Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
“Piimatootjal on selline seis, et kui me just kaikaga ei sunni piimatöötlejaid raha maksma, siis nad meile lihtsalt ei maksa! Ja ise lõikavad kasumit!” põrutab Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt. Tööstused maksavad piima eest praegu tema sõnul 230 eurot tonnist, kuigi saaks maksta 300.
“Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonide mõju Eesti piimatöötlejatele on vaieldamatu, kuid sealse turu äralangemist on suudetud osaliselt kompenseerida siseturuga ja osaliselt uute välisturgudega – mullu lisandus piimatoodetele 19 uut sihtturgu,” selgitab põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Tootjad lüpsavad kahjumit
Piimatootjaid, kes lüpsavad igalt piimaliitrilt viis senti kahjumit, ajab see teadmine vihale.Raivo Musting oli kaheksa aastat E-Piima liige, aga ühistu liikmena sai ta madalamat piimahinda kui need, kes viisid piima aktsiaseltsidesse.
“E-Piim kuulub piimatootjatele, piima hind oleks võinud siin olla kas või üks sent kõrgem. Tegelikult oli 10–40 senti odavam,” selgitab Musting. “Piimatööstused saaksid kogu meie piima oma hoovile, kui maksaksid Euroopa Liidu keskmist hinda, nagu 2013. aasta lõpus sai kokku lepitud.” Kahjuks peeti lepingust kinni neli kuud, siis nõuti ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi.“Meil ei ole mingit võimalust panna töösturid rohkem maksma, ainuke survevahend oli vedada oma piim Lätti ja Leetu,” teatab Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt. Nüüd on aga ka Lätis–Leedus hind rängalt kukkunud ja tootjad suluseisu sattunud: kalla maha või anna odavalt ära.
“Meil ei ole mingit võimalust panna töösturid rohkem maksma, ainuke survevahend oli vedada oma piim Lätti ja Leetu,” teatab Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt. Nüüd on aga ka Lätis–Leedus hind rängalt kukkunud ja tootjad suluseisu sattunud: kalla maha või anna odavalt ära.
“Kaupleme kiiresti rikneva kauga, piim tuleb kohe ära anda, ei saa pikalt hinna üle kaubelda,” selgitab Kruusla.
“Kui algasid Venemaa sanktsioonid, siis kõik rääkisid, et toetame-aitame. Nüüd pole kellegi asi, kas tegutseme või ei, valitsust meie mured ei huvita,” on Kaska-Luiga talu peremees kibestunud selle üle, kuidas riik oma põllumehi kohtleb.
Kelle käes siis raha on?
Uuringus välja käidud 78,5 protsendist on hämmingus ka piimatööstused, kes eitavad, et nende ettevõttes on nii suur kasum tekkinud.
Ent 2014. aastal langes piima tööstustest väljamüügi hind kolm protsenti võrreldes 2013. aastaga. Piima kokkuostuhind aga langes 27,1 protsenti.
“Eksportivaid piimatööstusi lõi eelmise aasta kriis päris valusalt, nii et E-Piimal küll midagi rõõmustavat ei ole, tuleme vaevalt ots otsaga kokku,” teatab piimaliidu juht ja E-Piima juhataja Jaanus Murakas.Kui me piima Lätti–Leetu ei viiks, oleks hind veelgi madalam, sest Kruuda, Murakas ega Solovjov ei loobu sellest rahast, mis neil on võimalik saada. Avo Kruusla
Eelmisest aastast hakati E-Piima tooteid eksportima Saudi Araabiasse ja Rumeeniasse. E-Piima tööstused töötavad täisvõimsusel, koostöös Saaremaa piimatööstusega tehakse Järva-Jaani meiereis ka vadakupulbrit. “Kuidagi suudame oma kauba maha müüa, aga loomulikult on Vene turu ärakukkumise tõttu hind väga madal,” ütleb Murakas.
Eksportivate tööstuste kõrval on ka ainult siseturule tootvaid tööstusi, ja nende müügitulu ning kasum võib olla tunduvalt suurem. “Siseturule orienteeritud tööstustel oli aasta lõpp parem, kuna piima kokkuostuhind järsult langes ja nemad ekspordivõimaluste kokkukukkumise tõttu ei kannatanud,” selgitab Murakas.
Piimaliidu juhataja kritiseerib, et tööstustes majandusaasta auditeerimine alles käib ja pole päris selge, mis arvudega tulemused saadud on.
“Me ei tea, missugused ettevõtted on statistilistesse valimitesse pandud. Me ei tea, kas statistika jaoks on piimatööstused ka need tööstused, kes ise piima ei varu. Kui valimisse on võetud ka jäätisetööstused, siis see moonutab üldist pilti,” räägib Murakas.
Statistikaamet kinnitab seda oletust – arvesse on võetud nii sise- kui välisturule tootjad ning ka jäätisevalmistajad
Emori hinnainfo näitab selgelt, et peamine kasum nii tööstustele kui kauplustele on tulnud tootja arvelt. Kui 2013. aastal olid toorpiima hinnad laes, said tootjad iga müüdud joogipiima liitri hinnast üle 60 protsendi, aastaga on see langenud paarkümmend protsenti. Samas on oma osa piimahinnas kasvatanud nii tööstused kui kauplused: tööstused 10 ja kauplused üle 5 protsendi.
