Metsa teema on olnud aktuaalne kogu möödunud aasta. Kuna mets ja keskkond puudutab meist paljusid, on jõudnud avalikkuseni ka paljude inimeste, organisatsioonide ning huvigruppide poolt arvamusartikleid, kus esitatud numbrilised faktiread on saadud või tuletatud erinevatest allikatest.
Teema täpsustamiseks ning taustaandmete ühtlustamiseks koostas Keskkonnaagentuur koostöös Keskkonnaministeeriumiga ühtse faktilehe, kus on ära toodud kõik olulisemad valdkonna numbrid.
Olulisemad faktid Eesti metsa kohta:
Metsaseaduse kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on metsamaa nii sealkasvava saja aastase puistuga kui ka just seemnest võrsunud puutaimedega.Eesti on metsarikas maa – üle poole meie maismaast on kaetud metsaga. Meil on metsamaad 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 51% maismaa kogupindalast (koos Peipsi ja Võrtsjärvega).Eesti metsad on suure loodusliku ja ökoloogilise väärtusega. Nende majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioonid ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted.Mets on koduks ligikaudu 40 000 looma-, taime- ja seeneliigile. Eestis on kaitse alla võetud 570 haruldast ja ohustatud liiki, kellest ligi pooled on metsaliigid.Täidetud on eesmärk võtta range kaitse alla 10% metsamaa pindalast – kokku on range kaitse all 12% metsamaa pindalast. Sellega on kõikides metsatüüpides, k.a laane- ja salumetsades, tagatud range kaitse ulatuses, mis loob eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks.Kokku on veerand ehk 24,6% meie metsamaast erinevate kaitserežiimidega.Meie raiemaht perioodil 2011–2016 oli keskmiselt 9,9 miljonit m3 aastas. 2016. aasta juurdekasv Eesti metsades oli u 16,0 miljonit m3.Raiemahud ei ole ületanud juurdekasvu ning on oluliselt väiksemad arengukavas võetud eesmärgist kasutada 12–15 miljonit m3 metsamaterjali aastas. Seega on Eesti metsade pindala ja tagavara suurenenud. Võttes arvesse ka raiemahte, on aastatel 2008-2016 meie metsa tagavara kaheksa aastaga kasvanud u 10%.Nagu eelnevalt kirjeldatud langeb küll küpsete metsade osakaal, kuid metsade üldine vanus kasvab, kuna vanuseline jaotus tasapisi paraneb – juurde on tulemas nii valmivat kui ka keskealist metsa.Investeeringuid metsa uuendamisse tehakse jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades. Erametsaomanike huvi ja teadlikkus metsade uuendamisse investeerida on madalam. See võib kaasa tuua erametsade loodusliku uuenemise lehtpuuga ning metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemise.Mitmed süüdistused tunduvad põhinevat hüpoteesil, et kuusikute ja ilmselt ka teiste puuliikide, pindala ja vanus peab meie metsades püsima pidevalt ühesugusena. Isegi, kui võimalikult stabiilne ühtlane metsakasutus on metsanduse eesmärk, siis reaalselt ei ole see kusagil teostatav.Tänased vanad metsad on istutatud või ise kasvama hakanud 1930- ja 1940-ndate aastaste ulatuslikele raielankidele või tekkinud endise põllumajandusmaa metsastumise tulemusena. Seetõttu domineerivad hetkel pigem vanad metsad ning keskealiste metsade osakaal on madalam. Kuna metsad on valdavalt küpsed, siis on ilmselge, et neid kasutades küpsete metsade osakaal väheneb.
Artikkel on avaldatud Põllumajandus.ee lehel