Konkursi “Tubli metsakasvataja 2016” tiitli võitja OÜ Karo Mets juhatuse liige Runo Ruubel lükkab ümber looduskaitsjate seisukohad, et meie mets on ülemajandatud.
Metsaseaduse muutmise eelnõu taustal on ühiskonnas lahvatanud diskussioon, kas meil on metsa vähe või palju ja milliseid reegleid jätkusuutlik metsamajandus järgima peaks. Looduskaitsjad korraldasid sel puhul detsembri lõpus meeleavalduse ja asusid usinalt petitsioonile allkirju korjama.
LOE LISAKS
DISKUSSIOON: Metsa vähe või palju?
„Meie metsad on väga hästi majandatud. Petitsiooni taga on kaks jõudu, rohelised, kes tahavad võimalikult palju alasid kaitse alla saada ja loodushuvilised, kes loodusest tegelikult suurt midagi ei tea,“ selgitas Ruubel. „Vastuvõetav seadus on kindlasti kasulik. Rumal on arvata, et metsaomanik kaotab üleöö aru ja müüb oma metsa maha. Ent seadus annab võimaluse panna näiteks vanade kuusikute asemele kasvama mõne teise sobivama puuliigi. Ühiskonnas puudus diskussioon targast metsa majandamise. Selgitustööd on liialt vähe tehtud. Küsimus on ka selles, kes peaks seda tegema, kui seda teevad rohelised, pole see tõsiseltvõetav – metsaomanik ise peaks rääkima.“
HEA TEADA
2016. aasta viimastel päevadel hakkas lumepallina veerema kodanikualgatus, millega nõutakse uue metsaseaduse tagasilükkamist. Spetsialistid juhivad tähelepanu praeguse metsamajandamise ohtudele.
Loe pikemalt SIIT.
Ruubel ütles, et kui oled petitsiooni poolt, siis oled tegelikult metsa vastu, sest oled metsa majandamise vastu ja see omakorda tähendab metsa välja suremist. „Mets kaotab majandamata oma väärtuse ja kui haavikus puud ümber kukuvad, ei ela seal kindlasti ka enam lendoravad.
Meil on tegu pigem metsade ülekaitsmisega. On levinud probleem, et oled mitu põlve metsa kasvatanud ja siis äkki pannakse piirangud peale selle realiseerimisele, et paar aastat küsimust menetleda. Lõpuks kompenseeritakse metsa väärtus peale seda, kui see on kümmekond aastat majandamata seisnud ja selle väärtus pole enam kaugeltki see, mis enne. Padurohelised teevad ettepanekuid uute kaitsealade kohta, lootuses saada uute projektidega raha, ent tekkiv omandiküsimus on põhiseadusega vastuolus,“ ütles ta ja lisas, et õiglasem oleks, juhul kui ala vajab kaitset, et riik hindaks selle ära ja ostaks kohe ära – metsaomanik on ehk küll mõnda aega kurb, aga on metsa väärtuse eest kompensatsiooni saanud. „Sellest probleemist on räägitud ja lahendust otsitakse ning loodetavasti ka leitakse, aga emotsionaalseid seisukohti on palju.“
Urve Kask
pollumajandus.ee kaasautor
Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee lehel