Kasum lehmapidaja arvelt
Valio Eesti ASi tegevjuht Maido Solovjov ei eita, et siseturule tootva piimatööstuse kasum on tulnud ka tootjatele makstava madalama varumishinna arvelt.
“2013. aastal saavutas toorpiima hind kõigi aegade rekordi 32,8 senti/kg, 2014. aastal kujunes hind madalamaks, tarbijad on aga üldjuhul sellistest hinnatõusudest säästetud,” räägib Solovjov.
Samas töötleb Valio oma tehastes praegu hulga suurema koguse toorpiima lõpptoodeteks, kui tehti seda enne Venemaa embargo kehtestamist, nii et müük siseturul üha kasvab.
“Tööstus on teinud viimastel aastatel investeeringuid, et olla konkurentsivõimeline. Neid investeeringuid ei ole tehtud riiklike toetuste abil, vaid teenitud kasumilt. Selleks et tööstus oleks konkurentsivõimeline ning suudaks investeeringuid tasa teenida, peab pidevalt olema mõõdukas kasum,” selgitab Solovjov.
Ent ka piimafarm ei saa elada nii, et teenib oma kahjumi arvelt kasumit tööstustele. “Kui me piima Lätti–Leetu ei viiks, oleks hind veelgi madalam,” teatab piimatootja Avo Kruusla. “Sest Kruuda, Murakas ega Solovjov ei loobu sellest rahast, mis neil on võimalik saada.”Oliver Kruuda: Peamegi kasumit teenimaSilja Lättemäe
Statistikaameti andmetel teenisid piimatööstused 2014. aastal korraliku kasumi vaatamata Venemaa sanktsioonidele. Kuidas oli see võimalik?
Statistikaamet ei analüüsi ettevõtete puhaskasumit, vaid ettevõtete lisandväärtust. Eelmine majandusaasta oli väga väljakutseterohke.
Aasta algul suleti Vene turg. Meie avasime oma toodetele turu taas märtsis ja see tegevus oli kasumlik. Uuesti sulgus turg augustis ning seejärel oli suure hinnasurve all just eksporti veerev tooraine.
Venemaa sanktsioonide tõttu said suurt kahju ka toidutööstused. Mäletame ju augustikuiseid väljaütlemisi “Aktuaalses kaameras”, et tooraine ostjad lõunariikidest langetasid kokkuostuhinna päevaga 180 eurole tonn. Eesti kokkuostjad pole nii madalat hinda kunagi maksnud, hinnaklass on jätkuvalt 250 euro juures tonni kohta.
Eelmise aasta esimeses pooles oli tooraine hinnaks Eestis 400 eurot tonn ja see hind oli kõikidele kokkuostjatele üle jõu. Meid aitas tookord Vene turg ja paremad commodity-toodete hinnad maailmaturul.
Oktoobriks langes lõssipulbri ja juustu hind praktiliselt 35% võrrelduna kevadiste hindadega.
See, et 2013. aastal olid ettevõtete kasumid nigelamad, oli suures osas tingitud tooraine defitsiidist tekkinud põhjendamatult kõrgest toorainehinnast ja madalatest väljamüügihindadest.
2013. aasta detsembris näiteks oli meie joogipiima liitri väljamüügihind madalam kui tooraine liitri eest makstav.
Kas piimatootjate nurin, et tööstused on oma kasumi saavutanud tänu madalatele piima kokkuostuhindadele, on õige?
Töösturid ostavad oma tootmiste tarbeks toorainet turuhinnaga. Tõsi, praegused toorainehinnad on töösturitele mugavamad ja võimaldavad nii mõnegi edasi lükkunud investeeringu ära teha.
Küsimus on, kuidas turg reageerib ja kas praegusest toorainehinnast ka töösturitele lõpuks kasumit jääb.
Meil on olemas ka ühistulisi tööstusi, ja ma ei arva, et nende tööstuste omanikud ehk siis piimatootjad ei ole teinud kõike endast olenevat, et kasumlikkust kasvatada.
Kui ühistuline tööstus ei maksa 2–3 senti rohkem kui äriettevõte, siis tegelikult see ju näitabki, et turult ei ole paremat piimahinda võtta. Minu andmetel – aga loodan, et eksin – maksavad äriettevõtted praegu isegi natukene rohkem kui ühistulised piimatööstused.
Milliseid uusi turge mullu leidsite?
Kõige kasumlikum piimatoode koduturul oli veel natuke aega tagasi 2,5% kilepiim, kuid kahjuks nüüdseks on see turg muutunud.
Välisriikidest töötame n-ö laktoosivaba portfelliga Venemaa turu suunas, oleme müünud paljudesse Aasia riikidesse. Just täna, lehe ilmumise päeval, saadame esimese suurema partii Jaapani poole teele. Ka Skandinaavia on huvitav ja potentsiaalikas. Huvitavaim on vast kõrgendatud valgusisaldusega lõssipulbri klient Vietnamis.
Artikkel on avaldatud Maalehes