SOTSIAALNE KATASTROOF: musta stsenaariumi kohaselt võib jaanipäevaks tööta jääda kuni 400 farmitöölist.
Sellise hulga inimeste koondamine vähendab ka valla tulusid. Statistika andmetel otsib juba praegu tööd ligi tuhat inimest, kes on ennast määratlenud põllu- või metsamajandustöötajaks. Mustade arvude taga on tõsiasi, et tööstused ei suuda piimatoodetele pärast Venemaa impordikeeldu turgu leida.
Rakvere Piimaühistu ja Rakvere Lihaühistu tegevjuht Priit Putko arvab, et kui lähikuudel midagi ei muutu, lõpetab jaanipäevaks tegevuse iga kümnes piimatootja.
“See tähendab ka seda, et on kümme protsenti vähem lehmi, kellele sööta müüa, kelle piima vedada ja muid teenuseid pakkuda,” ütleb Putko. “Nii mõjutab piimatootmise vähendamine ka teenusepakkujaid ja teisi piimatootmisega seotud ettevõtteid.”
Jaanipäevast käib tema jutt seetõttu, et piimatootja teeb oma peamised kulutused kevadel ja suvel, kui on vaja sööta varuda. “Kui aprillis minnakse põllule, on tarvis väetist, taimekaitsevahendeid, kütust, suur kulu on silotegu, samal ajal tuleb ka palkasid maksta, laene teenindada ja riigimakse tasuda.”
Farmitöölised ei leia uut teenistust
Viimasel ajal umbes poolesaja inimese koondamisega palju kõneainet pakkunud ASi Perevara tütarfirmas OÜ Põllurada jääb tööta 18 inimest.
Koondamisteateid pole veel kätte antud, aga pääsu sellest pole ning kõigil tuleks aegsasti uut töökohta otsima asuda. Samas ei paista kusagilt ega kellelegi, et laudatööd või üleüldse mingit tööd lähedalt võtta oleks.
“Kodust küll kaugele minna ei tahaks, samuti välismaale,” arutleb Põlluvara ASi Tabivere farmi juhataja Eve Kurs. “Eks pean end töötuna arvele võtma.”
35 aasta eest EPAs zootehnikuks koolitatud Kurs ütleb, et tema silmad ei ole Eesti maapiirkondades nii rasket elu kui praegune veel näinud. Ja see ei puuduta sugugi ainult farmitööd.
“Liiga pikalt on käinud reformimised, on suletud metskonnad, koolid ja maapoed. Lõpmata palju töökohti on kadunud ja sel ei näi lõppu tulevat. Palju on peresid, kellel ei olegi muust elada kui toetustest,” nendib ta.
Hingega oma tööd tegev loomakasvataja ei leia kuidagi õigustust suure laudakompleksi mahajätmisele ja karja likvideerimisele. Ta kardab, et viie aasta pärast on siin vaid ahervaremed ja tondilossid.
Vasikatalitajana leiba teeniv Irja Sannamees on täielikus teadmatuses, mis elust edasi saab. Kui koondamisteade antakse, pole muud, kui tuleb koju metsa sisse jääda ja end töötukassas arvele võtta, räägib ta. Ühe kuu maksab tööandja koondamisraha, teise kuu töötukassa, ja ongi sissetulekud otsas.
“Tuleb kõvasti peamurdmist, kuidas hakkama saada. Õnneks on varsti kevad ja seene-marjametsad ümberringi, hing püsib ehk kuidagi sees,” räägib 9. klassis õppiva poja ema.
Sannamees elab Tabiveres asuvast farmist 24 km eemal, valla ühes kauges sopis. Nii on ta juba kuus aastat autoga edasi-tagasi sõitnud. Lähemalt ta toona tööd ei leidnud, aga kui peaks kaugemale sõitma hakkama, kas siis üldse raha muuks üle jääks. Kodust on Tartusse 35 km, Jõgevale 45 km.
Lisaks sellele, et paljudel töö otsa saab, teeb Põlluraja farmi tegevuse lõpetamine ärevaks ka lautade lähedal kolmes majas elavat 16 perekonda, kellest seitse töötavad farmis.
