Riik tahab maareformi kolme aastaga lõpetada. Põllumeestel on aga võimatu praegu maid osta, kuna neil pole raha: piima hind on 40 protsenti langenud ning riigi toetus nullilähedane. Abi oleks maa müügi ajutisest peatamisest.
“Hea oleks küll, kui ajutises kasutuses olevaid maid praegu oksjonile ei pandaks,” ütleb ASi Perevara juht Alo Teder. Tema firmal on riigilt ajutise kasutuse lepinguga 24 hektarit, kuid lisaks sellele veel 194 hektarit tähtajatu rendilepingu alusel keskkonnaministeeriumiga. Selles on kirjas, et keskkonnaministeeriumil on õigus leping lõpetada, kui maa müüki pannakse. “Mingit kindlust ei ole!” sõnab Teder.
“Eks neid maid, mida oksjonile pannakse, tuleb pidevalt,” ütleb Harjumaa põllumees Rein Riga, kelle kasutuses olevast maast peagi mõned tükid jälle müüki lähevad. “50–60 hektarit ongi juba käest läinud. Pole olnud midagi teha, keegi paneb üle ja kõik!”
Harjumaa viljakasvataja Aare Mölder ütleb, et temal on maad ajutises kasutuses lausa paarsada hektarit. Kui mees mullu üht maatükki osta soovis, pöördus ta raha saamiseks panka. Sealt ta aga abi ei saanud ning praegu pole ilmselt mõtet enam üritadagi.
Ka Võrtsjärve ääres tegutseva OÜ Karpo juht Kalev Nurk, kes küll riigimaa erastanud või võtnud kasutusvaldusse, ent kasutab ajutiselt munitsipaalmaad, muretseb tuleviku pärast. “Kui praegu maad ostma peaksin hakkama, siis seda ma teha ei jõuaks,” on mees kindel.
Padar toetas talumeest
Probleem on terav üle Eesti, nii et Saaremaa talupidaja Aivo Laul kirjutas selle kohta kirja põlluministeeriumile.
“Oleme väike põllumajandusettevõte Saaremaal. Meil on sada lüpsilehma ja 400 ha maad, millest enamik on riigi maad. Nüüd on hakanud tulema teatisi, kus riik katkestab maa ajutise kasutuse lepinguid, et vormistada maa riigi omandisse ja panna maad müügi või rendi oksjonitele. Kas sellist tegevust ei saa edasi lükata, kuna hetkeolukorras on niigi raske ots otsaga kokku tulla?” seisab kirjas.
Riigile kuuluva põllumaa müüki korraldab keskkonnaministeerium. Konkreetselt riigimaade oksjonitega tegeleb sellele alluv maa-amet. Nii saatis põllumajandusminister Ivari Padar kirja keskkonnaminister Mati Raidmale, paludes tal põllumaa oksjonid ajutiselt peatada.
Kirjas selgitab Padar, et Venemaa kaubandussanktsioonide tõttu on põllumajandusettevõtete tulubaas järsult halvenenud.
Veel halvemaks läheb põllumeeste elu Padari sõnul siis, kui maa-amet paneb ajutise kasutamise lepingu alusel põlluharijate käes oleva maa enampakkumise korras müüki. Siis on põllumehel raha puudumise tõttu võimatu enampakkumisel konkureerida või seal kujunenud hinnaga maad osta.
“Enampakkumisel suudavad maad osta isikud, kellel on raha, kuid kes ei ole põllumajandustootjad. Seetõttu on oht, et maad võivad põllumajanduslikust kasutusest välja minna või võetakse need kasutusele mingil muul kasutusotstarbel,” kirjutab Padar.
“Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku peatada ajutiselt riigi omandis olevate põllumajandusmaade võõrandamine,” on ministeeriumi seisukoht.
3,2 miljonit eelarvesse
Keskkonnaminister Mati Raidma oksjonite peatamist vajalikuks ei pea, sest põllumajandusmaid ei saa lihtsalt kasutusest välja jätta ning maade riigivarana kasutusse andmise ainuke võimalus on nende enampakkumise korras renti või müüki suunamine. Ta rõhutab oma vastuses põllumajandusministrile, et maade müük vastab eesmärgile lõpetada maareformi toimingud ja kanda kõik riigile kuuluvad maad maakatastrisse 2017. aasta 31. detsembriks.
