Metsaga tehtud tehingute maksustamise võimaluste ärakasutamine aitab füüsilisel isikul metsa hea käekäigu jaoks oluliselt rohkem panustada ja samas vähendada tulumaksukohustust.
Juba mõnda aega on erametsaomanikel õigus raieõiguse ja metsamaterjali müügitulu maksustamist müümise aastale järgnevale kolmele aastale edasi lükata ning sellel ajal tehtavad metsa majandamisega seotud kulud tuludest maha arvata. Metsa majandamise kulud saab maha arvata tulu saamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Arvestada tuleb, et kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatavad.
Tegevused ja kulud
Metsa majandamise tegevused tulevad metsaseadusest ning nendeks on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.
Metsa uuendamise all on näiteks maapinna ettevalmistamine, metsapuutaimede ostmine ja istutamine või metsapuuseemnete ostmine ja külv, samuti rajatud metsakultuuri hooldamine.
Metsa kasvatamise võteteks on erinevad raied, näiteks valgustusraie noore metsa hooldamisel. Metsa kasututamisega võivad kaasneda kulud rööbaste silumiseks ning metsakaitselisteks töödeks on muuhulgas nii ulukikahjustuste ennetamiseks taimede pritsimine, ladva- või tüvekaitsete kasutamine, aga ka kuivendussüsteemi hooldamine üleujutuse vältimiseks.
Mis kulud veel?
Suuremahulised tööd võib majandamiskulude asemel lugeda soovi korral ka hoopis parenduskuludeks ning siis lisatakse need soetamismaksumusele.
Need tegevused ei ole lõplikud, iga metsaomanik majandab oma valdusi erinevalt. Metsa majandamiseks vajaminevat tehnikat füüsiline isik müügitulust maha arvata ei saa. Samuti ei tohi maha arvata maamaksu.
Oma tulusid ja kulusid tasub ette planeerida ning kasulik on metsa majandamise kulude mahaarvamise võimalus ära kasutada ning selle arvelt metsa tulevikku investeerida.
Küll aga saab maha arvata ka müügiga otseselt seotud kulud, nagu näiteks hindamiskulu metsa väärtuse teada saamiseks või vahendustasu, kui parema hinna saamiseks kasutate metsaühistu teenust. Tähtis on teada, et nii kulud kui tulud tuleb deklareerida nende tekkimise aasta tuludeklaratsioonil.
Soetamismaksmus
Müügiaastal saab soovi korral maha arvata ka müüdud metsa soetamismaksumuse osa. Erinevus tuleneb sellest, et soetamismaksumus ei ole metsamajandamise kulu, seetõttu tuleb otsus selle võimaluse kasutamiseks langetada müügiaasta deklaratsiooni täites. Soetamismaksumuse mahaarvamise korral tuleb pidada arvestust soetamismaksumuse suuruse ja selle kasutamise kohta. Kui soetamismaksumus arvatakse maha kasvava metsa või metsamaterjali müügitulust, siis maa müügi korral eelnevalt juba mahaarvatud soetamismaksumust või selle osa teist korda maha arvata ei või. Kui kinnisasja soetamisel on maa ja metsa hind eraldi välja toodud, siis saab soetamismaksumusena kasutada neid andmeid. Kui aga notari lepingus maa ja metsa maksumusi eraldi välja toodud ei ole, saab omanik ise maa hinna määrata, soovitavalt soetamise aasta maamaksuteatel oleva maksustamishinna alusel. Ülejäänud osa on siis metsa maksumus. Kui soetamine on toimunud rubladega, tuleb hinna arvutamiseks rublad teisendada kroonideks ning kroonid eurodeks.
Toetusrahade deklareerimine
Keerulisemaks läheb arvepidamine siis, kui metsaomanik taotleb ka toetusi, mis on maksuvabad. Nendeks on siseriiklikud toetused, nagu näiteks metsa uuendamise ning metsa inventeerimise toetus. Sellisel juhul tohib kuluks kanda ainult toetusest suuremat kuluosa. Kui kulu tehakse ühel aastal ning märgitakse kogu ulatuses kulusse, toetus laekub metsaomanikule aga alles järgmisel aastal, siis on võimalusi mitu:
1. Võimalik on teha eelmise aasta tuludeklaratsioonile parandus ja vähendada seal deklareeritud kulu toetuse võrra. Sellisel juhul saadud maksuvaba toetust ei deklareerita. Kuid see on metsaomanikule keeruline ja aeganõudev.
