Kui selle aasta kevad on inimestele eriline igas mõttes, siis looduses toimuvat viirusepuhangud ei mõjuta. Metsaistutus ja hooldusraie toimub erametsaomanike metsades kõigest hoolimata, kontaktivabalt ja väiksema meeskonnaga.
Võrreldes eelmise aastaga on istutusmahud mõnevõrra väiksemad, kuna eelmisel aastal langesid raiemahud. Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auni sõnul saame tänaste istutustöödega aidata kaasa sellele, et ka meie lastele ja lastelastele jääksid terved ja tugevad metsad.
Ühena metsaistutust korraldava MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Kadri-Aija Viik ütles, et kui kevadel ja sügisel on Erametsakeskuse algatusel toimunud erinevates Eesti piirkondades avalikud metsaistutused, kus kohale tulnutele antakse lisaks näpunäiteid ka metsa hooldamise kohta, siis tänavu kevadel sellist avalikku istutust ei toimu. “Metsaistutus toimub tänavu kevadel iga metsaomaniku enese algatusel või siis juba ühistu poolt osutatud teenusena,” lisas Viik. “Metsaistutuse vastu on metsaomanikel huvi endiselt suur. Eks mets ole ikka olnud Eesti inimese sahver, kust rasketel aegadel lisa võetakse. Istutustööde ja hooldusega saab omanik tagada, et terved ja tugevad metsad oleksid olemas ka meie lastel ja lastelastel.”
“Tänavu kevadel jõuab Keskühistu Eramets kaudu metsaomanikeni 3,3 miljonit taime,” tõi välja ühistu tegevjuht Priit Jõeäär. Keskühistu Eramets on erametsaomanikele üks suurimaid taimede tarnijaid.
Võrreldes möödunud aastaga on istutusmaht mõnevõrra langenud, kuna erametsaomanikud raiusid mullu vähem ja piirkonniti esineb probleeme maapinna ettevalmistamisega. Peagi hakkab keskühistu tegema ettevalmistusi sügiseseks taimede ühishankeks. “Soovitame metsaomanikel julgelt sügisesse perioodi istutustöid planeerida,” lisas Jõeäär.
Populaarseim puuliik, mida keskühistu kaudu istutamiseks telliti, on ülekaalukalt kuusk- neid istutatakse tänavu kevadel 2,4 miljonit taime. Järgnevad mänd ja kask.
Lisaks metsa istutamisele on väga oluline osa ka hooldusraiel. “Järjest kasvavad uuendusmahud erametsades on märk sellest, et metsaomanik peab oma metsa eest hoolitsemist oluliseks,” ütles Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Ta lisas, et ülioluline on pärast uuendamist ka metsakultuuri hooldada. Nii hoitakse ära väikeste puude hukkumine vohava rohttaimestiku poolt. Nagu istutamiseks, saab ka selleks toetust Erametsakeskuselt. Metsaomanikul tasub ühendust võtta kohaliku metsaühistuga, kes abistab nii metsakultuuri hooldamisel, kui abistab ka toetuse saamisel.
Aun märkis, et hooldusraiega kõrvaldatakse metsast osa puid, et saada kvaliteetsem mets ja ära kasutada puidu kogus, mis looduslikult raieringi jooksul välja langeb. “Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldusraiete eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda,” lisas Aun.
Metsa uuendamiseks saab toetust küsida Erametsakeskuselt. Toetatakse nii metsataimede soetamist ja istutamist ning maapinna ettevalmistamist istutamiseks, kui ka metsauuenduse hooldamist.
Taimede soetamisel ja istutamisel on toetuse suurus kuni 400 eurot hektari kohta, maapinna ettevalmistamisel ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta.
Erametsaomanik saab toetust küsida läbi metsaühistu. Selleks tuleks oma kohaliku ühistuga aegsasti ühendust võtta. Erametsakeskus ootab ühistutelt taotlusi kaks korda aastas- kevadel ja sügisel. Kokku on tänavu metsa uuendamise toetamiseks eelarves 1,47 miljonit eurot.
Täpsema info leiab SIIT.
Artikkel on avaldatud Äripäevas