Raidma lisab, et maareformi lõpuleviimise peatamine pole põhjendatud enne, kui seda otsustavad vabariigi valitsus ja seadusandja.
“Maa-amet ja keskkonnaministeerium on kohustatud tagama riigimaa eesmärgipärase ja heaperemeheliku kasutamise, mis põllumaa puhul tähendab eelkõige põllumajandusliku kasutuse jätkumist. Meie hinnangul võib just riigivaraks vormistatud põllumaa müümisest või kasutamiseks andmisest loobumine kaasa tuua kas põllumaa seisundi halvenemise − kui keegi maad enam ei kasuta − või riigimaa omavolilise ja ebaseadusliku kasutamise,” arvab keskkonnaminister.
2015. aastal on keskkonnaministeeriumile riigieelarvega pandud kohustus teenida põllumaade müügi arvelt ca 3,2 miljonit.
“Kuna nii müügi- kui rendimenetlus on ajamahukas protsess, on käesoleval aastal erakäibesse suunatavad maaüksused välja valitud ja ettevalmistustega alustatud juba eelmise aasta lõpus. Seetõttu võib põllumajanduslike maade müümise ja rendileandmise protsessi erakorralise peatamise üheks tagajärjeks olla riigieelarve seadusega ette nähtud kohustuse täitmata jätmine,” väljendab oma kartust keskkonnaminister.
Tema kiri lõpeb aga väitega, et “üksiku ettevõtte arvamusavalduse alusel ei ole õige teha üldistusi ega hakata kaaluma riigimaade erakäibesse suunamise protsessi peatamist”.
Kuna kehtiva seaduse raames põllumeeste elu kergendada ei anna, tuleks seadust muuta.
“Riigivaraga seonduvat reguleerib riigivaraseadus, mille üks põhimõtteid on, et riigivalitsemiseks mittevajalik maa müüakse või antakse kasutusse,” selgitab maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toom.
2017. aasta lõpuks peavad maad olema riigi omandisse vormistatud. Ajutised lepingud kaotavad siis kehtivuse. Riigivarana saab maad anda kasutusse ainult enampakkumise korras.
Toom nõustub, et oksjonite peatamiseks on vaja seadusemuudatust. “Kui põllumajandusministeerium leiab, et riigimaa erakäibesse suunamise reeglites on vaja teha muudatusi, tuleks põllumajandustootjate vajadusi ja huve põhjalikult kaardistada ning vajadusel välja töötada muudatused õigusaktides. Seni saab maa-amet oma tegevustes põllumajanduse hetkeolukorda arvestada vaid kehtiva õiguse piirides ning suunata põllumajandusmaid enam rendimenetlusse. Nii oleme ka teinud ja võimalusel teeme edaspidi,” kinnitab Toom. “Müüa kavandame vaid väikesepindalalisi ja segakõlvikulisi maatükke, mille ostmine nende madalamate hindade tõttu ei käi põllumeestele üle jõu ning mida väikese pindala tõttu ei ole otstarbekas rendile anda.”
ÜKS KÜSIMUS: Kas maaoksjonite peatamise ettepanek on “üksiku ettevõtte arvamusavaldus”, nagu väidab keskkonnaminister, või on tegu laiema probleemiga?
KALEV KREEGIPUU, Eesti Põllumeeste Keskliidu tegevjuht
Probleem on päevakorras olnud pikemat aega.
See jutt, et kasutusvalduses on ainult 13 500 ha riigimaid, mis moodustab kogu põllumajandusmaast alla poolteise protsendi ning seetõttu pole probleem oluline, on sarnane suhtumisele, et kuna põllumajandus annab SKTst ja valijate häältest ainult paar protsenti, pole kogu põllumajandus oluline.
