OÜ Kinnistu juhi Mart Eriku sõnul on emeriitprofessor Toomas Frey väiteid väga raske kommenteerida, sest erinevaid numbreid eri mõõteskaaladelt kokku liites ja lahutades võib ju saada tulemusi, mida iganes soovitakse. Erik annab oma hinnangu artiklis Mis on tegelik raiemaht? toodud arvamustele.
Peamine, mida antud loos ei arvestata, on puuliikide raievanus. Nõnda nagu tema, võib asjale läheneda vaid metsade ühtlase vanuselise jaotuse korral. Metsade seisund ja puistute raievanused on tegelikkuses aga erinevad. Nii näiteks on meie majandusmetsade peamiste puuliikide raievanused olenevalt boniteediklassist väga varieeruvad: haab 30–50, kask 60–70, kuusk 60–90 ning mänd alates 90–120 aastani. Hallil lepal polegi raievanust, seda võib igal ajal raiuda. Lisaks mõjutab metsade raiet selle sanitaarne seisund – seenhaigused ja üraskirünne.
Vale on Toomas Frey loos ka lubatud raiemaht, mis MAKi järgi on tegelikult määratud tasemele 12–15 mln/tm aastas. Samamoodi on tõest kaugel tegelik raiemaht, ei saa aru, kus on võetud 16 mln/tm aastas, kui kõik osapooled on enam-vähem nõus mahuga 11 mln/tm aastas. Lisaks soovitaks ma auväärt emeriitprofessoril põhjalikult tutvuda MAK 2020 materjalidega.
Ta liialdab ka lageraiega, mida tegelikult on ca 35 000 ha aastas. Nõnda ongi Frey toodud stsenaarium pelgalt „oleks” või tema soovunelm, mitte reaalsus.
Ma ei tea, kuidas on võimalik ilma konkreetsete metsaeralduste andmeid kasutamata põhjapanevaid üldistusi teha. Üldnumbrid tulevad ikka andmebaasidest päringuid tehes. Lisaks sellele on ajaloolistel põhjustel Eestimaa metsade vanuseline struktuur paigast ära. Alates 1940. aastast hiigelkoguses mahajäetud põllumajanduslik maa on metsastunud ning igal metsaomanikul on põhiseaduslik õigus oma vara kasutada vastavalt seadusele.
Mart Erik
Artikkel on avaldatud Äripäevas