“Põllurada on seni nende majade vee- ja kanalisatsioonisüsteeme korras hoidnud, mis sellest nüüd saab?” küsib pesijana töötav Galina Tappo.
Vald võib kaotada 40 000 eurot
Jõgeva valla sotsiaaltöö peaspetsialisti Luule Palmiste jutust ilmneb, et kui läinud aasta viimasel päeval oli Jõgeva vallas 89 registreeritud töötut, siis 31. jaanuaril juba 101. See arv ei sisalda ühtki Perevara ASi töötajat.
“Reaalselt ei ole ASi Perevara töötajad veel töötud, osale on edastatud koondamisteade, millega kaasneb koondamishüvitis ning hiljem töötukassa toetused,” selgitab Palmiste. Tema kinnitusel on töötukassa töötajad käinud ASi Perevara infopäevadel rääkimas, kuidas koondamisteate saanud inimene peaks edasi käituma, ja tutvustanud töötukassa võimalusi.
“Valla abi vajavad inimesed siis, kui töötukassa võimalused on ammendunud, valda pöördumise puhul lahendatakse inimeste probleeme juhtumipõhiselt,” märgib sotsiaaltöö pea-
spetsialist. “Vallavalitsusel on võimalik aidata riikliku toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetusega, kui inimene on õigustatud seda saama sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Lisaks on võimalik maksta sotsiaaltoetust valla eelarvest.”
Jõgeva vallavalitsuse liige Vello Lukk tunnistab, et vald tunneb suurt muret ASis Perevara toimuva suurkoondamise pärast. On ju see omavalitsuses üks suuremaid tööandjaid.
Samas möönab ta, et praegu ei nähta kohapeal selles siiski sotsiaalset katastroofi. Kergemaks tegevat olukorra, et laudad suletakse jupikaupa ja nii jaanipäevani välja ning ehk õnnestub tasapisi koondatutel sel ajal ka tööd leida. Valla eelarvet aga on sellest tingituna vähendatud 40 000 euro võrra.
Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi Juhan Särgava teada on lõpetanud või lõpetamas 26 suuremat piimafarmi, mis saadaks tapamajja 8000 lehma ning jätaks tööta ligi 400 inimest.
Praegune olukord, kus hävitatakse lüpsilehmi ja koondatakse tööjõudu, johtub Särgava sõnul mitte põllumeestest, vaid poliitikutest. “Lihtsad tööinimesed farmides on suurimad kannatajad, kuigi neil on kõige vähem pistmist suure maailma asjadega,” nendib ta. “Seetõttu on hädavajalik, et sel raskel ajal riik abi osutaks. Ligemale kümnendik Eesti riigi eksporditulustki tuleb tänu piimale.”
Särgava sõnul on Eesti farmides kaasaegne tehnoloogia, head loomad ja asjatundlikud töötajad. “Lapsik oleks arvata, et farmidest või taludest tööta jäänud inimesi tööhõivekursuse kaudu päevapealt poliitikuks, stjuardessiks, politseinikuks võib moondada,” lisab ta.
Piimatootmine ei püsi riigi abita
Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik tõdeb, et kui piimakilo eest makstakse 25–23 senti, ei ole võimalik saada laenu investeeringuteks ega täita juba tehtud investeeringutega kaasnevaid kohustusi. Suured piimatootjad on tunnistanud, et neil jääb piimahinna languse tõttu ühes päevas saamata 600–800 eurot ehk keskmise Eesti tööinimese kuupalk.
“See toob vajaduse, et riik tuleks piimatootjatele appi,” tõdeb teadlane, kelle hinnangul aitaks 20–30 miljoni euro suurune lühiajaline abi piimatootmise säilitada. Värniku hinnangul on kõige suuremas ohus üksused kuni 50 loomaga. Igaühe sulgemine kaotaks külas vähemalt ühe või kaks töökohta.
Samas on MAKis meetmeid, mis aitavad luua maal uusi töökohti nii endale kui teistele. Üks on maaelu mitmekesistamise toetus, mille eesmärk ongi maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine maaettevõtluse mitmekesistamise abil. See peaks kaasa tooma uute ja paremate töökohtade loomise ning edendama kohalikku elu.
