Püsirohumaade ülesharimise keeld jätkub

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 6,4%, aga lubatud vähenemise piirmäär on 5%. Kas lõplik suhtarvu vähenemine jääb üle 5% ka pärast taotluste kontrolli, selgub hiljemalt 15. detsembriks.

Suhtarvu vähenemine üle 5% tooks kaasa püsirohumaade tagasirajamise kohustuse ka 2020. aastaks. PRIA palub põllumeestel oma tööde planeerimisel sellega kindlasti arvestada, et püsirohumaade ülesharimine on jätkuvalt keelatud! Püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad.

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

– säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;

– maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;

– märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;

– maa üle võtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil. Selleks, et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2018“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Püsirohumaa silitamisest vabastatud taotlejad

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

Mis on püsirohumaa ja kuidas selle vanust arvestatakse?

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2019 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2014-2018 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2019 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

•kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)

•muu heintaimede segu

•liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)

•liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)

•muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)

•valge ristik “Jõgeva 4” segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)

•punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),

•valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),

•N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure – esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle 50% ja heintaimed on segus valdavad)

•sööti jäetud maa.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Püsirohumaade ülesharimise keeld jätkub

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE KOHUSTUS

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
  • maa üle võtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/. Selleks, et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2018“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.   

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEST VABASTATUD TAOTLEJAD

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2019 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2014-2018 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2019 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)
  • muu heintaimede segu
  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)
  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)
  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)
  • valge ristik “Jõgeva 4” segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)
  • punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi –  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi – esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi –  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure – esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad)
  • sööti jäetud maa.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2019. aastal õige maakasutuse märkimise kohta

201420152016201720182019Maakasutus 2019
seguseguseguseguseguseguPR
heintaimede monokultuurseguseguseguseguseguP
seguseguseguseguseguteraviliP
segusegusegumustkesaseguseguP
seguseguteravili alakülvigaseguseguseguP

Segu – heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P – põllukultuurid

PR – püsirohumaa

ROHUMAA VANUSE ARVESTAMISE ERISUSED

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana maa kesas hoidmise näitamine või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põllu märkimine ökoalakspeatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2015-2018. Aastal 2019 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2020. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2021. aasta taotlusel. Sama moodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuse taotlemine.

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE JÄLGIMINE

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et otsetoetuste taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012 ja 2015 aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015 aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2018

AastaPRPMSuhtarvSuhtarvu muutuse %
2018186 876,43757 210,610,24685,4

PM – taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa ja tagasi rajatud püsirohumaa  pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv – jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2609 ehk 26,09 %. See näitaja on arvutatud 2012, 2015 ja 2018 aasta andmete alusel.

2018. aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

PÜSIROHUMAADE TAGASIRAJAMINE

2018. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse kindlakstehtud andmete alusel oli Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvugaüle 5%.

Seetõttu määrati taotlejatele, kelle kasutuses oli  2018. aastal maa,  mis oli püsirohumaast üles haritud 2018. või 2017. aastal, kohustus püsirohumaa teatud ulatuses taastada.

Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutati järgnevalt:

X=(a/c)*b+t, kus

– taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a– taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul ehk maa, kus 2018. või 2017. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur) ja kus 2017. või 2016. aastal oli püsirohumaa;

b– kogu Eesti lõikes tagasirajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada;

c– kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul;

a/c – on sisuliselt koefitsient, mis näitab, kui suure osakaalu moodustab konkreetse taotleja kasutuses olev ülesharitud püsirohumaa kogu Eesti ülesharitud püsirohumaast;

t– taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti tagasirajatud püsirohumaast muu kasutusega maaks 2018. aastal ehk maa, kus 2018. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur) ja kus 2017. aastal oli tagasirajatud püsirohumaa.

Püsirohumaa tagasirajamise otsuse sisust

2018. aasta detsembris saatis PRIA otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta kokku 731 taotlejale.

Otsuses on esitatud taotleja kasutuses olevate selliste põllumassiivide nimekiri, millel asub maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on toodud tagasirajamisele kuuluv pindala igal põllumassiivil. Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti, selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem püsirohumaad pole olnud. Oluline on, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on otsuses nõutav tagasirajatav pindala kokku. Iga põllumassiivi kohta välja toodud tagasirajatav pindala näitab seda, et kui 2019. aastal peaks mõni põllumassiiv minema uue taotleja kasutusse, siis lisandub uue taotleja jaoks tagasirajatavale püsirohumaa pindalale vastava põllumassiivi tagasirajatav püsirohumaa pindala. Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA avalikul veebikaardil, kui vajutada põllumassiivi andmete juures „Trüki pdf“. Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed on 2019. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA Minu põllud teenuses. Samuti on kohustuste info olemas käesoleval leheküljel tabelis „Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes“.

Tagasirajamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

2019. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud käesoleva lehekülje alguses punktis „PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE“

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2018 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2019-2024 (2024 kaasa arvatud);
  • juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2016-2018 ning see märgitakse 2019. a taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2021 (2021 kaasa arvatud);
  • tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2014-2018 ja mis 2019. aastal muutub püsirohumaaks;
  • sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2018. aastal või varem oli püsirohumaa;
  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
  • maad, mis pole olnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2018.

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata harimispraktikana kas maa kesas hoidmisena või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põlluna ökoalade nõude täitmiseks. Juhul kui sööti jäetud maad või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks, ei saa seda märkida tagasirajatavaks püsirohumaaks.

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel põllu maakasutuse TAR-na märkimise aastast alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasirajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja  piirkondlik veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasirajatavale püsirohumaale. Piirkondliku mullakaitse ja piirkondliku veekaitse toetuse alusel põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

Kui taotlejale on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2019. aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse alates 2019. aastast tema kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2ha, kuid  mitte üle 20% suurem ühtse pindala-toetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind. Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 4-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 25%. 
 2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind. Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.
 3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind. 3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga. 3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 4-ga. 

Lisaks tuleb silmas pidada, et alates 2019. a pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid. Keeld kehtib kõigi taotlejate kohta, kellel kohalduvad rohestamise nõuded. Püsirohumaade ülesharimine 2019. aastal toob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

PRIA peadirektori käskkiri „Püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud 5%“

PÜSIROHUMAA TAGASIRAJAMISE KOHUSTUSE JÄLGIMINE 2019. a PINDALATOETUSTE TAOTLUSE JA MAKSETAOTLUSE ESITAMISEL

2019. a pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel võivad seoses püsirohumaa tagasirajamise kohustusega tekkida järgmised olukorrad:

  • taotleja on saanud 2018. a lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja kasutab 2019. aastal samu maid, mis on toodud otsuse lisas, s.t ei anna ühtegi neist kellelegi üle ega võta ka teistelt taotlejatelt maid üle. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada otsuses toodud pindala ulatuses.
  • taotleja on saanud 2018. a. lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud  mõnele teisele taotlejale 2018. a lõpus saadetud TAR otsuse lisas. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada lisaks otsuses toodud pindalale ka üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.
  • taotleja on saanud 2018. a lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Mõni TAR otsuse lisas toodud põllumassiiv ei ole 2019. aastal enam selle taotleja kasutuses. Niisugusel juhul väheneb taotleja tagasirajamise kohustus vastavate põllumassiividega  seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse võrra.
  • taotleja ei ole saanud 2018. a lõpus otsust püsirohumaa tagasirajamise kohta. Ta võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud mõnele teisele taotlejale 2018. a lõpus saadetud TAR otsuse lisas.  Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.
  • Lisaks eelpool nimetatud juhtumitele võib taotleja kasutuses 2019. aastal olla maid, millega on seotud 2016. aasta lõpus määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid mis on 2017. ja 2018. aastal täitmata jäänud. Sellisel juhul lisandub ka see kohustus antud taotleja kohustusele.
  • Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa rohestamise toetuse vähenduse. Alates 2019 aastast on võimalik PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA “Minu põllud” teenuses näha aastaarvu, milleni tuleb tagasi rajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Selleks, et aastaarvu näha, peab kiht “Tagasirajatud püsirohumaa” olema sisse lülitatud ja ühtlasi olema ka kõige pealmine nähtav kiht, s.t tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Veebikaardil ilmub säilitamise aastaarv nähtavale siis kui kursoriga objektile vajutada, E-PRIA “Minu põllud”teenuses kursorit hoida objekti kohal. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele maakasutuse tüübiks märkima “TAR” kuni vastava aastani ja ka vastaval aastal. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TAR-iks märgiti. Tabel, mille alusel on määratud TAR-na säilitamise aasta:
 Rohumaa vanus  2018 aastal Säilitada TAR-ina kuni aastani (kaasa arvatud)
 5 2019
 4 2020
 3 2021
 2 2022
 1 2023
  • Taotleja peab tagasi rajama ja tagasi rajatud püsirohumaad taotlusele TAR-na märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TAR-na märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Tagasirajamise või tagasi rajatud püsirohumaa säilitamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA avalikul veebikaardil, kui vajutada põllumassiivi andmete juures „Trüki pdf“.  Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed on 2019. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA “Minu põllud” teenuses.  Samuti on kohustuste info olemas käesoleval leheküljel tabelis „Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes“. 