Oksjonite peatamise teemal esitati nii keskkonnaministrile kui maa-ameti peadirektori kohusetäitjale küsimus ka EPK aastakonverentsil. Minister vastas, et asjaga peaks tegelema ja olukorda hindama, ning juhul, kui kriis venib pikemaks, ka vastavaid otsuseid tegema. Maa-ameti vastus oli, et nemad lähtuvad riigimaade erastamise kavast, sellest saadav tulu on riigieelarves kirjas ning oksjonite peatamise otsust vaevalt et teha tahetakse.
Põllumeeste kasutuses olnud riigimaa väljastpoolt tulnud ostjad on tihti seadnud senise kasutaja fakti ette, et kas maksad kogu otsetoetuste summa rendiks või niidame pinna ise ning võtame ka toetused.
Enamik põllumehi on seisukohal, et mitte ainult riigimaade, vaid kogu põllumajandusmaade ostu-müüki reguleerivat seadusandlust tuleks muuta.
Maaga on seotud inimeste elupaigad, ettevõte ei saa maad kaasa võtta ja mujale kolida, maast sõltub riigi julgeolek, toidujulgeolek jne. Seetõttu ei peaks maa ost-müük käima üliliberaalsete vabaturu reeglite järgi. Paljudes riikides on teistsugune kogemus olemas. Seda tuleks uurida ja leida Eestile sobiv variant.
MAAKASUTUS
Variandid
– Ajutine kasutus. Maavanem saab anda ajutisse kasutusse reformimata maad. Kasutaja tasub üksnes maamaksu. Lepingu lõppemise tähtpäev on 31. detsember 2017.
– Riigimaade rent. Rendile antakse maad, mida maareformi käigus ei erastatud, tagastatud ega antud kasutusvaldusesse. Põllumajandusmaa rendileandmist korraldab riigivara valitseja volitatud asutus (keskkonnaministeeriumi haldusalas oleva maa puhul maa-amet või RMK). Enampakkumisel võivad osaleda kõik soovijad võrdsetel alustel, enampakkumise objektiks on aasta renditasu. Lisaks on rentnik kohustatud tasuma ka maamaksu. Alates 2014. a sõlmitakse lepingud viieks aastaks.
– Kasutusvaldus. Maareformiga riigi omandisse jäetud maadele seatakse kasutusleping. See sõlmitakse maavanema ja maakasutaja vahel. Maakasutaja tasub esimesel 5 aastal maamaksu, edaspidi lisandub kasutusvalduse tasu 2% maa hinnast. Pärast kahe aasta möödumist lepingu sõlmimisest on kasutusvaldajal õigus maa välja osta. Kui isik ei soovi maad välja osta, on tal võimalus lepingu alusel maakasutust jätkata. Enamasti on lepingud sõlmitud 15 aastaks.
Allikas: maa-amet
REFORM
Kui palju on veel vaba maad?
– Maakatastrisse kantud haritavat maad on Eestis kokku
ca miljon ha, millest kasutusvalduses ca 81 000 ha.
– Riigi maareservi arvatavat reformimata riigimaad on kokku
ca 75 000 ha, millest põllumajandusliku otstarbega maid on hinnanguliselt ca 20 000 ha.
– 2015. aastal plaanitakse saada maa müügist kokku 12 miljonit eurot, sellest põllumajanduslikke kõlvikuid sisaldavate maade müügist ca 3,2 miljonit eurot. Ülejäänud 8,8 miljonit eurot kavatsetakse teenida elamu-, äri-, tootmis- ja metsamaade müügist.
– 2015. aastal rendi enampakkumisele suunatud maad on
ca 4000 ha.
– 2015. aastal müügimenetlusse suunatud maad on kokku
3880 ha, millest põllumajandusmaad 2300 ha.
– Müüki suunatud põllumajanduslikke kõlvikuid sisaldavate maaüksuste keskmine pindala on 5,8 ha.
– Müüki suunatud põllumajanduslikke kõlvikuid sisaldavate maaüksuste keskmine alghind on 8000 eurot.
– Ca 40% müüki suunatavate põllumajandusmaade osas on maa-ametile avaldatud ostuhuvi.
– Maareform riigimaade osas peab olema lõpetatud 2017. aasta 31. detsembriks.
Artikkel on avaldatud Maalehes