Korralikku tulu tõotav metsatükk on turul likviidne kaup.
Kinnistusregistrisse metsamaana kantud maa väärtuse määrabki ennekõike asjaolu, millised puud seal kasvavad.
Metsatehingute turg on spetsiifiline, oma paljude eripäradega. Ehk nagu öeldakse – kirju kui Kihnu naise seelik. Kui kasvava metsa turuväärtuse hindamisel on aluseks puistu enda kooslus ja raietest saadav puidu sortiment – aluseks on, kui palju võib metsa raiudes teenida nüüd ja tulevikus –, siis metsamaa kui kinnisvara väärtuse hindamisel tuleb arvesse veel terve hulk nüansse. Võib ju metsamaakinnistu puhul tegu olla ka tühjaks raiutud langiga. Neid nimetavad metsamehed isekeskis laipadeks.
Müüa või mitte müüa
Kinnisvaraspetsialistid, aga ka metsarahvas, ütlevad, et ära müü maad. Aga kui inimene oma mõne hektariga ikka midagi teha ei taha, oska, viitsi, ja arvestades, et eeldatavasti saab kinnistu müügist rohkem raha kui puidu müügist, siis pole ehk tõesti mõtet seda endale hoida.
Muidugi juhtub harva, et terve kinnistu on kaetud täpselt ühesuguse metsaga – samas vanuses ja samasuguse kooslusega maaüksusi naljalt ei kohta. Seetõttu leidub ka väga väikesel metsakinnistul erisugust metsa, kuhu tuleb määrata erinevad eraldised. See kõik saab aluseks ka metsakinnistu väärtuse hindamisel. Metsahindamisi teostavad takseerimis-hindamisettevõtted, mida Eestis on neli-viis.
ASi HD Festforest Estonia direktor Toomas Kams märgib, et nii palju kui praegu ei ole Eestimaal metsa olnud vähemalt viimase 500 aasta vältel. Lisaks sellele teame, et meil on 40 000–50 000 metsaomanikku. Mis tähendab sisuliselt ka sama palju metsamaa kinnistuid.
Tootlikkus põllust väiksem
Kams manitseb, et need 40 000–50 000 peaksid oma varast enam hoolima. Ta on ka seda meelt, et metsi peaks rohkem raiuma. Hinnanguliselt võiks Eesti raiemaht suureneda oma metsas mitte midagi tegevate omanike aktiivsuse tõusu arvel kuni kolmandiku võrra. Praegune raiemaht on veidi alla kümne miljoni m3 aastas. Nii rahvamajandusele tulu toomiseks kui selleks, et muidu kasvame piltlikult öeldes metsa. Tegelikult pigem küll võsastume.
Mingi osa on selles ka põllumaade metsastumisel, eriti 1990ndatel ja just Lõuna-Eestis. Nüüdseks on käivitunud siiski pigem vastupidine trend. Ka siin kehtib reegel: mida suurem risk, seda suurem tootlikkus. Põlluharimine on siiski jätkusuutlikum eluarendus kui metsamajandusega tegelemine.
Samas – põllumehe teenistus võib olla küll kümneid kordi suurem kui metsamehe oma, aga ka riske on rohkem. Et metsamees ära elaks, peab tal olema vähemalt 300 ha metsamaad ning sedagi peab majandama efektiivselt. Põllumehele piisab sadakonnast hektarist.
Toome näite. Ühelt põlluhektarilt saab keskeltläbi neli tonni teravilja, mille kokkuostuhind on, ütleme, 200 eurot/t. Hektarilt teenib talunik seega umbes 800 eurot. Ja nii igal aastal. Tehes ühel hektaril lageraie, võib puidu müügist teenida keskmiselt 5000 eurot. Järgmine kord võib see samal maal korduda mitte enne kui 50–60 aasta pärast.
Hektari aastatulukus on põllumehel küll üle viie korra väiksem, aga pikemas vaates juba kümneid kordi suurem. Seda enam et raiudes näiteks igas kuus ühe hektari, teenib metsamees meie arvutuse kohaselt aastas 60 000 eurot. Aga seejärel on tal käes 12 ha lagelanke, mida paari aasta pärast tuleb metsastama hakata. Arvestuslikult kulub hektari maa ettevalmistamiseks, taimede ostmiseks, istutamiseks ja valgustusraieks 2000 euro ringis.
Metsamaast põldu ei saa
“Põllumaa on selles mõttes väärtuslikum, et selle tootlikkus on metsamaa omast suurem ja kiirem. Sesatp ei lase tark maaomanik põllumaal metsa kasvada,” selgitab Kams. “Seal, kus kasvab mets, on tegu valdavalt väheväärtuslikuma maaga, sel pole põllumajanduslikku perspektiivi. Ja nii on see juba ajalooliselt välja kujunenud.”
