Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv aitas Maaelufoorumil lahtimõtestada jätkusuutlikku metsandust, mis aitaks säilitada meil metsa järeltulevate põlvede jaoks. Alljärgnevalt avaldame Andres Talijärve ettekande täismahus.
Kui teema on seotud jätkusuutliku metsandusega, siis me peame kindlasti lahtimõtestama, mida me jätkusuutliku metsanduse all mõtleme. Me ei tohi ära unustada seda, et peame majandama jätkusuutlikult. Mingil hetkel peame panustame sellesse, et metsa uuendada, seda hooldada ja mingil hetkel, kui ta on küpseks saanud, peab midagi sealt välja tooma ja uue metsapõlve asemele panema.
Maatulundusmaa peal puude kasvatamine on üsna sarnane põllumajandusega, kus kasvatatakse vilja selleks, et saaks seda ära koristada. Täpselt samamoodi toimub ka metsanduses. Loogika on siin sama, kuid protsess on küll pikem. Mingil hetkel on ikkagi vaja saak ära koristada ja salve panna. Vaatame seda alljärgneva joonise abil, kus ühel pool on rahvastikupüramiid ja teisel pool majandusmetsade vanuseline jaotus.
Andres Talijärv, Maaelufoorum 2019 Foto: Eesti Erametsaliit MTÜ
Palju räägitakse sellest, et pärandame oma lastele terved ja jätkusuutlikud metsad. Mõeldakse seda, et peame metsade majandamist joonise ülemises otsas, raieküpses metsas, tagasi tõmbama. Tegelikult see, mida me lastele pärandame, on latimetsast allapoole. Kes metsandusega igapäev kokku ei puutu, siis lahtiseletatuna: lagedad alad on need, mis on peale raiesmikku tekkinud; selgusetud alad on need, kus midagi on peale istutatud või kasvamas, aga veel ei näe, mis mets sealt tuleb; noorendikud on need alad, kus juba on näha, kas tuleb männinoorendik, kaasik või mõni muu. Latimets on juba oma näo saavutanud ja seal hakatakse harvendusraieid tegema.
Kuni keskealise valmiva metsani, peab metsaomanik kogu aeg metsa midagi sisse panema, nii rahalises kui ka töömõttes. Saagi koristamine toimub siis, kui mets on küpseks saanud. Vaadates valimseelseid diskussioone metsa üle, siis väga paljudel poliitikutel oli suur kiusatus rääkida, kuidas lageraied tuleks piirama hakata. Kuidas üldse raiumist tuleb piirata või raiemahtudele mingisugused piirid ette seada? Kindlasti võib seda teha, aga suur soovitus on poliitikutele enne, kui te neid otsuseid tegema hakkate, vaadake seda rahvastikupüramiidi ja metsa vanuselise jaotuse joonist.
Mõelge sellele, mis nende küpsete metsade alternatiiv oleks. Kas neid raiuda? Jätta lihtsalt jala peale seisma? Samas teades, et küpsest metsast saab kunagi üleküpsenud mets. Üleküpsenud mets ei ole enam see, mis on küps mets. Küpsest metsast on võimalik saada materjali. Materjalist on võimalik, kas ise midagi teha või seda teistele müüa, kes sellest midagi teha saaksid.
Kui me rahvastikupüramiidi vaatame, siis kindlasti me muretseme selle pärast, et see alumine vanuserühm on meil natuke hõre. Me teame, et need inimesed, kes sellele rohkearvulisele keskmise vanusega grupile tulevikus pensioni hakkavad maksma, saavad tulla ainult alt, kõige nooremast vanusrühmast. Metsa puhul on samamoodi. Meil oleks tegelikult graafiku alumistele joontele, kus veel lage, selgusetu, noorendikuna metsala, pindalaliselt rohkem metsa juurde vaja, et metsandus oleks jätkusuutlik.
Rahvastiku puhul on see üsna lihtne, kui see keskmine, vanuses 20-65 eluaastat, inimgrupp on produktiivne, siis graafiku alumisse otsa tekiks rahvast juurde. Metsa puhul on samamoodi. Ainukene võimalus seda alumist osa kasvatada ja uut metsa juurde saada, on ülevalt midagi alla tuua. Küpseid metsi raiudes me tegelikult pärandamegi oma tulevastele põlvedele parema ja terve metsa.
See on sõnum, mida tahtsime poliitikutele kohale viia, seda oleme ka juba teinud. Pikalt enne valimisi, eelmise aasta sügisel, viisime läbi valimiserakondadega kohtumisi. Esitasime nägemusi, kuidas võiks metsandus välja näha ja esitasime neile omapoolsed küsimused. Selle tulemusena valmis metsanduse valimiskompass, mis on Eesti Erametsaliidu kodulehel üleval ja mida kõik saavad kasutada. Kompassi põhjal saab vaadata, kuidas metsaomanike vaated langevad kokku nende nägemustega, mida poliitikud kavatsevad tegema hakata.
Poliitikute auks tuleb öelda, et enamus erakondi, kes meile vastasid, olid seda meelt, et kui kehtestakase mingisugused piirangud, siis need piirangud tuleb kompenseerida. Kuid osad erakonnad olid seda meelt, et küpsete metsade raiumisega tuleb tagasi tõmmata. Küsimus neile poliitikutele on, mis siis nende metsadega peale hakata, kuni neid ei majandata? See kasum jääb siis metsast välja toomata ja uus mets rajamata. Ühtepidi mõned erakonnad on väga pidulikult kuulutanud, et avalik huvi peab taganema erahuvi ees, teisipidi soovivad nad kehtestada omanikele täiendavaid piiranguid. Nii need asjad ei lähe väga hästi kokku.
Andres Talijärv, MTÜ Eesti Erametsaliit
Artikkel on avaldatud Äripäevas