ANDMED 2018. a. PÜSIROHUMAA KOHTA

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 31.12.2018

Säilitamisele kuuluv 2017 ja 2018. aastal tagasi rajatud püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 22.04.2018 (76.88 KB)

Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes  (54.36 KB)

KESKKONNATUNDLIKE PÜSIROHUMAADE SÄILITAMINE

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele on alates 2015.a sätestatud kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi – Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIA-t eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 kohaselt ei või see kuupäev olla hilisem järgmise aasta ÜPT taotluse esitamise tähtpäevast.

Artikkel on avaldatud PRIAS

Erametsade uuendamismahud jätkuvalt tõusuteel

Näeme Erametsakeskuse toetustaotlustest, et metsaomanike huvi metsade uuendamise vastu on pidavalt kasvanud. Sama trendi näitavad ka metsaühistute korraldatud metsataimede ühishangete kasvavad mahud ning Keskkonnaameti statistika erametsadesse istutatud taimede kohta.

Toetust saab küsida ka metsakultuuride hooldamise eest.   

Foto: Kertu Kekk

Tänavu I toetusvoorus küsis Erametsakeskusest metsa uuendamise toetust 1143 metsaomanikku. 2018. a I voorus oli see arv saja võrra väiksem. Võrreldes mulluse I vooruga kasvasid oluliselt ka küsitud toetuse kogusumma ja tehtud tööde mahud.

Erametsakeskusele laekus 1. juuliks 44 metsa uuendamise toetuse taotlust. Toetust küsiti ligi 4,6 miljoni taime istutamise eest 2839 hektarile, maapinna ettevalmistamise eest 3424 hektaril ja noorte metsakultuuride hooldamise eest 870 hektaril. Enim istutasid toetust küsinud metsaomanikud oma metsadesse kuusetaimi, aga ka mändi, kaske, sangleppa ja teisi puuliike.

Kokku küsiti metsataimede istutamise, hooldamise ja maapinna ettevalmistamise eest toetust 1,53 miljonit eurot, lõviosa sellest ehk 1,52 mln eurot küsisid metsaühistud oma liikmete eest.

Kuna toetuseelarves on raha pea poole vähem, 800 tuhat eurot, ning sellest ei jätku kõikide taotluste rahuldamiseks, arvutatakse pärast kõigi taotluste menetlemist välja rahastamise määr, millest rohkem kellelegi toetust ei maksta. See annab eelise väikemetsaomanikele, kelle taotletud summad on väiksemad.

Hea teada! Järgmine võimalus metsa uuendamise eest toetust küsida tuleb 2019. aasta lõpus. Taotlus tasub esitada metsaühistu kaudu, sest nii on toetusmäärad kaks korda kõrgemad. Toetuse taotlemise soovist peaks oma metsaühistule teada andma hiljemalt novembri keskpaigas.

Istutustöid tasub varakult planeerida

Erametsade uuendamise hoogu võib maha tõmmata metsataimede puudus, sest taimeturul ületab nõudlus selgelt pakkumist ning viimastel aastatel on metsataimi juurde toodud naaberriikidest ja kaugemaltki. Seetõttu on igal kevadel metsataimede järele olnud ülisuur nõudlus.

Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev keskühistu Eramets on soovitanud metsaomanikel kevadise metsaistutuse peale mõtlema juba sügisel ja siis kohe soovitud taimeliigid ja kogused ka oma metsaühistule teada anda. Nii on kindel, et soovitud taimed on vajalikul ajal võtta.

Tänavu kevadel hankisid metsaühistud metsade uuendamiseks ühiselt üle 4 miljoni taime, kogu erametsade aastasest istutusmahust moodustab see umbes kolmandiku. Praegu aga tehakse ettevalmistusi sügisesteks metsaistutustöödeks, mida samuti aina enam ette võetakse.