Helme vallavanem Tarmo Tamm on seda meelt, et ääremaal pole kunagi lihtne elada ja oma äri ajada olnud, küllap sellepärast oskavad kohalikud ettevõtjad hakkama saada.
Lõplik tõde selgub märtsis-aprillis
Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits tõdeb, et idasuunaline kaubavahetus on meil juba mitu põlve järele proovitud, ja ajalugu näitab, et see turg on alati heitlik olnud.
“Nõukogude ajal käisid meie varustajad mööda liitu, või, kilud, suitsuvorst ja Vana Tallinn kaasas ning said kõike mida vaja. Aga praegu see süsteem enam ei toimi,” ütleb Kabrits. “Kui deklareerisime Ukraina rahvale oma toetust, siis pole Venemaalt midagi loota. Peab leidma uued ekspordikanalid.”
Nende kanalite rajamisel näeb Õru vallavanema ametit pidav Kabrits vastutust põllumajandusministeeriumil, mis peaks välisturgude leidmisel seisma mitte ainult toorpiima eksportimise, vaid ka piimatoodete müügikorralduse eest piiri taga.
Õru vallas asuva ASi Laatre Piim juhatuse liige Kalmer Kongo märkis, et viimasel ajal on kõikidel Lõuna-Eesti piimatootjatel keeruline olnud. Tema sõnul toodab Laatre Piim praegu iga tonni toorpiima müügilt keskeltläbi 50 eurot kahjumit.
“Kevadel paistab, millises mahus põllutöid tehakse ja kui palju keegi plaanib silo teha,” tõdeb Kongo. Lõplik tõde selgub tema sõnul märtsis või aprillis.
“Neid, kes aastataguste muinasjutuliste piimahindade aegu laenuga suuri investeeringuid tegid, võib küll kollaps tabada. Ma olen alati öelnud, et muinasjutud on küll ilusad, aga nende lumm ei kesta kaua,” märgib Kongo.
MAK 2014–2020
Tööhõive
Positiivse mõjuga meetmed
– Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine. Eelarve 22,1 mln eurot võimaldab toetada 553 põllumajandusega alustajat.
– Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine. Eelarve 30 mln eurot võimaldab toetada 2000 põllumajandustootjat.
– Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas. Eelarve 57 mln eurot. Eelistatakse projekte, mis uute töökohtade loomisega parandavad tööhõivet.
– LEADER. Eelarve 90 miljonit eurot. Enim pööratakse tähelepanu ettevõtlusele.
Neutraalsed meetmed
– Keskkonnatoetused. Suunatud avaliku hüve tellimisele põllumajandustootjalt (korras maastik, väärtuslik keskkond jms).
– Võimaldab põllumajandustegevust säilitada.
– Tagab põllumajandustootjale töö ja sissetuleku.
Kaudse mõjuga meetmed
– Investeeringumeetmed. Investeeringud vähendavad tööjõuvajadust, ent sellega kaasnevad kõrgemapalgalised töökohad.
– Tootmiskohustusega seotud toetused. Puu- ja köögivilja kasvatamise toetus; piimalehma kasvatamise toetus; ammlehma kasvatamise toetus; ute ja kitse kasvatamise toetus. 5500 majapidamist on võimalik säilitada või arendada.
– Otsetoetused. Otsene rahatugi, mis aitab kaasa põllumajanduse ja töökohtade säilitamisele.
SOTSIAALNE KATASTROOF: musta stsenaariumi kohaselt võib jaanipäevaks tööta jääda kuni 400 farmitöölist.
Sellise hulga inimeste koondamine vähendab ka valla tulusid
Statistika andmetel otsib juba praegu tööd ligi tuhat inimest, kes on ennast määratlenud põllu- või metsamajandustöötajaks. Mustade arvude taga on tõsiasi, et tööstused ei suuda piimatoodetele pärast Venemaa impordikeeldu turgu leida.
Artikkel on avaldatud Maalehes