Möödunud aasta üraskikahjustused kuusemetsades ulatuvad miljonitesse eurodesse, uut puhangut kartes kavandatakse metsades ulatuslikke vastumeetmeid.
“Siit jookseb lasteaia matkarada ja siin mängitakse disc-golf’i, kahjuks jääb kettaloopimisel nüüd looduslikke takistusi vähemaks,” tõdeb kurvalt RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres, tutvustades Rapla lähedal üraskist laastatud metsaserva. Möödunud aasta üraskipuhang on seal nii ulatuslik, et eraldisel tuleb teha lageraie.
Tunamulluse põua ja sooja talve tõttu said kuusemetsades üraskid sellist hoogu, et laastamise kahju ulatub miljonitesse eurodesse. Praegu seiravad RMK töötajad üle Eesti majandusmetsades eelmise aasta kahjustuskoldeid. Maakaart Andrese tahvelarvutis on tähistatud kohtadest kirju. “1700 hektaril oleme leidnud hetkel eelmise aasta kahjustusi, 1000 hektaril tuleb hakata vastumeetmeid kasutama,” ütleb ta. Seda 2. aprilli seisuga, seire ise läheb edasi.
Vastumeetmed tähendavad siinkohal seda, et üraskitest kahjustatud puistul tuleb osa puid nn püünispuudeks langetada. Tavapärane reegel on see, et püünispuudeks langetatud puude arv on pool nendest, mis üraskid aasta varem on kahjustanud. Üraski eduka arengu korral võib vajalik olla langetada püünispuid ka suuremal arvul.
Ulatusliku kahjustuse korral on Andrese sõnul kahjustusele võimalik panna piir ainult sanitaarlageraiega. “Riskida ei tasu, metsamehed on mujal Euroopas näinud korduvalt olukordi, kus kahjustuskollete likvideerimist ei ole tehtud piisavalt tõhusalt ja kiirelt, mistõttu kahjustus on laienenud,” lisab Andres.
Artikkel on avaldatud Äripäevas