Seega – head põllumaad on ka kasutuses põllumaana, ja seal, kus pole suuremat mõtet põldu harida, kasvab mets. Ehk +/–10% võib olla teistmoodi. Millest järeldub, et metsi põldudeks raadata meil suuremat ei tasu.
Toomas Kams usub, et väikeomanike metsade parema majandamise alus võiks olla metsanduse prestiiži taastamine.
“Puidufirmadel on üldsuse silmis negatiivne aura. Ja kui sellel väikeomanikul küps mets mustub ja mädaneb, ega keegi ei tule ja koputa talle uksele, et näed, mis sinu rahaga toimub,” arutleb ta. “Võiks ju suhtuda nõnda, et raiumine pole vana metsa surm, vaid pigem uue sünni ettevalmistamine.”
Kams märgib, et näiteks Rootsis ongi nii – kõigile on ju näha, kus küpsed metsad asuvad. Ja ka omanike andmed on teada. Metsa- ja puidufirmad võtavadki kätte ning koputavadki nende omanike ustele.
Metsamaade vahenduse, ostu-müügi ja haldamisega tegeleva Metsatervenduse OÜ juhatuse liikme Ants Eriku sõnul peab metsaomanik suurema tulu saamise huvides hoolitsema metsa juurdekasvu eest.
Oluline on juurdekasv
“Meil on küpset metsa väga palju. Selline mets nõuab raiet, ja kui seda teha, paraneb ka juurdekasv ning mets uueneb kiiremini,” ütleb Ants Erik, kes kuulub ka Erametsaliidu juhatusse. “Ka metsaparandus kiirendab juurdekasvu. Soomes on metsade tootlikkus viimastel aastatel tõusnud 20 protsenti tänu geneetilisele parandamisele.”
Tema hinnangul on pool meie metsamaast tootmisest väljas, mis teisisõnu tähendab, et pool metsapotentsiaalist on kasutamata.
“Ning kui me ei tee piisavalt harvendus- ja valgustusraieid, millega saame muu hulgas suurendada ka raiemahtu, siis tulevikus kaotame veel olulise osa,” nendib Erik. “Meil nii-öelda põleb miljon tihumeetrit puitu metsas. Kui see rahaks teha, saaks juba 20 miljonit pluss maksud riigile. Ja kõik ressurss tuleks käibesse. Kui selliselt mõelda, peaks kõik omanikud, kes oma metsi ei majanda, vangi panema.”
Vaadates ajalehtede reklaamikülgi, mis kirendavad metsa ja puiduga seotud kuulutustest, siis näib, et metsamaa ja kasvava metsa turg on aktiivne. Tegelikult on tegu siiski ostusoovidega, erilist statistikat kasvava metsaga tehtavate tehingute kohta saadaval pole.
Seega võib müüa maad koos kõigega, mida see kannab, võib müüa kasvava metsa raieõigust. Kuna nüansse on palju, annab ka maa-amet oma kinnisvaratehingute ülevaadetes metsamaastatistika maa kohta koos kasvava metsaga.
Hinnad seinast seina
On olnud müstilisi kuulutusi, kus hektari kasvava metsa eest pakutakse kuni 50 000 eurot. Tagasi maa peale tulles peab märkima, et mingitel eriti headel tingimusel (näiteks 120aastane männik) võib ette tulla tehinguid 25 000 eurot/ha.
Maa-ameti tehingute andmebaasist nähtub, et eelmisel aastal tehti Eestis metsamaaga 1981 ostu-müügitehingut, omanikku vahetas kokku 18 094 hektarit ja kokku liikus selles äris ligi 47 miljonit eurot. Muuseas mõjutab kõnealust turgu ka riigi nn reservmaade müük oksjonite kaudu.
PANE TÄHELE
Metsamaal suured hinnakäärid
- Mets katab peaaegu poole – 48,2% – Eesti maismaa territooriumist.
- 2012. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,2 mln ha ja metsade puidutagavara 468 mln tm.
- Levinuimad puistud on männikud (32,9% puistute kogupindalast), kaasikud (31,6%), kuusikud (16,2%) ja hall-lepikud (8,8%).
- ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmse metsavarude hindamise kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal.
- Kõige väärtuslikumad metsad kasvavad Kagu-Eestis – Võru- ja Põlvamaal, kus hektari eest makstakse keskmiselt üle 4300 euro.
- Ka maksimaalne metsahektari eest makstud hind pärineb Võrumaalt – 13 716 eurot.
- Kõige odavamalt saab hektari metsamaad Saaremaal – 169 euro eest.
- Samas toimus Saaremaal kaks korda rohkem metsamaatehinguid kui teistes maakondades ja ka tehingute kogusumma (7,3 mln/eurot) oli suurim.
- Allikas: maa-amet, statistikaamet, Erametsaliit, Metsaleht
Artikkel on avaldatud Maalehes