Kui metsaomanikul on huvi metsa uuendada, selle kohta nõu küsida või toetust taotleda, tasub pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Ühistute kontaktid leiab erametsaportaalist.

Hea teada! 2018. aastal istutati Keskkonnaameti andmetel Eesti metsadesse 33,3 miljonit taime, nendest erametsadesse üle 12 mln. Võrdluseks võib tuua 2017. aasta, kui kokku istutati 31,3 mln taime, nendest erametsadesse u 10 mln taime.

Kertu Kekk, Erametsakeskus

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Metsa- ja puidusektor moodustab kümnendiku Eesti tööhõivest

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud ja Ernst & Young Baltic AS poolt teostatud puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust selgus, et metsa- ja puidusektor moodustab 10% kogu Eesti tööhõivest. Metsa- ja puidusektor andis 2017. aastal tööd ligikaudu 59 000 inimesele.

Metsas on alati tööd. Tormikahjud Lõuna-Eestis.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta märgib, et metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega. Nigul tunnistab, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. „Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsandus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad,“ märkis Nigul.

Ta lisas, et metsadel ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka tänaste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist pea ainsa tööstusharuga, kellel on pakkuda lahendusi. Üha suurem on nende teadlaste hulk, kes soovitavad vanad puud langetada ja nende asemel uued istutada, sest õhust seovad aktiivselt süsinikku noored kasvavad puud. „Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal tänaste kliimaprobleemide lahendamisel,“ kirjeldas Nigul.

2017. aastal töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust selgus, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades. Niguli sõnul on oluline, et inimesed näeksid metsandust laiemalt. „Metsa- ja puidusektor panustab Eesti majandusse ja seeläbi inimeste üldise heaolu kasvu erinevate valdkondade kaudu,“ sõnas ta.

Sektori panus tööhõivesse.  Foto: EMPL

Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja Kesk- ja Lõuna-Eestis, panustades märkimisväärselt kohalike elanike toimetulekusse ja seeläbi regionaalsesse arengusse. 2017. aastal moodustas metsandussektor vastavalt 19,7% ja 15,4% mainitud piirkondade tööhõivest. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. „Töökoha olemasolu on üks olulisemaid tegureid, mis seob inimese ühe või teise elupaigaga. Uuringutulemused annavad kindlust väita, et metsandussektoril on täita suur roll elu säilimisel Eesti maapiirkondades,“ ütles Nigul.

Artikkel on avaldatud Äripäevas

Mullaviljakuse parandamiseks on mitmeid võimalusi

Muld on pidevate looduslike protsesside tulem, mille tekkes osalevad nii mullas paiknevad elusorganismid kui ka taimed. Muldade viljakust võib defineerida kui mulla võimet varustada taimi ja mullas elavaid mikroorganisme eluks vajalike toiteelementide, vee ja hapnikuga.

Muld on põllumajandusliku tootmise alustala, mistõttu on oluline seda kasutada teadmistepõhiselt ning pöörata tähelepanu mullaviljakuse hoidmisele ning taastootmisele.

Mullaviljakusese juures on oluline rääkida huumusesisaldusest. Mulla huumusvaru suurendamiseks on võimalik kasvatada liblikõielisi kultuure ning viljeleda vahekultuure põhikultuuride vahel. Suur biomass jätab mulda orgaanikat, mis on oluline mikroorganismide elutingimuste parandamiseks ning eeskätt vihmausside elutegevuse elavdamiseks.

Vahekultuurid parandavad mulla bioloogilisi ja füüsikalisi omadusi, vähendavad toitainete leostumist mullast ja pinnase erosiooni ning suruvad alla umbrohtumust. Ristõieliste kultuuride eritatavad glükosinolaadid avaldavad mullapatogeenidele ka fungitsiidset mõju. Kattekultuurideks sobivad kiire algarengu ja kasvuga kultuurid, näiteks valge sinep, harilik keerispea, tatar, Itaalia raihein, harilik rukis, õlirõigas, taliraps ja -rüps. Lisaks kasvatatakse ka liblikõielisi – mesikas, ida-kitsehernes, kaunviljad – mis rikastavad mulda lämmastikuga. Taimehaiguste leviku vähendamiseks on oluline ka vahekultuuride kasvatamise puhul jälgida külvikorda. Eriti tuleb seda meeles pidada ristõieliste kultuuride kasvatamisel, sest võib tekkida ristõieliste nuutri oht.

