Põllumajanduse raskused toovad kaasa haritava maa hinna tõusu pidurdumise ja tehingute arvu vähenemise, ennustab maaelu blogis maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban.
Kui vaadata haritava maa tehingute keskmist hinda viimasel kümnel aastal, siis on see valdavalt olnud kasvutrendiga, 2009. ja 2010. aastal toimunud hindade langemisele on järgnenud hüppeline hindade kasv, kirjutab Gorban. 2014. aastaks oli haritava maa hind kümne aasta taguse ajaga võrreldes tõusnud ligikaudu kuus korda ja jõudnud 2409 euroni hektari kohta.
Sama tendents iseloomustab ka tehingute arvu, kus vahepealse languse järel võttis 2008. aasta taseme saavutamine aasta võrra rohkem aega kui hindade puhul, kuid ka tehingute arvu puhul jõuti 2014. aastal rekordtasemeni – 1347 tehingut haritava maaga, kirjutab Gorban. Selle tehingute arvu juures tehti 2014. aastal haritava maaga tehinguid summas 35 miljonit eurot.
Selle aasta esimese kolme kvartali tehingud haritava maaga on keskmiselt tehtud hinnaga alla 2000 euro hektari kohta, millest võib järeldada, et haritava maa hinna tõus on pidurdunud. Eelkõige võib selle põhjusena tuua põllumajandussektori piiratud vahendid praeguses majanduslikus olukorras maasse investeerida. Tehingute arvu kohta on küll keeruline hetkel prognoosida, kuid eeldada võib, et eelmise aasta tasemele see aasta lõpuks ei küündi.
Rendihindades sektori raskused ei väljendu
Rendimaade osatähtsus on samuti viimase kümne aasta jooksul stabiilselt kasvanud ja praeguseks on üle poole kasutuses olevast põllumajandusmaast rendimaa.
Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli see kasvanud 54%ni. Rendimaade kaardil paiknemist analüüsides joonistub välja kaks peamist trendi – rendimaade osatähtsus on suurem suuremate linnade läheduses ning vähem on rendimaid madala mullaviljakusega maakondades, kirjutab maaelu blogi. Kui vaadata rendimaade osakaalu ELi tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem just uutes liikmesriikides, seega Eesti ei ole siin erandiks.
Kui haritava maa hinnatõus on sektori majanduslike raskuste tõttu pidurdunud, siis rendihindade kohta sellist järeldust teha ei saa. Kuna rendihindade kohta on andmed 2014. aasta seisuga, siis võib eeldada, et sektori majanduslik olukord siin veel ei kajastu – ka haritava maa hinnad olid 2014. aastal senistest kõrgeimad. Samas rendihindadesse sektori raskuste järelmid sellisel kujul ei pruugi jõuda, kuivõrd üldjuhul on rendilepingud pikaajalised ja tihti seotud erinevate toetustega.
Artikkel on avaldatud Äripäevas