Kolmandikku Eesti erametsadest ei majandata üldse – see tähendab, et mets on jäetud omapäi. Peamiseks põhjuseks on omaniku enda huvi või aja puudumine. Mille järgi otsustada, kas ja kuidas oma metsa majandama hakata?
Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus on öelnud, et peamiseks põhjuseks, miks metsa ei majandata, on omaniku enda huvi puudumine, seda eriti juhul kui metsaomand on väike. Sama kinnitab metsamajandusettevõtte Eesti Maavara OÜ juhataja Marti Küttis. “Puutume pidevalt kokku maaomanikega, kelle mõne hektari suurune mets on seisma jäänud, kuna raietööde maht on nii väike, et raiumise eest tuleks peale maksta, saadav tulu ei kata töökulu ära,” nendib Küttis.
Küttise sõnul on mõistetav, et erametsa ei majandata sama palju kui riigimetsa, sest see nõuab aega ja pühendumist. “Organiseerida metsamajanduskava, taotleda raiepiletid, planeerida raietööd ja väljavedu, leida vajalikud masinad ja töömehed, nende tööd kontrollida, tagada langi uuenemine ning lõpuks pinnase järelhooldus – seda põhitöö kõrvalt ei tee,” arvab Küttis. Tema sõnul raskendab olukorda veelgi see, et metsamaa on tihti elukohast kaugel.
Esimene samm: põhimõtteline otsus
Jätkusuutliku metsamajanduse alustamiseks tuleb omanikul kõigepealt teha otsus, kas soovitakse metsa majandada või lasta sellel olla omapäi. Seejärel tekib küsimus, kas proovida ise metsamajanduses kätt või usaldada oma vara professionaalide kätesse.
Sellele küsimusele vastamine nõuab eneseanalüüsi: kui palju on metsaomanikul aega valdkonna spetsiifika ja turu-uuringutega tutvuda ning kui palju on selleks huvi? “Minu arvates on kõige olulisem endalt küsida: kas ma näen end oma metsaga tegelemas ka tulevikus?” soovitab Küttis. Tema sõnul on levinud väärarusaam, et pärast metsas raiete teostamist ehk maksimaalse kasumi välja raiumist ongi mets majandatud. Tegelikult on Metsaseaduse järgi metsaomanikel kohustus tagada ka langi uuenemine.
Teiseks mõttekohaks on Küttise sõnul see, kas metsaomanik on valmis osa või kõik saadud tulust tagasi metsakasvatusse investeerima. “Istutustööde hinnad sõltuvad istikute sortimendist, aga algavad koos maapinna ettevalmistamisega 700-st eurost hektari kohta. Sellele lisaks tuleb esimese viie aasta jooksul istutusest teostada ka metsakaitset,” selgitab Küttis. Riik jagab teatud tingimustel osalist toetust, aga esmane investeering tuleb ise teha.
Kui pole aega, raha ega teadmisi metsa majandamisega tegeleda, ei tohiks Küttise sõnul kompleksteenust pakkuva raiefirma palkamist või kogu kinnistu maha müümist karta.
“Kuuleme üsna tihti, et kuigi ise ei taha metsa majandada, on kinnistul sentimentaalne väärtus ning ei taha esivanemaid loobumisega alt vedada,” toob Küttis välja ühe põhilise hirmu. Metsafirmad majandavad kinnistut eesmärgiga teenida kasumit rohkem kui ühe korra. See eeldab parimate metsakasvatajate ja ülestöötajate palkamist, korralikku järelhooldust ning istikutega langi uuendamist. Metsafirmade omandis oleval kinnistul on tulevik: seda ei unustata ära ja majandatakse igal juhul.
“Vahel kardavad inimesed, et kui nad oma metsa maha müüvad, siis see mets kaoks nagu maamunalt ära,” naerab Küttis. “Tegelikult nii pole. Metsas käimine ei ole pärast müüki keelatud. Oma vanaema talu või vanematekodu juures asuvas metsatukas võib jalutamas käia ka pärast metsafirmale müümist,” rahustab ta.
Teine samm: kinnistu või raieõiguse müügi otsus
Otsustamaks kas realiseerida mets koos maaga või kasvava metsa raieõigus, on Küttise sõnul mõistlik esmajoones lähtuda sellest, kuidas kinnistu praeguse omaniku kätte jõudnud on.
Tagastatud maade omanikud ja pärijad ei pea maa müügi korral tulumaksu maksma. Kui kinnistu on ostetud, peab tulumaksu maksma ostu- ja müügisumma vahe ehk kasumi pealt. “Praegune maksupoliitika toetab seda, et mets koos maaga ära müüa, sest raietulu pealt peab 20% tulumaksu maksma,” ütleb Küttis.
Kui otsustada raieõiguse müügi kasuks, tasub sellele kindlaks jääda. “Meie kogemused näitavad kahjuks, et inimesed, kes müüvad raieõiguse, müüvad hiljem ka metsamaa maha ja kaotavad siis seda tehes 20% makstud tulumaksu pealt,” nendib Küttis. Raiutud metsalangi hinnad jäävad Küttise sõnul keskmiselt 500€-1000€/ha juurde. Metsakinnistu tegelik väärtus tuleb seal kasvavast materjalist, mitte kinnistu pindalast.
Parim raiehind ei tähenda suurimat lõplikku tulu
Veel on Küttise sõnul oluline leida raietööde teostaja, kellel on ette näidata kvaliteetsete metsamaa raieportfoolio, muidu võib raie järel kinnistu korrastamisest suur lisakulu saada. Enampakkumise korraldamisel võib juhtuda, et võitjaks saab küll parima hinna, mitte parima kvaliteedi pakkuja.
“Meie kliendid võtavad tavaliselt pakkumisi rohkem kui viiest kohast ning võrdlevad neid, see ongi normaalne, aga pimesi võõra ettevõtte palkamine, kellega varem suhelnud pole, on libe tee,” manitseb Küttis. Ta paneb südamele, et inimesed süveneks lisaks hinnale ka pakutud teenustele: kas tehakse ainult raie või ka järelhooldus ning kas ettevõte jääb ka näiteks väljaveoteede korrastamise eest vastutavaks.
Eesti Maavara OÜ komplekteerib raieid üle Eesti – see tähendab, et samas piirkonnas on paar-kolm või suisa paarkümmend klienti, kelle kinnistuid korraga hooldatakse. “Kui sa näiteks tahad Saaremaale maja ehitada, siis on ju mõistlik võtta kohalik ettevõte, kellel on juba sealkandis korralikud ehitusmehed tööl, selle asemel, et internetis tuhandete teenusepakkujate seast sobivat ettevõtet leida,” selgitab Küttis komplekteerimise eeliseid enampakkumise ees.
Raieid komplekteerivatel ettevõtetel nagu Eesti Maavara OÜ on enampakkujate ees eeliseks ka töömaht. “Ettevõtet, kes tahaks tulla ühte 100-tihumeetrist raiet teostama, tuleb tikutulega taga otsida ka oksjonitel. Kolmkümmend 100-tihumeetrist raiet samas piirkonnas on juba magus tööots, mille eest suurettevõtted konkureerivad ning mille eest ollakse valmis maksma ka kõrgemat hinda,” selgitab Küttis turuloogikat. Nii saab teha hooldusraieid, mis muidu võivad maaomaniku jaoks hingehinda maksta.
Õigesti majandatud mets tähendab nii rahulolevaid kliente kui ka kaunist looduslikku pilti lastele ja lastelastele, kes uue metsa sirgumist näevad.