Eestis üha laieneva üraskipuhangu tõttu kasvab peamiselt kütteks sobiva puidu osakaal, sest üraskikahjustatud puidust mööblit ja ehitusmaterjale toota ei saa. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit rõhutab, et kahjustuste leviku peatamiseks tuleb probleemiga tegeleda kohe.
Kuuse-kooreürask ohustab lisaks Eesti metsade tervisele ka maal elavate inimeste heaolu ja riigi rahakotti. Kui tavaliselt tuleb puidusektoris energia- ja paberipuu peamiselt puude latvadest, okstest, saepurust, puiduhakkest ning mädaniku või kahjustusega puudest, siis üraskikahjude tagajärg on suur kogus kahjustatud puitu, millest pole võimalik valmistada pikaajalisi tooteid. Põhjusel, et puidu keemilise töötlemise võimekus on Eestis väike, läheb enamik kahjustatud puidust kütteks.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Niguli sõnul võib üraskirüüstega kaasneda massiline töökohtade kaotamine. “Üraskirüüste viib töökohad eelkõige puitmajade ja puitmööbli sektorist, sest üraskikahjustusega puu sobib peamiselt puitlaastplaadi toormeks või kütteks. Paberipuiduks seda üldiselt ei taheta. Arvestades, et Eesti väliskaubanduse tasakaal on püsinud suuresti väärindatud puidul, võib üraskirüüste mõju meie majandusele ja töökohtadele maapiirkondades olla äärmiselt suur,” selgitab ta.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liikme Tõnu Ehrpaisi sõnul peavad meetmed üraskiepideemia peatamiseks sarnaselt koroonaviirusega võitlemisele olema kohesed ja kiired. “Ainuke võimalus kahjustuste leviku peatamiseks on pidev seire ja väiksemategi kahjustuskollete kohene likvideerimine. Eriti tähtis on, et seda tehtaks kõikjal üle Eesti, olenemata omandist ja sõltumata sellest, kas tegemist on kaitsealaga või mitte. Kui me kaitsealadel üraskikollete likvideerimisega täna ei tegele, pole varsti enam midagi kaitsta,” ütleb ta. Ehrpais lisab, et metsade massiline hävitamine ei mõjuta üksnes puidutööstust, vaid ka teisi sektoreid.
“Globaalsel tasandil on tekkinud arusaamine, et puudes talletatud süsinik peab jääma seotuks võimalikult pikaks ajaks,” jätkab Ehrpais. “On kaks peamist mõttesuunda. Esiteks seob süsinikku kasvav mets, mis vananedes hakkab toimima süsinikupangana. Teiseks on võimalik hoida süsinikku seotuna pikaajalistes toodetes nagu ehitised ja mööbel. See aitab vähendada suure keskkonnajalajäljega materjalide, näiteks betooni ja terase, kasutamist,” selgitab ta. “Oluline on mõista, et kui ürask puud välja suretab, kaotavad sellest kõik. Süsinikku pole enam ei metsas ega pikaajalistes toodetes. Siin peaks olema eri huvigruppide vahel väga selge konsensus,” ütleb Ehrpais.
Viimastel aastatel on Tšehhit laastanud ulatuslik üraskiepideemia. 2019. aastal tehti tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel ainuüksi päästeraiet 25 miljonit tihumeetrit. Eelmisel aastal kuuse-kooreüraski poolt põhjustatud kahju suuruseks Tšehhi majandusele hinnatakse 1,7 miljardit eurot. Kardetakse, et üraski tõttu on ohus pool riigi kuusikutest, väärtusega 24 miljardit eurot. (Allikas: Reuters)
Metsa- ja puidusektor on Eestis oluline tööandja maapiirkondades, andes otseselt ja kaudselt tööd umbes 60 000 inimesele. Kõige suurema osakaaluga tööhõives on sektor Kesk- ja Lõuna-Eestis, moodustades kuni 20% kõikidest töökohtadest.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on 1996. aastal asutatud valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Liidu eesmärk on tagada Eesti metsa- ja puidutööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime, seista oma liikmete ühishuvide eest ja edendada ühiste eesmärkide saavutamist.
Artikkel on avaldatud Äripäevas