Lagundamisprotsessi toetavad ensüümid ja mikroorganismid on abiks. Taimejäänuste lagundamiseks ja huumusetekke soodustamiseks on võimalik kasutada biopreparaati BioSplito, mis sisaldab mikroorganismide poolt bioloogiliselt sünteesitud ensüüme ja ensüümide tegevust aktiveerivaid aineid. See tagab taimejäänuste kiirema lagunemise, parandab mulla bioloogilist aktiivsust ja füüsikalisi omadusi ning rikastab mulda taimedele kiiremini kättesaadavate toiteelementidega.

BioSplito ja BioSpektrumi toime 30 päeva pärast töötlust.  Foto: Baltic Agro AS

Taimejäänused koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist, mida tootes sisalduvad ensüümid aitavad lagundada. Viie tonni taimejäänuste lagundamiseks kulub üks liiter BioSplitot (soovituslik kulunorm 0,5-2,0 l/ha). Enamlevinud teraviljade põhk sisaldab kuivaines keskmiselt 0,67% lämmastikku, 0,11% fosforit ja 1,6% kaaliumit (oder ja kaer veidi rohkem, nisu ja rukis vähem). 5 tonni põhuga (põhu keskmine kuivaine sisaldus 83%) jätame seega mulda keskmiselt 27,8 kg lämmastikku, 4,6 kg fosforit ning 66,4 kg kaaliumit. Põhu lagunedes vabanevad eelnimetatud toitained ka mulda ja muutuvad taimedele hiljem kättesaadavaks.

Ka mulla mikro- ja makroorganismid mängivad taimejäänuste lagunemisel ja huumuse tekkel olulist rolli. Vihmaussid moodustavad mullas käike, segades ning õhustades mulda ning parandades mulla vee sidumise võimet. Lisaks leidub mullas mitmeid putukavastseid, tuhatjalgseid, lestasid ning hooghännalisi, kes lagundavad samuti taimset materjali. Mullas elavad bakterid ja seened reguleerivad toitainete ringlust, lagundavad orgaanilist materjali.

Mullaorganismide elutegevuse soodustamiseks võib kasutada BioSpektrum’it, mis sisaldab looduslikult mullas esinevaid mikroorganisme. Tootes sisalduvad bakterid ja seened (Bacillus spp, Thiobacillus spp, Azotobacter spp ja teised PGPR* spp, Mycorrhizae) aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist, mikrobioloogilist aktiivsust ning mullastruktuuri. BioSpektrum sisaldab mükoriisaseeni, mis loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad juure pikendusena. Mükoriisaseened toodavad ka glükoproteiin-globuliini, mis ühendab mullaosakesi, muutes sellega mullastruktuuri. Tänu sellele on taim võimeline sügavamatest mullakihtidest toitaineid ja vett omastama ning suudab ebasoodsatele kasvutingimustele paremini vastu pidada. BioSpektrumi mõju mullale ja taimedele on pikaajaline.

Katsetulemused kinnitavad toote tasuvust. Koostöös Eesti Maaülikooliga korraldati katse BioSpektrumi mõju hindamiseks. Uuriti toote mõju kaer ’Meeri’ saagikusele. BioSpektrum’iga mulla töötlemine tõi enamsaaki 250 kg/ha. Rajati ka katse kontrollimaks BioSpektrum + maheväetis Monterra 9-1-5 mõju talinisu ’Skagen’ saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga andis see kombinatsioon 950 kg/ha enamsaaki.

BioSpektrumiga (0,5 l/ha) mulla töötlemise mõju kaer ‘Meeri’ saagikusele ja BioSpektrumi (0,5 l/ha) + Monterra 9-1-5 (500 kg/ha) mõju talinisu ‘Skagen’ saagikusele.  Foto: Baltic Agro AS

Mullaorganismide elutegevust mõjutab ka muldade happesus. Paljud kasulikud mikroorganismid ei suuda elada ja paljuneda madala pH-ga muldades, ehk kui kaltsiumisisaldus mullas on < 1500 mg/kg. Mullas elavad kasulikud bakterid on aga abiks toiteelementide omastamisel, vabastades mulda mitmeid mikroelemente (nt S, Fe, Zn) ja fosforit, kaaliumit. Muldade viljelusväärtust saab tõsta lubiväetiste lisamisega põldudele. Lubiväetiste kasutamine aktiveerib mikroorganismide ja vihmausside elutegevust, soodustades huumuse teket ning kiirendades seekaudu taimetoitainete vabanemist ning muutes need taimedele paremini omastatavaks.

