piirkonnas Foto: Põllumajandusuuringute Keskus

Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) veebirakenduse kaudu saab põllumajandustootja külvikordi paremini planeerida ja rakendada sobivamat agrotehnikat vastavalt mulla lõimise ja veerežiimile.

„Veebirakenduse väljatöötamise aluseks on 1970. aastatel Vambola Valleri välja töötatud ja hiljem mitmete teadlaste täiendatud muldade kasutussobivuse tabelid, mis kajastavad erinevate mullaerimite sobivust põllumajanduskultuuride kasvatamiseks läbi agronoomiliste vaatenurkade,“ selgitab rakenduse alusmaterjali olemust mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Samas pole ainult tabelite kujul esitatud andmeid tootjatel mugav kasutada.“

Põllukultuuride kasutussobivuse näitajad on viidud ruumilisele kujule ja seostatud Eesti digitaalse mullastikukaardiga. See võimaldab muldade kasutussobivust teemakaartidena erinevate kultuuride kaupa visualiseerida.

Teemakaardid on järgnevate kultuuride kohta: hernes, kaer, kartul, lina, lupiin, lutsern, mesikas, nisu, oder, punane ristik, rukis, segatis, söödajuurvili ja tatar.

Kaardirakenduse ja selgitused selle kasutamiseks leiad SIIT.

Põllumajandustootjatele kaardirakenduse kasutamist tutvustatakse 16. aprillil Jänedal toimuval infopäeval „Kvaliteedi- ja mullaanalüüside andmete kasutamine taimekasvatuses“
Infot koolituspäeva kohta saad SIIT.

Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroos väljatöötatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus sai 2019. aastal krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Riik loobus väärtusliku põllumaa omanike õiguste piiramisest

Riigikogu menetluses oli eelnõu, millega sooviti väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt maa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda.

Kaubanduskoda oli vastu eelnõus toodud piirangutele, mis on vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba täna olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks ning eelnõuga plaanitavad muudatused ei ole hädavajalikud.

Äripäev kirjutas sellest seadusemuudatusest loos “Rangemad reeglid puudutavad kümneid tuhandeid maaomanikke“. “Nagu Villu Reiljani ajad on tagasi, kus minister tahab kogu Eesti elu eest otsustada,” kommenteeris loos seaduseelnõu Rae abivallavanem Priit Põldmäe.

Riigikogu võttis kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning loobus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatuste edasi menetlemisest.

Loe ka lisaks:

Maaomanikke mõjutav seadusemuudatus teeb ärevaksViljakad põllumajandusmaad lähevad hinda

Artikkel on avaldatud Äripäevas