2. Teisel juhul võib toetuse deklareerida saamise aastal muu tuluna, toetus maksustatakse tulumaksuga ning siis on eelmisel aastal tehtud kulu mahaarvamine täies ulatuses täiesti seaduspärane.
3. Kolmandaks võib kulu selle tekkimise aastal deklareeridagi ainult osaliselt, arvestades eeldatavat toetuse suurust, kuid kahjuks pole saadava toetuse suurust võimalik täpselt ette prognoosida.
Kui vajad abi metsa majandamise kulude ja tulede arvestamisel, pöördu julgelt asjaga kursisoleva metsanduse konsulendi poole.
Erisus Natura 2000 metsatoetusega
Tulenevalt uuest tulumaksuvaba tulu määra arvutamisest on muudatus ka Natura 2000 metsatoetuse väljamaksmises. Muudatus puudutab kaasomanikke, kes esitavad ühisetaotluse. See tähendab, et kõik omanikud taotlevad toetust ning toetus makstakse välja ühele kaasomanike poolt määratud esindajale.
Sellisel juhul arvestatakse kõigile kaasomanikele välja neile kuuluv toetuse osa, mis maksustatakse PRIA poolt enne väljamakse tegemist 20% tulumaksuga. Väljamakstav toetus kantakse esindaja pangaarvele, kes peab selle teistele kaasomanikele vastavalt nende osa suurusele edasi maksma. Nii tekib kõigil kaasomanikel toetusest saadav tulu, mille kohta PRIA edastab andmed maksuametile, kes kannab määratud toetuse eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Muudatus ei puuduta neid kaasomanikke, kes valivad toetuse taotlemiseks variandi, kus üks taotleb ning teised loobuvad toetuse taotlemisest.
Mida tuluna arvesse võtta
Mida siis füüsilisest isikust metsaomanik arvestama peab, sest tulumaksuvaba tulu määr oleneb saadavast aastatulust ning üks metsa müük võib kogu arvestuse pea peale pöörata?
Tuluks loetakse töötasu ja muu töötajale makstud tasu, nagu näiteks preemia, võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, rendi- ja üüritulu, pension, maksustatav toetus, kasu vara võõrandamisest jne. Viimase alla kuulub ka raieõiguse ning metsamaterjali müügitulu, millest on maha arvatud eelpool juttu olnud metsa majandamise kulud. Tulu kuulub maksustamisele deklareerimise aastal. See tähendab, et kui lükkate müügitulu maksustamist edasi, suureneb sissetulek sellel aastal, mil otsustate seda maksustada või mil müügitulu enam edasi lükata ei saa ja see tuleb maksustada.
Kuidas arvestada maksuvaba tulumäära?
Üldist soovitust metsatulu edasilükkamiseks või osaliseks maksustamiseks ei saa anda, sest tulud ja kulud on kõigil väga erinevad, kuid tähtis on maksuseaduses väljatoodud valem:
6000 – 6000 : 10800 x (aasta prognoositav tulude summa – 14400).
Selle valemi abil saab igal ajal oma tegevused maksuvaba tulumäära suuruse leidmiseks läbi arvutada, et tuludeklaratsiooni esitamisel ei tuleks ebameeldivat üllatust. Maksuvaba tulu määra võib tööandja juures alati muuta, kui selleks tekib vajadus.
Aastatuluga kuni 14 400 € on maksuvaba tulu määr 6 000 € aastas ehk 500 € kuus ja seda valemit kasutada pole vaja.
Aastatulu 14 400 € kuni 25 200 € väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile.
Aastatulu üle 25 200 € on maksuvaba tulu 0.
Info e-maksuametist
Oma sissetulekute kohta saab jooksvat infot e-maksuametist. Selleks tuleb valida rubriigist „Kiirviited“ pealkiri „Minu sissetulekud“. Seal on kirjas kõik väljamaksete tegijate poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed. Andmed, mille peab tuludeklaratsioonile kandama metsaomanik ise, nagu ka kasvava metsa ning metsamaterjali müügitulu, seal ei kajastu.
Seega tasub oma tulusid ja kulusid ette planeerida ning kasulik on metsa majandamise kulude mahaarvamise võimalus ära kasutada ning selle arvelt metsa tulevikku investeerida.
Ülle Läll, Minu Mets MTÜ
Artikkel on avaldatud Äripäevas