Soovitame kiiretoimelist orgaaniliste elementidega rikastatud granuleeritud lubiväetist AtriGran või looduslikku päritolu lubjakivijahu.

Tugevam juurestik kindlustab suurema saagi. Koostöös Eesti Maaülikooliga on rajatud pikaajaline katse hindamaks AtriGran’i mõju mullale ja taimede saagikusele. Võrreldes kontrollvariandiga oli AtriGran 1500 kg/ha variandis taimiku juurestik visuaalselt suurem ja enam arenenud ning see variant andis kaeral ka 600 kg/ha enamsaaki.

Jätkusuutlikuks tootmiseks on oluline hoida mulla toitainete bilanss tasakaalus. Ka mahetootjatel avaneb järjest uusi võimalusi taimede väetamiseks ning mulla rikastamiseks. Baltic Agro tootevalikus on mitmeid mahetootjatele lubatud orgaanilisi väetiseid ning granuleeritud mineraalväetiseid. Orgaaniliste väetiste, sh Monterra väetiste toime on pikaajaline, varustades mulda toitainetega vähemalt kolme aasta jooksul. Monterra BIO maheväetised on oluliseks toitainete ja huumuse allikaks.

Kindlasti ei tohiks väetusplaani koostamisel tähelepanuta jätta sõnnikut. Selle kasutamine parandab mulla füüsikalisi omadusi, soodustab mikroorganismide arengut ning huumuse teket. Toiteelementide kontsentratsiooni ja omastatavuse poolest loetakse linnusõnnikut (sh kanasõnnikut) väga väärtuslikuks sõnnikuliigiks. Mahe kanasõnnik Monterra BIO on granuleeritud, vabapidamisel peetavate kanade sõnnik. See sisaldab põhilisi toiteelemente nagu lämmastik, fosfor, kaalium ja ka mikroelemente nagu raud, mangaan, boor, molübdeen ja tsink. Monterra kanasõnnik on neutraalse pH-tasemega ja selle suur orgaanilise aine sisaldus (65%) parandab mullastruktuuri, aidates säilitada mulla niiskustaset ja soodustades mullaelustiku tegevust.

Mulla rikastamiseks kaaliumiga sobivad kõrge kaaliumisisaldusega kaaliumsulfaatväetis KALISOP, kõrge magneesiumi- ja väävlisisaldusega kaaliumväetis Patentkali ning huumushapetega rikastatud kompleksväetis Ecoplant Humi.

Magneesiumipuuduse korral võib kasutada magneesiumsulfaati Esta Kieserit ja kõrge magneesiumi- ja naatriumisisaldusega kaaliumväetist Magnesia-Kainit, mis sobib eelkõige rohumaade väetamiseks.

Fosforipuuduse korral võib kasutada kõrge fosfori sisaldusega Monterra 4-10-2.

Soovitame ka kõrge lämmastikusisaldusega väetiseid Monterra 9-1-5 ja Monterra 10-7-1. Eesti Maaülikooli Mahekeskusesse on rajatud Monterra 9-1-5 pikaajaline katse uurimaks väetise mõju erinevate kultuuride saagikusele. 2017. aastal andis Monterra 9-1-5 kasutamine põldhernel ’Pinochio’ 430 kg/ha enamsaaki ning samal alal 2018. aastal talinisul ’Skagen’ 450 kg/ha enamsaaki. Kokku laotati väetist 900 kg/ha. 2019. aastal külvati samale põllu osale kaer ning külvieelselt väetist ei laotatud. Monterra väetise järelmõju hindamine käib seni, kuni saadakse enamsaake.

Maheväetise Monterra 9-1-5 pikaajaline katse. Väetise mõju põldhernes ‘Pinochio’ (Monterra 9-1-5 400 kg/ha) saagikusele ja talinisu ‘Skagen’ (Monterra 9-1-5 500 kg/ha) saagikusele.  Foto: Baltic Agro AS

Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Viljakas ja hästi hoitud mullastik aitab tõsta saagikust ning saagi kvaliteeti ja oluline on meeles pidada, et taimele soodne kasvukeskkond tõstab taime vastupidavust stressile ja patogeenidele.

Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa

Baltic Agro põllutiim

Artikkel on avaldatud Äripäevas